No täna ei saanud kuidagi üles, aga pean ju ennast sundima. Õnneks läks mõlemaga hommikul kergesti ning said ka õigel ajal kooli. Koju tagasi tulles hakkasin uuesti Merle blogi lugema ning nii huvitav on, et muudkui loen ja loen ja loen. Samal ajal ootasin ka Monikat, kellel oli kurta vaja. Nimelt toimus tal täna õhtul vestlus pere ja LCCga kuna ta võttis vastu otsuse peret vahetada. Kahjuks pole temaga rääkida saanud, seega ei tea, kuidas tal läks. Pärast aga läksin käisin pesus, küsisin pereisa käest eelmise nädala palga ning läksin välja. Plaan oli osta rohtu soolatüüka vastu - nimelt on mul see näpu peal ja on viimasel ajal aina suuremaks ja häirivamaks muutunud :S Kunagi pole midagi sellist olnud ja nüüd äkki, venna soovitas Wartnerit, aga ma siin seda ei leidnud ja üldse kuidagi kahtlased olid need siinsed rohud, jätsin ostmata. Ostsin hoopiski pisikese komplekti šampooni, palsami, hambapasta, kreemi ja hambaharjaga - nüüd ei pea Miamisse minekul vähemalt kohvrit kaasa vedama, vaid saab käsipagasiga reisida. Koju naastes sättisin tüdrukute toad korda, lugesin natuke veel Merle blogi ja siis ka Eesti uudiseid. Plaan oli CSI: Miamit vaadata (mõtlesin, et vaatan natuke ehk näen seal olles mõnda sarjast tuttavat kohta ka siis :D ), aga pereisa tuli küsima, kas ma vaatan või tõmban alla midagi, et ta Interneti ühendus on megaaeglane - seega loobusin sellest plaanist. Hakkasin hoopis koolitöid tegema, et viimasel minutil kiirustama ei peaks ning jääks aega ka testiks õppida. Pärast lugesin raamatut - no tegelikult loen hetkel kahte raamatut: üks on inglise keelne armastusromaan, mis on käsil siis kui ümbruses on kõik vaikne ning teine on Eesti enda Kivirähk'i "Mees, kes teadis ussisõnu" - seda loen igal pool mujal, kus võimalik. Varem kui ma lugesin pidi mul alati täielik vaikus olema, et ikka keskenduda saaks, Kadriorgu kolides harjusin lugema kui taustaks on võõrkeelne tekst (enamasti oli selleks inglise keelne muusika) ja nüüd saan lugeda eestikeelseid raamatuid tüdrukute trennides ja ringides, sest siin ma oma kodukeelt ju ei kuule :)
Siis aga tulid tüdrukud koju ning sain positiivse uudise: Archital see nädal kodutööd jälle ei ole, jippikajeejee :D Lasin neil siis teha, mida tahtsid kuni oli aeg riided vahetada ning tennisesse sättida.
Teel tennisesse juhtus üks imelik asi: nimelt seisime punase tule all, kui järsku kuulsin autoukse kinnilöömise häält, vaatsin siis aknast välja ning üks mees kõndis enda eesoleva auto juurde, aga kuna foor oli just roheliseks läinud, siis see mees sai aint auto aknale koputada, kui auto minema sõitis ja nii kiiresti kui võimalik manööverdades nii palju kui võimalik nii kaugele kui võimalik. Ma ei saanudki aru, mis siis toimunud oli ja kahjuks ei tea ka kuidas asi lahenes, aga ma arvan, et see kuri mees ei saanudki seda autot kätte.
Nagu ikka esimene tund kuulus Architale mängimiseks:
Archita tunni lõppedes juhtus teine imelik juhtum: üks tüdruk (oletatavasti 5-6-aastane) oli puu otsa roninud ning kuidagi libisenud nii, et ta sõna otseses mõttes rippus ühe oksa küljes 3m kõrgusel maapinnast, mingid kolm naist - nende seas ka tüdruku ema - jooksid puu alla, aga nad ei ulatunud ju temast kinni haarama. Kaua üks laps ikka suudab end kinni hoida, nii ta kukkus allapoole suutes õnneks haarata alumisest oksast ning sellega juba allapoole libisedes sai ema ta jalgadest kinni, et enda sülle haarata. Täitsa jube ikka, mis oleks võinud juhtuda.. see oli õnnelik õnnetus.
Siis aga hakkas Aartika tund pihta:
Koju jõudes saatsin Archita pesema ning ise hakkasime Aartikaga süüa tegema. Talle meeldib selle juures hullult aidata :) Pärast söömist valisime Architale kooliriided ning panin ta magama - mul on tunne, et ta kustus viie minutiga. Hiljem passisin juures, kui Aartika kodutööd tegi ning siis tulin arvutisse. Loomulikult Facebook esimene koht, aga see on tavaliselt õhtuti nii igav kuna teie kõik ju magate. Siis hakkasin erinevate inimeste blogisid üle vaatama ning Reelika blogist leidsin ühe hästi laheda video, mida ma pean jagama:
Teile teadmiseks: Reelika on Valgamaa tüdruk, kes tuleb augustist samuti Au Pairiks, tema koduks saab aga Stamfordi linn Connecticute osariigis. Minust jääb see kaugele.
Pärast blogisid kolisin Youtube, et üle tsekata eilsed superstaari lood ning no ausalt Artjomi esitus jättis nii võimsa mulje, et pean selle video siia üles panema:
Nüüd aga on kell juba nii kaugel, et aeg unedemaale ära kolida :)
No comments:
Post a Comment