TKNRLPE

Teisipäev:

Hommikul saatsin tüdrukud ilusti kooli ning sättisin nende toad korda ning ennast trenni valmis. Selle nädala BodyAttack oli teistsugune ja raske, aga see-eest hea hea hea. Kodus kibekiirelt valmis seada, et Andreaga minna halloweeni kostüümi ostma, sest nädalavahetusel on ju peod peod peod!! Mina ostsin ikka oma selle mesimummu kostüümi ära, mis juba ammu ükskord silma jäi. Andrea ei suutnud otsustada, millist tahab ning jäi kahe vahele kaaluma. Kuna meil eriti palju aega ei olnud, siis ta lubas kodus PartyCity koduleheküljelt üle vaadata ja oma otsuse langetada. Koju jõudes ruttasin Architale bussi vastu. Üldse ei meeldi, et ta nii vara koju tuleb, aega mitte millestki ei ole.. Kuna väljas oli imeilus ilm, siis tegin ettepaneku, et võiksime jalutama ja pildistama minna. Pean ju teile näitama, kuidas siin Halloweeniks valmistutakse. Kokku jalutasime tund aega ja tegime palju palju pilte:

Kodus tagasi tegime kiirelt Archita kooli töö ära ning jäime niisama vedelema kuni Aartika ka koju tuli.. aitasin temal natukene midagi näksida ning jällegi niisama tegime igapäeva toimetusi. Siis aga oli aeg kunsti minna, kus traditsiooniliselt juba oma aja Starbucksis veetsin. Vaatasin "Laulupealinna" esimest osa ja muutusin natukene emotsionaalseks kui neid Tartu tänavaid nägin - kodu igatsus tuli peale. Kodus kiire õhtusöök ning oligi juba aeg voodisse minna. Archita magama pandud, läksin kinno. Filmiks valisime "Raise of the Planet of the Apes", mis algas 22.00. Olin siis kino juures valmis 21.55, ainukesena oli kohale lubanud tulla Carlos, aga kuna ta jäi pea 15 minutit hiljaks, siis olid kino uksed juba lukus ning ega muud üle ei jäänud, kui koju tagasi tulla ning ise ka unedemaale kolida.

Kolmapäev:
Rutiinne hommik: pliksid kooli ja ise trenni. Proovisin uut klassi: BodyPump - iseenesest ei olnud raske, aga kindlasti pikemaajaliselt tulemusi toov trenn:

Pärast trenni oli jällegi aeg, kui Archita juba koju tuli. Ja et mitte lasta tal niisama teleka ees istuda, siis hakkasime ta kooli tööd tegema ning Flat Stanley plakatit. Flat Stanley on populaarne lasteraamat, mis räägib poisist, kes oli nii lame, et sai mööda riiki kirja teel reisida. Lapsed lugesid seda koolis ning said ülesandeks enda Stanley joonistada ning kuskile kellegi juurde saata, et nemad pilte teeksid ning hiljem tagasi meile saadaksid. Nii reisiski Archita Flat Stanley Eestisse mu venna juurde, kes teda päästeametisse kaasa võttis, sauna viis, vanaemaga tuttavaks tegi, eurosid tutvustas ning mersuga sõitma viis. Rauno tegi mitmeid pilte ning saatis need meile. Nüüd on Archita ülesanne pildid ja jutukesed suurele postrile panna ning novembriks kooli viia. Aga kuna ta on nii erutatud sellest ülesandest, siis me juba tegimegi selle ära ning lõpp tulemus näeb välja nii:

Pärast plakatit sättisime end tennise jaoks valmis. Siis aga helistati Honda teenindusest, et mu auto on valmis ning võime järgi minna. Nii siis läksime pereisaga ning jäime Archita tennisesse 20 minutit hiljaks, aga me käisime ka ainult tema trennis, kuna oli India suur püha Diwali. Aasta tähtsaim püha Diwali on valgusepüha, mida tähistatakse kesk oktoobri ja kesk novembri vahepeal. Hindude jaoks algab sellega uus aasta, kus kõik paha saadetakse kodust välja ning kõigele uuele tehakse teed pannes maja iga ukse ette küünlad põlema. Sellel päeval peavad kõik kandma midagi täiesti uut, kõige parem oleks kui kõik riided oleksid uued. Õhtul kella kuue paiku hakkasime ka meie ennast templi poole sättima - kõik kandsime India traditsioonilist riietust, isegi mina:

 Tundsin end natukene suurena, aga pole hullu - huvitav oli kanda nende riideid.

Kodust lahkudes jätsime kõik tuled majas põlema - sõna otseses mõtted KÕIK - kappides, vannitubades, WCdes, laualambid.. kõik kõik kõik. Läksime korjasime peale perekonnasõbrad ning 40 minutiline teekond templi poole algas. Olin põnevil, et mis seal siis toimub. Tempel oli võimas ja meeletult ilus pidevalt vahetuvate värvidega. Alguses kuulasime mingit jutlust, millele ma tähele panu ei pööranud, siis kuulasime muusikat ja vaatasime tantsu ning hiljem oli ilutulestik:

Pärast ilutulestikku sai süüa, aga kuna tunglemine oli nii suur siis otsustasime hoopis restorani minna. Restorani sõitsime 15 minutit ning toitu ootasime tund aega kui mitte rohkem. See oli jube pikk aeg. Sain ka teada, et sellel päeval süüakse ainult taimetoitu, ei mingit kana! No kui lõpuks oma 40 minutilisele koduteekonnale asuda saime, olid kõik juba nii väsinud, et jäid autos magama. Koju saime 23.15 ja loomulikult terve pere vajus. Õnneks suutsime ikka ennem tuled ära kustutada :)

Neljapäev:

Kartsin, et on probleeme tüdrukute üles saamisega, aga õnneks ei olnud. Aartika pidin ka varem üles äratama, kuna tal oli kogu kodutöö tegemata. Archita sain ilusti bussi peale saadetud, Aartika pidin autoga kooli viima. Siis aga hakkasin pesuga tegelema ning sättisin ennast ka trenni. Pärast trenni kiirelt kiirelt jälle pesu juurde tagasi ning juba kiirustasingi Architale bussi vastu. Buss jäi POOL tundi hiljaks... kurjam, oleks ma seda teadnud, nii palju asju oleks saanud ära teha. Kõik hakkas üle pea kaela kokku jooksma ning 2.30ks pidime Architaga ortodonti juude minema. Siiski õnneks ütles pereisa mulle, et kuna meil mõlemal ei ole mõtet seal istuda ning lapsevanem peab kohal olema, siis võin koju jääda ning omi asju teha. Sain õnneks enamus pesuga valmis, köögi ära koristatud ning ka diwali riided ilusti tagasi kappi pandud. Kui aga juba kell 17le hakkas lähenema, pidime hambaarsti juurde mõlema tüdrukuga minema. Seal istusime tund aega - lugesin raamatut, sest mida mul ikka teha on. Lõpuks tuli välja, et Aartikal on kõik korras, aga Archita üks hammas on nii katki, et seda tuleb kiiremas korras parandama hakata, muidu tuleb välja tõmmata ning nii me peame veel omakorda kolmanda arsti juurde temaga minema. Oeh jah. Igastahes magusast on ta ära hirmutatud ning hambaid peseb ka nüüd korralikult. Koju tulles soojendasin kiirelt õhtusöögi üles ning panin Archita magama, kuna ta oli eelmise lühikese öö tõttu väga väsinud. Ja kuna kell ei olnud üldse palju ning ka pereema oli kodus, läksin Andreaga Starbucksi kakod jooma ning jutustama. Koju sain natukene enne kella 23te ning muidugi ise ka unedemaale :)

Reede:

Saatsin mõlemad tüdrukud kooli ning mõtlesin, et saan natukene puhata, aga ei midagi. Mingi 10 minutit sain vedeleda, kui juba kuulsin, et pereisa alla tuleb. Nimelt pidin ta lennujaama viima kuna ta lendas nädalaks ärireisile Hiinasse, kust edasi lendab 2ks nädalaks puhkuseks Indiasse. Lennujaama sõit võtab aega u 40 minutit, siis seal aitasin tal kohvrid üle anda ning siis sain hakata tagasi liikuma - jällegi u 40 minutit. Sõitsin otse kooli, et saaksin oma kirja kätte, kus on ära märgitud mitu kreditit sain oma lõpetatud kursuse eest, et saaks lõpuks pikendamisavalduse ära täita. Koju jõudes sõin kiirelt ning jooksin Architale bussi vastu. Tagasi lebosse ja see kord kuni tema ujumistrennini konkreetselt niisama vedelemist. Ujumistrenn möödus nii nagu ikka 30 minutit vaadates. Koju jõudes oli pereema juba töölt tagasi ja ega midagi. Architale kiire pesu, kerge õhtusöök ja puhkama kuni ajani mil Archita magama oli vaja panna. Ise lõin siis aega surnuks kuni kella 10ni. Aeg sättida Halloweeni peole. Kostüüm selga, meik näkku ja Andrea juurde. Seal kiire klõps teile kõigile näitamaks, kes ma siis olin:

Jah, ma ei ole mesimummudest ikka veel üle saanud :)

Suundusime siis esimesele maja peole, kuhu kutse olime saanud. Palju rahvast, hea muusika, paar tuttavat. Jõime siis natukene õlut ja rääkisime/tantsisime niisama. Lõpuks hakkasid siis ülejäänud sõbrad ka kokku tulema. Saime mingi paar tundi olla, kui politsei kohale tuli ning peo laiali lõi. Pole hullu.. üks tänav edasi oli teine maja pidu, kuhu meid kutsutud oli. Jällegi palju rahvast, hea muusika, veel rohkem tuttavaid ja pidu võis alata. Ainus probleem oli see, et maja haises väga rõvedalt - ei tea kas me olime uksele piisavalt lähedal või harjusime sellega ära, aga mingi hetk see enam häiriv ei olnud. Tantsisime veel rohkem ja niisama veetsime lõbusalt aega. Kui see pidu hakkas laiali vajuma, siis ühed tuttavad ütlesid, et nende juures on after-party ja sinna siis suund saigi võetud, aga kuna kell oli juba palju ning mu jalad suht tuimad, siis otsustasime Andreaga koju ära tulla. Kell oli 5.15 hommikul, kui mina magama sain.

Laupäev:

Kell oli mingi natukene ennem ühte kui end üles ajasin, aga see oli ka LAISK päev. Mitte kui midagi ei teinud. Vedelesin voodis ning vaatasin "Laulupealinna" järjekordset osa. Siis hakkasime Andreaga plaanima, et kuidas me kontserdile minekuga teeme, et mis kell ja kes sõidab. Käisin pesus ning sättisin end mineku valmis. Läksime minu autoga, kuna Andrea hostvanemad ei usalda teda Atlantas sõitma. 6.30 korjasin Andrea peale, edasi Fabiano ning teekond Philips Arenale algaski. Liiklus oli muidugi jube. Igal pool oli kirjas, et kontsert algab 7.30, tegelikult istusime seal pea 2 tundi niisama ennem kui Jay-Z ja Kanye West lõpuks lavale ilmusid - isegi soojendusartisti polnud. Ei ole eriline hip-hop muusika fänn, aga nimed on tegijad ja võimalus on, siis miks mitte. Ning pean ausalt üles tunnistama, et nautisin seda kahe poole tunnist kontserdi täiel rinnal. 

Uksel kotti kontrollides öeldi mulle, et pildistamine on lubatud, aga filmimine on keelatud. Siiski ei suutnud kiusatusele vastu panna, et üks pisikene lõigukene mälestuseks saada:

Jay-Z vs Kanye West (klikka, et näha videot, kui huvitab)

Kontsert lõppes 23.30 ning kui lõpuks Arenalt välja saime, autoni jõudsime ja linnast välja saime, oli kell juba üle ühe öösel. Kuna nälg oli suur, siis läksime  Waffel House sööma. Polnudki selles kohas käinud veel.. nüüd see ka ära maitstud :)

Magama sain u poole nelja paiku.

Pühapäev:

Vahelduva eduga korraks üleval olles ajasin poole ühe paiku end voodist välja. Sättisin end valmis, et Atlantasse Piedmont parki jalutama minna. Sõime seal ka ühes kohvikus minu jaoks hommikust, Fabiano jaoks lõunat. Pärast seda saime kokku tema venna perega - istusin niisama ja rääkisin vennanaisega juttu. Hästi tore on ta ja see nende pisike Sara on ikka nii nunnu. Tegin ka pildi, kuidas Fabiano Sarat viimase pisikese roosa autoga ringi sõidutas:

Koju tagasi hakkasime liikuma kolmveerand kuue paiku, sest veerand seitse tuli Margarita mulle järgi, et meie selle kuisele LCC kohtumisele minna, mis oli Haunted House's ehk siis õuduste majas: 

Et see oleks pidanud siis õudne olema.. mõne jaoks oligi, aga minu jaoks oli meeliületavalt naljakas :D Ma ainult naersin ja naersin ja naersin.. olen ikka friik küll, ma tean! Pärast seda läksin natukeseks brasiilia poiste juurde ning siis koju magama. Valmis uueks töö nädalaks!

Esmaspäev:

Nii kui tüdrukud oli kooli saadetud, keerasin uuesti magama. Mõtlesin, et tukastan natukene.. kell 12 tegin silmad lahti - ups, oleks vist aeg liigutama hakata. Käisin siis pesus, rääkisin emme-issiga juttu ning hakkasin tüdrukute tube koristama. Siis läksin Architale bussi vastu. Käisime ühel pereema CDl arsti juures järel ning läksime Party Citysse Architale nõiamütsi ostma. Kodus aitasin tal pesemas käia, panime nõia riided selga ning viisin ta perekonna tuttava juurde, sest kõik lapsed kogunesid sinna, et koos Trick or Treat'ma minna. Ise tulin koju ning koristasin köögi ja keldrikorruse ära. Täitsin ka enda pikendamisavalduse ära ning leppisime pereemaga kokku, et maksame selle tasu pooleks - asi seegi, kuigi mu LCC rõhutas mulle, et hea oleks kui pere kinni maksaks kuna ma jään ikkagi nende juurde ning nemad ei pea midagi maksma, ainult Au Pair peab. Siiski ei hakka kurtma, muidu pean veel kogu summa ise maksma. Igastahes kella 7 paiku läks pereema laste juurde, et nendega koos kaasa jalutada. Mina jäin koju.. sain rahulikult oma blogi kirjutatud, sest ma tean, et olen jälle pikaks selle vahe siin lasnud :/

Kui nad kõik koju tagasi jõudsid, siis panin Archita magama ning tulin voodisse, et oma blogi ära lõpetada ning lõpuks ma siis olengi siinmail omadega.

Valmis põhku pugema, et homsele päevale vapralt vastu astuda! :)

Siilitydruk 

RLPE

Reedel nagu ikka hommikul vara äratus, tüdrukud kooli ja ise natukeseks niisama vedelema. Kuna mul endal kooli enam ei ole, siis on võimalus rohkem trennis käia. Otsustasin ära proovida BdoyFlow, mis siiski ma arvan, et ei ole minu jaoks, kuna see on segu tai-chi, jooga ja pilatese harjutustest ja kuna need kõik on nii aeglased ja uinutavad, siis ma ei suuda seda teha.

Pärast seda jäin 20ks minutiks Zumbasse, mis on ainult tantsimine. See oli mõnus ja ergastav.

Siiski ei saanud ma trenni lõpuni seal olla kuna mul oli kella 12ks mainküüri aeg ning see oleks lõppenud 11.45. Kodus käisin kiirelt pesus ning näksisin natukene. Ja juba olingi maniküüris - nimelt lasin endale teha jälle prantsusemaniküüri, mida tehti siin hoopis teistmoodi kui Eestis ning oli ka kallim, aga tulemusega jäin rahule ning igal pool on see lõpuks ikkagi ühte moodi. Kodus siis tegin tüdrukute toad korda ning vedelesin jällegi niisama. Poole kolme paiku läksin Architale bussi vastu ning kuna reedeti mingisugust koolitööd ei ole, siis lasin tal telekat vaadata kuni ujuma minekuni. Ujumises ikka niisama pool tundi istumist ja vaatamist. Koju jõudes oli mingi ime läbi pereema juba töölt tagasi ning tegi ettepaneku välja sööma minna. Nii kaua kui Archita pesemas käis tulid tal sõbrad ukse taha ning kutsusid välja mängima. Läks natukeseks. Ma käisin Aartikaga koolitarvete poes kuna tal jälle midagi vaja oli, aga ma ei julge talle osta, sest tal omad kindlad soovid ja mis siis saab kui ma veel vale kujunduse või värviga kaustiku ostan. Koju tagasi jõudes teatas pereema, et ta on väsinud ja soovib natukene magada. Nii me siis kõik lebotasime kuni kella 7ni, mil siis välja sööma läksime terve perega. Käisime Sweet Tomatoes jällegi - siiski on see koht minu jaoks superhea :) Koju tagasi saime 9 paiku, aitasin Archital riided vahetada ning lasin natukene raamatut lugeda, siis vajus ta magama. Ise vedelesin niisama kuni pool üksteist magama jäin.

Laupäeval ärkasin 8.30, vahetasin riided ning läksin trenni - BodyCombat. See on üks mu lemmikumaid siiski. Pärast trenni lõõgastusin dušši all ja hiljem niisama voodis vedeledes ja msnis inimestega juttu ajades. Tahtsin natukene shoppama minna kuna ilmad hakkavad külmaks minema ning mul ei ole ju sooje kampsusid siin. Tegin Andreale ettepaneku, aga ta pidi kahjuks töötama - niisiis läksin üksi. Hoidsin ikka endal silma peal, et igale soovile järgi ei annaks. Lõpuks ostsin ühe kampsuni, ühe pikkade varrukatega tavalise särgi ning ühe pidulikuma pikkade varrukatega pluusi. Ja muidugi olin ma mõnusalt paksemalt riides, sest viimastel päevadel külm ju koguaeg ja nüüd siis loomulikult mõnusalt soe. Koju jõudes võtsin jällegi värskendava dušši, sest õhtul oli sünnipäevale minek. Sättisin siis end valmis, pakkisin asjad ning võtsin suuna Fabiano poole. Jõime tassi teed ja vaatasime natuke South Parki. Siis ta pani end valmis ning läksime. Ühes Iiri pubis oli Fabiano sõbranna sünnipäev - seltskond, kellest mina ei teadnud mitte midagi. Alguses oli natukene imelik, kuna nad kõik rääkisid portugali keeles, aga siis üks tüdruk hakkas minuga suhtlema ja nii sain ma sellest ebamugavusest ja igavusest üle. Ja koht oli ka superlahe. Poole kahe paiku öösel suundusime edasi teisele sünnipäevale. Enne seda vahetasime Lizaga telefoninumbreid ning lubasime koos midagi ette võtta.
Teel teisele sünnipäevale pidas politsei mind kinni:
Politseinik: "Tere!"
Mina: "Tere!"
P: "Kas ma saaksin palun teie juhulube näha? Kus te pärit olete?"
M: "Eestist!"
P: "Ohoh, siis teil pole ka Georgia juhilube!"
M: "Ei, mul on rahvusvahelised"
Ulatasin siis juhiload, pean ju mõlemad andma - nii rahvusvahelised kui ka eesti omad.
P:"Kas te teate, miks ma teid kinni pidasin?"
M: "Ei."
P: "Teie auto tuled ei ole sisselülitatud."
M: "Ups! Ma palun väga vabandust! Aitäh teile!"
P: "Pole midagi. Ilusat õhtu jätku teile!"
Jeiiii... iga nv mingite pidudega mingid kogemused jälle juures, eksju! Seekord siiski õnnelikum, kui eelmine nädalavahetus.
Teine sünnipäevapidu oli tüdruku oma, keda ma ka tean - suur sündmus, ta sai 21. Seal olid enamus rahvast, keda ma ka tean, seega oli lõbusam.. seda enam, et nad juba jumala purjus olid ja lolli juttu ajasid. Siiski sai pikalt lõbusalt aega veedetud, tantsitud ja natukene söödud. Vaesed tüdrukud aga, kes selles majas seal elavad.. see nägi jube välja ning koristamine võtab kindlasti terve päeva. Koju saime poole seitsme paiku hommikul.

Pühapäeval ronisime voodist välja siis poole kaheteistkümne paiku, käisime pesemas ning läksime välja sööma - Subway võieleib.... nämma :) Fabiano juurde tagasi jõudes hakkas ta autot koristama ning kuna plaan oli grillida, siis ma käisin korraks kodus, kuna reedel pereema palus mu käest pühapäeval varem tagasi tulla või enne kui minema lähen Archital aidata pesemas käia. No läksin siis poole kolme paiku koju, aga Archita oli ootamatu sünnipäeva kutse saanud ning jooksis pm kohe minema. Ütlesin siis, et ma sellepärast tulingi koju, et ma tahaks kauemaks välja jääda. Pereisa ütles, et sellest pole midagi, et ma läheks ja tuleks kuna tahan, et nad saavad hakkama. Vahetasin siis riided kuna õues oli jälle 20 kraadi sooja ning võtsingi suuna tagasi. Sinna jõudes oli põhikamp kohal juba jälle. Istusime, jõime õlut, sõime liha ja rääkisime juttu. Õhtu poole läks muidugi külmaks ja kuna enamus minema läksid, siis kolisime tuppa kamina ette. Aga kuna ma olin nii meeletult väsinud, siis üheksa paiku otsustasin ka koju ära tulla. Kodus vaatasin oma asjad netist üle ja siis keerasin magama. Mõned minutid hiljem helistas Monika ja rääkisin temaga juttu. Veerand üheteistkümne paiku vajusin magama.

Esmaspäeval ehk siis täna nagu ikka rutiinne kella 6ne äratus ja tüdrukud kooli saata. Mõlemad läinud, hakkasin Krissu ja Christinega suhtlema. Kuni mõlemad minu kella kümne ajal ära pidid minema. Ma keerasin uuesti magama. Plaan oli trenni minna, aga olemine ei olnud kuigi hea ja siis ei hakanud ka pingutama ja end sellega vaevama. Kell 12 ärkasin ehmatusega üles, et see nädal on ju koolis lühendatud ning kõik saavad 2 tundi tavapärasest ajast varem koju. Archital oli kokkulepitud mängukohting meie tänava lastega seega läksin bussi vastu aint selleks, et veenduda, et ta ikka tuleb bussi pealt ning ta koolikott võtta. Kodus koristasin ära nii nende kui ka enda toa ja siis sain natukene niisama vedeleda ning pikalt oma vennaga rääkida (PS! Mul on ikka kirjeldamatult parim vend üldse!!!) kuni Aartika koju tuli, kuna tema pidi poole tee pealt ka Archita ära kutsuma ning ta unustas, siis läks ta tagasi. Andsin mõlemale natukene süüa ning saatsin nad koolitöid tegema. Architat muidugi jälgisin kõrvalt, et ta ikka korralikult ja ilma vigadeta teeks. Pärast seda pugesime Architaga minu voodisse ning lugesime 45minutit raamatut. Siis hakkasime tennisesse valmis sättima kui pereisa helistas, et ta on Home Depos, aga unustas oma rahakoti maha, et kas ma saaksin talle selle ära viia. Home Depo on põhimõtteliselt nagu meie K-Rautakeskus. Mehhiklasest töömehed remondivad külalistetuba, mis tänu konditsioneerimeeste halva töö tõttu rikutud sai. Kiirustasin koju tagasi, et pliksid peale korjata ning nii ma siin nüüd siis olen. Archita trenni aeg on peal, Aartika jalutab sõbrannaga ringi ning mina trükin oma blogi.
Vahepeal helistas siis pereema ja ütles, et ta on teel kodu poole ning hüppab kuskilt läbi ja toob süüa. Lõpetasin ka oma järjekordse raamatu lugemise seal ära. Kodus siis sõime, aitasin Archital pesemas käia ja panin ta voodisse. Vahepeal käis ka üks vene tüdrukutest Irina siin ning ostis 10 dollariga mu inglise keele õpiku ära. Mingigi kasu natukene :)
Nüüd siis valmistun sooja sidruni-meetee ja aroomiküünla saatel head raamatut lugema! :)

Siilitydruk

TKN

Teisipäeva hommikul nagu ikka plikad ilusti korralikult kooli, ise trenni. Kui ma nendega liitusin, siis nad saatsid mulle kupongid koju, et mu sõber või perekonnaliige saab 7 päeva tasuta proovida erinevaid trenne. Nii siis tuli minuga sinna kaasa Andrea. Nagu teisipäeviti ikka tegime BodyAttacki - no mine metsa, niii väsitav ja tappev on ikka. Higi voolab ojadena. Aga alla ei anna ja enesetunne on hea! Andrea oli ka pool surnud, ütles, et ta poleks elu sees ette kujutanud, et see nii raske on. Pärast trenni läksin klubi juhatajaga rääkima, kuna mul on lepingus kirjas, et iga kuu pean $39.99, aga oktoobris läks maha $59.54. Hakkas siis asja uurima ning tuli välja, et kuna selle kaardiblokeerimisjama tõttu nad ei saanud õigel päeval võtta, siis tuli mingi teenustasu või ma ei saanudki aru, mis asi sinna juurde. Igatahes tegi ta paranduse ning novembris maksan selle vahe võrra vähem, et ikka õige summa tuleks ja nad rohkem ei küsiks :) Nii tore. Pärast trenni siis koju ja pessu... mõnus pikk ja kuum dušš. Vaatasin siis Kanal 2 kodulehe pealt "Saladused", aga ei olnud midagi nii põnevat, uue hooaja esimene osa oli. Ma siin ei tea enam ju kodumaisetest saadetest midagi :/ Telekat üldse ei vaata, ainult internetist sarju ja filme. Siis tegin jällegi tüdrukute toad korda ning lõõgastusin natukene niisama. 3.20 korjasin Archita koolist peale ning läksime otse ujuma. Nimelt tahab ta ujumistiimiga ühineda ning selleks pidi ta põhiasjad ette näitama, mida kuidas oskab, et ujumismeeskonna peatreener saaks oma hinnangu anda. Kõik läks hästi. Ei tea ainult kuna ta hakkab trennis seal käima. Kodus kiirelt pesus, kiire snäkk ja kunstiklassi. Sellel ajal istusin mina muidugi jälle Starbucksis. Siis aga koju, õhtusöök ja oligi aeg Archita voodisse panna. Rääkisin Facebookis Andreaga ning ootasin, et keegi mul koju juba tuleks, et saaksin oma filmiõhtule minna. Andsin viimase minutini aega ning kui hakkasin kööki minema, et kontrollida, kas kellegi auto on ees ja kui ei, et siis helistan pereisale ja küsin kuna ta koju tuleb, aga samal hetkel astus pereema uksest sisse. Ütlesin kiirelt tere ja head aega. Filmiks oli "30 minutes or less" - no 1 dollari eest käib kah, aga mingi selline suht ajukas komöödia oli:

Pärast seda muidugi koju ja magama.

Kolmapäeval saatsin tüdrukud ilusti kooli ning hakkasin ka ennast sättima. Nimelt pidime viimase koolipäeva puhul ennast halloweeni kostüümi panema. Hea, et ma 11-aastasega samas mõõdus olen - ei pidanud midagi välja mõtlema hakkama, tõmbasin tema nõia kostüümi selga ja voilaa.. kuri meik näkku ja olingi valmis kooli minema. Seal oli niii mõttetu. Istusime niisama, saime tunnistused ning tehti pilte ja siis tantsisid kaks kõhutantsijat, kes selles samas koolis õpivad. Tunnistuse peale ei kirjutatud isegi krediteid, seega läksime Sarahga mingi asjaajaja juurde, kes ütles, et me peame eraldi küsima neid, et ta peab kontrollima ning järgmine neljapäev saame ametliku kirja, kus on punktid peal. Täiesti haige süsteem ikka :/ Koolist kodus, lõunasöök. Võtsin siis ka oma meigi maha, vahetasin riided, käisin raamatukogus ning läksin Andreaga Starbucksi kakaod jooma. Tund aega seal, siis pidi ta koju liikuma hakkama kuna tööpäev hakkas tal siis. Hüppasin kiirelt poest läbi ning kiirustasin koju, sest pidin ka ju Architale bussi vastu minema. Kodus käisime ta kooliasjad läbi ning kui korraks kööki läksin ja tagasi tema tuppa hakkasin minema, sain üllatuse osaliseks. Vabatahtlikult oli laua taha istunud ning hakanud õppima. Ei seganud teda, vaid läksin hoopis omi asju tegema.  Kui need tehtud, vahetasime riided ning andsin natukene vaba aega. Siis aga tennisesse. Viisin ta sinna, ise tulin Aartika järgi. Teate kui külm meil siin on.. JUBE! Okei, teil Eestis on külmem, aga ikkagi.. 9 kraadi ja tuul ja vihm.. ei taha :( :( Igastahes Aartika tegi 2h järjest (teine tund oli mingi järgitegemise klass) ning ma ei leidnud mõtet seal istuda niisama niikaua. Tulime Architaga koju, ta käis pesemas ning ma hakkasin õhtusööki tegema. Peaaegu sellega valmis, pidin uuesti Aartikale järgi minema. Kodus sõime ja oligi une aeg. Kui vanemad koju jõudsid ja Archita juba magas, läksin Fabiano juurde. Jõime teed ja rääkisime niisama.. selline natukene romantiline õhtu küünlavalgel.. hea sooja saada kui õues nii külm on :)
Ööbisin tema pool.

Täna siis ärkasin hommikul 5.30 ning hakkasin koju sõitma. Täpselt enne 6te jõudsin, ajasin Archita üles ning rutiinse hommiku moodi ikka mõlemad tüdrukud kooli. Siis heitsin 45ks minutiks magama ja ärkasin äratuse peale. Riidesse, kikud ja nägu puhtaks ning trenni - Bodystep. Oeh.. ei tea, kas ma olin väsinud või oligi see tund ka raske, aga mõnusalt võttis läbi - samas tuleb selline mõnus energia sisse! Ütlesin küll Andreale, et see klass ei ole nii raske, kui teisipäeval oli, aga ta kurtis just vastupidist.. vähemalt higistama võttis rohkem :) Kodus jällegi mõnus kuum dušš ning hakkasin pesuga tegelema. Lugesin natukene raamatut ning rääkisin vanematega msnis juttu. Siis magasin jälle mingi pool tundi ning oligi aeg Architale kooli järgi minna. Kodus vahetasime riided ning viisin ta võimlema. Ise tulin koju, et ei kaotaks aega pesuga tegelemisel. Pool tundi hiljem läksin talle järgi. Hakkasin õhtusööki tegema kui järsku Archita hakkab karjuma, et ta kõht valutab nii hullult nagu lõhkeks kohe ning ta tahab vett juua. Viisin talle siis klaasi vett ning samal ajal kui ma läksin pereisale rääkima, mis toimub, oksendas Archita terve diivani täis. Ega ometi mitte jälle!!!! Käis siis pesus, koristasin diivani pealse ära ning pärast seda oli kõik korras. Sõime ilusti õhtust, ta läks oma tuppa mängima ning nagu midagi poleks juhtunudki. Õnneks läheb ikka homme kooli. Mingi aeg panin ta raamatut lugema ning nüüd peaks juba magama. Aartika nagu ikka teeb koolitööd sellel kellaajal. Mina olen ka valmis magama minema, aga kuna voodist välja tulles on niiiiii külm, siis ma eriti ei raatsi minna tudukaid selga panema.. magangi nende samade riietega, hea soe :D
Nüüd räägin Monikaga ning mõtlen, kas tõesti minna magama, lugeda raamatut või vaadata netist mingid sarja natukene.
Kuna homme kooli ei ole, siis üritan uude trenni minna ja maniküüri juurde panin ka homseks aja kirja. Lähen lasen endale prantsuse maniküüri teha :)
Teie aga olge paid ning üritan võimalikult kiiresti uuesti kirjutada :)
Kallid

Siilitydruk

LPE

Kuna meil on selle autoõnnetuse tõttu ainult kaks autot, siis reede õhtul hakkasid mõlemad vanemad mind paluma, et ma laupäeva hommikul trenni ei läheks, et pereema peab tööle minema ning pereisa tahab stuudiosse minna. No okei - võin ju selle ühe korra siis vahele ka jätta. Kobisin siis pärast omi toimetusi oma tuppa ning lõpetasin filmi "Skin" vaatamise, nädal aega hiljem aga nagu öeldakse siis parem hilja kui mitte kunagi. Pärast seda kobisin magama, sest ma olin ikka superväsinud.

Laupäeval ärkasin siis 9.30 üles, tuulasin siis natukene Internetis ringi (haha.. praegu Internet kirjutades meenus mulle eesti keele õpetaja Ilona, kes koguaeg korrutas meile, et Internet on suure algustähega!!! J ). 9.50 paiku ajasin end voodist välja, sest kuulsin, et tüdrukud on üleval ja kuna kedagi kodus ei ole, siis oleks minust viisakas neile hommikusööki teha. Ja siis.. ja siis.. JA SIIS!! Mis mina avastan - minu auto seisab maja ees!!! Kujutage ette. Ma ei saanud trenni minna, sest pereisa magas kella 12ni!!!! Arghhhh.. ma olin tõsiselt vihane ja siis oli juba hilja ka kuskile minna :/ Kella ühe paiku tulid plikad mind paluma, et ma neid klaverisse viiksin kuna nad ei taha isaga minna.. aah, it's my free day!! (See on mu vaba päev!!). Nagunii midagi targemat ka teha ei ole.. tegin nendega kirjaliku lepingu, et ma viin nad klaverisse juhul kui nad mõlemad terve nädala teevad täpselt seda mida mina ütlen ning täpselt siis kui mina seda ütlen. Allkirjastatud, valmis ja sõit võis alata. Tund aega istumist ja raamatu lugemist. SMSisin natukene ka Andreaga ning leppisime kokku, et lähme kinno. Pärast klaverit hüppasin pangast läbi ning tüdrukutega koolitarvete poest, neil oli mingeid asju vaja. Koju, kiirelt midagi hamba alla ning kinno. Filmiks oli "Footloose" - tegelikult on see kunagi juba tehtud, aga nüüd on ka uus variant väljas. Ja mulle meeldis - muusikast ja armastusest. Eriliseks tegi filmi see, et filmitud on Georgia osariigis. Jeii. Üks hästi hea lausekombinatsioon oli ka seal: "Pühapäev on Jumalapäev. Kui sa tahad juua õlut Jumala päeval, siis pead seda ostma õllepäeval - laupäeval!" Nimelt on seadusega Gerorgia osariigis pühapäeviti alkoholi ostmine keelatud. Ainult kuskil baaris saad juua. Igastahes siin on filmi treiler:

Üle 9 kuu Ameerikas olles avastasin muideks neljapäeva õhtul, et kanget alkoholi saab osta ainult eraldi alkoholipoodidest. Tavalisest toidupoest saab ainult õlut ja veini.
Pärast filmi läksime Starbucksi istuma ja rääkima. Andrea on hästi tore ja me saame superhästi läbi. Seal olime siis kuni poole üheksani. Edasi koju, pessu, peoriided selga, saapad jalga, meik näkku ja minekut. Läksime Andrea ja Margaritaga ööklubisse Cosmolava. Parkisime odavasse parklasse - ainult 3 dollarit. Andsime mingile mehele raha, kes meile lipiku vastu andis, mille nagu ikka esiklaasile panin. Ja pidu võis alata. Tegelikult on Andrea 20 ja kuna siin on kõik kohad 21+, siis oli meil natukene kartus sees, et teda ei lasta sisse. Esitas oma Austria juhiloa, kus on sünniajaks 3/11/1990 (3. november 1990), ameeriklaste jaoks tähendab selline kombinatsioon ju aga 11. märts 1990. Turvamees oli hästi tore ja sõbralik ning mitte mingisuguseid probleeme ei tekkinud. Niiet nüüd - pidu võis alata. Loomulikult esimese asjana baarileti juurde, väiksed joogid ja tantsima. Siis aga tekkis meil probleem - no andke andeks, aga ma ei suuda hip-hopi järgi tantsida ja seda muusikat üldse kuulata, Margarita aga armastab seda. Tegin ettepaneku teise saali minna. Läksime, tantsisime natukene ning siis teatas Margarita, et ta läheb üles tagasi.. läks. Jäime Andreaga tantsima. Natukese aja pärast tuli Margarita tagasi ja tegi ettepaneku, et oleme 20min ühes saalis ja 20 teises.. okei! Oeeh.. mida ma vihkan: tüübid tulevad ja üritavad sul ümbert kinni võtta ja sind tantsima saada - hea, et ma mõnele seal ei virutanud. Üks küsis mu käest oma 3 korda, miks ma nii tige koguaeg olen, vastasin, et ma olen Eestist ja külm inimene.. õnneks kõndis kohe minema, ei vaadanud tagasigi mitte :D Hakkasime siis peo lõppedes auto juurde minema, kui üllatus üllatud mõlema esiratta ümber on need kollased rauast asjandused, mis ei lase autol kuskile liikuda. Esiaknal on aga pisike sildikene kirjakesega a'la ärge üritage seda masinat liigutada, helistage sellel numbril ja makske 75 dollarit. 75 DOLLARIT!!! Kiire arvutus: 53 eurot = 838 krooni. Kas te teete nalja minuga?!?!?! Arghh.. sain vihaseks, siis aga hakkasin positiivselt mõtlema, no ise olen süüdi, et nii naiivne olen ja kõiki usaldan - tegelikult pidin selle 3 dollarit automaati maksma. Õnneks tegie tüdrukutega summa 3ks, et siis ainult 25 dollarit nägu. Oeh! Vähemalt kogemus juures ja sellist asja Eestis ei näe :D Seal saad ainult trahvi kojamehe vahele ja kõik. Auto tagasi saadud, läksime edasi ühele maja peole, mis oli ka nii mõttetu, sest enamus rahvast oli purjus ja isehakanud diskor pani ka ainult oma muusikat - ehk siis jällegi hip-hop. Nelja paiku öösel otsustasin, et kõik - koju minek! Poole viie paiku sain magama.

Pühapäeval ärkasin 11 läbi ülesse, vedelesin niisama, käisin pesemas, söömas ja vedelesin edasi niisama. Otsustasin, et nii ikka ei saa, midagi peab tegema. Kirjutasin Andreale ning suund uuesti Starbucksi oligi ette võetud. Siis sain ka Fabianolt sõnumi, et ta jõudis lõpuks koju ja lähevad nüüd sööma, et kas ma tahaksin nendega kaasa minna - ups, sorry, mul plaanid tehtud. Istusime siis Andreaga oma 2 tundi jõime kohvi/kakaod ja rääkisime juttu jällegi. Naised noh - alati on niipalju, millest rääkida. Siis aga tegin ettepaneku Fabianole natukene jalutama minna. Läksime. Mingi pool tundi või nii, aga kuna ta oli meeletult väsinud, siis ega eriti ei jõudnud. Pärast jõime tassi teed ning vaatasime "Kaks ja pool mees", siiski veel Charlie Sheeniga. Sain ka pisikese kingituse - võtmehoidja.. jeiii. Ta nimelt teab, et ma kogun neid :)
Pool üksteist hakkasin koju liikuma, sest ta totaalselt magas seal juba, mis ma ikka piinan. Nimelt käis ta Seattles 3 päeva ning nad seal üleval on ju meist ajaliselt 3 tundi taga ja ta ärkas 3.30 öösel üles, et 6sele lennule jõuda. Ja sellest ajas peale ta kordagi ei maganud.

Esmaspäeval ärkasin siis nagu ikka 6, Archita üles, riidesse, hommikusöök ja kooli. Ja siis Aartika üles, hommikusöök ja kooli. Ja tegelikult Aartika ütles mulle hommikusöögi ajal, et pereema oli midagi maininud, et tahab mulle pühapäeva õhtuks piirangu panna, mis kell peaksin kodus olema, et saaksin Archita kooli jaoks valmis sättida! Kas te teete nalja minuga?!?! Minu ainukesed vabad päevad, kus saan sõpradega olla ja siis ka piirang peale. Seda ma küll läbi ei laseks. Ei hakanud asja enda jaoks hulluks tegema ning mõtlesin, et nii kaua kui pereema ise mulle midagi öelnud ei ole, ma ei hakka ennast üles kütma. Sõin siis kiirelt hommikust, käisin pesus ning sättisin kooli. Täna oli viimane päev, kus me õppisime. Kolmapäeval on nii öelda lõpetamine, kus teeme pilti ja sööme ja saame diplomid. Ma hakkan isegi seda klassi igatsema :/
Pärast kooli hüppasin kiirelt poest läbi, sest hommikul oli mõnus üllatus, et kodus pole leiba, millest Architale snäkk kooli kaasa teha ning Aartikale viinamarju anda. Koju jõudes andsin auto pereisale, et ta saaks minna selle katkise auto parandus asju ajama. Nii kaua tegin tüdrukute toad korda ning natukene ka enda oma. Vahepeal tuli pereisa koju ning ma küsisin, et kas pereema on midagi mu hiliste kojutulemiste kohta öelnud ja vastas, et jah, aga see oli pigem valjult mõtlemine, millest tüdrukud kohe kinni haaravad ning edasi räägivad, et tema ei laseks sellel asjal läbi minna kuna ma olen siin, et oma vabu hetki nautida ja lõbutseda ja meeldejäävalt aega veeta. Kohe kergem hakkas, sest see ei oleks normaalne ja, et mõlemad vanemad on pühapäeva õhtul kodus ja mina peaksin koju tulema, et Archital aidata pesemas käia ning voodisse minna - milleks nemad siis olemas on, vanemad või asjad noh!
Siis aga oligi aeg Architale bussi vastu minna. Tegime kodutöö ära, lasin tal klaverit harjutada, ise korrastasin kööki ja lugesin raamatut, sest no niiiiii igav oli. Netis ka midagi teha polnud. Varsti tuli Aartika, temaki sõi ja oligi aeg tennisesse tulla. Nüüd siis istun siin ja kirjutan. Käisin just siin töötava kuti käest kääre küsimas, et Architale pähklipakki avada ja siis ta küsis, kust ma pärit olen - Eestist. Tema sündis Leedus, aga ei mäleta leedu keelt enam üldse, sest on siin 15a elanud ning ta tundub hästi noor ka olevat - ei imesta. Uuris niisama, mis ma teen siin ja kauaks jään :)
Ja nüüd ma siin siis istun. Ootan kuni saaks koju, õhtusöök, Archita pesu, lugemine, voodi ja magama :)
(Jätkan õhtul enne magama minekut, äkki vahepeal juhtub midagi, mis vajab kajastamist)

Nonii. Mis siis vahepeal juhtus. Midagi erilist tegelikult. Sõime ja sättisime magama. Pereema tuli koju ja oli heas tujus, ei öelnud midagi. Pereisa sai asendusauto.. jeii, saan homme trenni minna. Pereisa ei saagi Indiasse minna, peab hoopis Hiinasse lendama. Wupiduu.. kõik vist. Sätin raamatut lugema ja tuttu :)

Siilitydruk

N&R

Neljapäeval oli siis suhteliselt tavaline päev. Hommikul saatsin tüdrukud kooli ning hakkasin pesuga tegelema. Siis läksin ise trenni. Teine treener oli, mulle nii väga ei meeldi see, aga pole hullu - ta ka täitsa tore. Igastahes trenn oli mõnusalt tappev ning kodus oli "hea" treppidest üles minna. Alla tulek polnud raske, aga ülesminek ikka küll. Kodus tegelesin jälle pesuga edasi ning hakkasin Aartika suveriideid ära pakkima, sest Archita omadega olin juba ühele poole saanud. Enne poolt nelja läksin Architale kooli järgi. Kodus natukene vaba aega ning siis võimlemisse. Sel ajal käisin poes kartuleid ostmas, sest mul oli hullem kartulipudruisu. Ülejäänud aja lugesin jällegi raamatut. Koju jõudes hakkasin siis süüa tegema.. sõime.. koristasin köögi. Tegelesin Aartika riietega edasi, samal ajal luges Archita raamatut. Kui poole üheksa paiku pereisa koju tuli, sättisin ennast väljaminekuks. Nimelt on täna, reedel, ühel Brasiilia kutil, Raul, sünnipäev. Teel sünnipäevale nägime üpriski suurt avariid, koju jõudes sain pereisalt teada, et üks nendest autodest oli mul pereema, keegi sõitis talle külje pealt sisse ning põgenes, temale aga omakorda veel kaks autot tagant. Auto on sassis, aga õnneks on pereemaga kõik korras.
Sünnipäeval istusime niisama, jõime õlut, sõime pizzat. Südaööl laulsime talle ning sõime kooki. Koju tagasi jõudsin enne ühte. Rääkisin netis natukene ühe sõbraga juttu ning läksin magama.

Täna saatsin tüdrukud ilusti kooli, rääkisin natukene Monikaga, panin Aartika viimased riided kasti ning sättisin ennast kooli. Tänane teema oli erinevused meeste- ja naistevahelistes vestlustes. Aga ma olin nii unine, et erilist tähelepanu ei suutnud pöörata, siiski nii palju suutsin, et kui õpetaja midagi küsis, siis vastasin kohe ilusti ära. Pärast kooli käisin poest läbi, sest pereema tahtis mingeid rosina-kaneelirulle. Koju jõudes rääkisin emme ja issiga pea poolteist tundi juttu - nii hea oli, igatsesin neid natukene juba. Üle nädala aja kindlasti polnud rääkinud. Nende kõrvalt suhtlesin natukene ka Monika, Mari-Ann'i ning Leanikaga. Siis aga läksin Architale bussi vastu. Vedelesime niisama kuni ujumiseni - seal tal läks hästi, aga ma pm magasin seal pingi peal. Margarita kutsus täna välja, aga tõesti ei ole võimeline midagi tegema, ei suuda juba oodata, millal tööpäev läbi saaks, et voodisse vajuda ja enne hommikut mitte ärgata. Homme tahan ikkagi ju trenni minna ning hiljem kõhutantsutrenni - tahaksin proovida, eks näis, mis välja tuleb. Pärast ujumist igastahes käis Archita pesus ning meie Aartikaga sättisime tennisesse, st tema sättis, mina tegin neile natukene näksimist. Täna on Aartika emsaspäevase tennise järeletegemise klass. Nüüd ma siin istun ja trükin, tegelikult ennem magasin mingi 15-20 minutit... haha. Natukene kergem on olla, aga siiski ei suuda enam oodata, millal lõpuks läbi saaks. Ei tea, mis ma veel õhtusöögiks teen.. loodame, et nad ei taha midagi.. haha, hea lapsehoidja eksju.
Hakkavad nüüd oma klassi ka lõpetama, peame rampsist läbi hüppama ning saamegi koju.. eks näis, mis seal saab.. :)

Aga teie aja järgi juba täna, laupäeval, on mu kullakallikese Krissu sünnipäev. Seega:
PALJU PALJU PALJU PALJU PALJU PALJU KÕIGE PAREMAT SULLE, KALLIS!! PARIM OLED!

Siilitydruk

7.-12.10.2011

Reede, 7. oktoober:
Hommikul saatsin Archita ilusti kooli, sain ka Aartikaga hakkama. Tema aga tuli natukese aja pärast tagasi, väites, et ta oksendas poole tee peal ja tunneb end halvasti. Käisime siis pereisaga rääkimas, kes lubas tal koju jääda. No nii ta siis luges raamatut jälle terve päeva. Mina aga läksin kella 10.30ks kooli, kus rääkisime meeste õigustest ja liikumisest ja ega see midagi nii huvitav küll ei olnud, kui ma oleksin oodanud.
Kodus niisama natukene koristamist ning siis juba tuligi Archita koju. Käisime temaga ujumas ning sel ajal helistas pereema koju ning kurjustas Aartikaga, et ta kooli ei läinud ja siis oli öelnud, et ta minu peale ka vihane, et mina ei teavitanud teda sellest ning et tahab minuga kindlasti rääkida, kui koju tuleb. Muidugi rikkus see mu tuju ikka täiega ära ning terve õhtu olin vihane ning panin end vaimselt valmis juba selleks, mis sealt nüüd siis tulla võib. Andsin Architale natukene süüa, Aartika ei tahtnud ning tegin köögi korda. Siis tuli pereisa koju, rääkisin talle, mis pereema oli öelnud ja ma ei tea, kas ta rääkis pereemaga ennem või mitte, aga kui viimane ükskord koju jõusid, siis ainuke asi, mis ta mulle ütles, oli et Aarika ei tohi enam koju jääda. Et kui tunneb end halvasti, siis viin kooli ja küll siis sealt helistatakse ja saadetakse ta tagasi. Karistuseks võtsin Aartikal sülearvuti käest ära ning ka telekas ja wii olid talle nädalavahetuseks keelatud. Esimest korda nägin, et ta karistada sai ka niimoodi reaalselt. Aga minu tuju oli jälle hea, sest vihavalangu alla ma ei sattunud :)
Panin siis Archita voodisse ning läksin ka ise teki alla. Plaan oli kodus lihtsalt lõõgastuda soojas voodis ning vaadata head filmi. Filmiks valisin "Skin" - mustanahalisest tüdrukust, kes sündis valgesse perre ning kuidas keegi teda ei respekteeri ega aksepteeri kuskil. Film on tehtud aastal 2008, kuid tegevus toimub 1950ndatel. Tund aega jõudsin ära vaadata, siis tuli hullem uni peale. Jätsin meelde kaugel ma olen ning keerasin magama ära. Aga nii kaugele, kui mina nägin oli küll väga hea ning soovitan! Panen teile ka siia treileri, kui peaks huvitama. A asja teeb ka põnevaks see, et tegemist on tõestisündinud looga:

Laupäev, 8. oktoober:
Ärkasin siis 7.45, vedelesin niisama, sõin hommikust ning läksin trenni. Nagu laupäeval ikka: Bodycombat. Isegi see oli natukene raske :) Kiirelt koju, pesemas ning poodi. Kristelil oli baby-shower (beebidušš) pidu, kingitust vaja. Õnneks on siin niimoodi hea, et ta esitab nimekirja teatud poodidesse ning siis sa lähed sinna ja tema nime järgi otsid nimekirja välja ja saad osta täpselt seda, mida tema vajab. Nii siis ostsin ühe teki ning mõned vannimänguasjad. Kella üheks pidin sinna minema, aga jäin natukene hiljaks. Seal olid juba teised eestlannad ootamas, sain tuttavaks ka kolme neiuga, kes pole ühelgi meie eestlaste kokkutulekul veel käinud, üks neist küll ei ela siin, vaid oli külastamas oma õde. Nii me siis istusime, sõime ja rääkisime niisama igast teemadel. Enne kella kolme läksime kõik laiali. Käisin veel kaubanduskeskuses dressikat ja teksaseid otsimas. Dressika leidsin, aga teksaseid küll ikka mingi 40 dollari eest osta ei raatsi, kui tean, et saan ka odavamalt. Hiljem tulin siis koju, olin natukene niisama, panin enda asjad kokku ning sättisin Jaapani restorani, kuhu oli sõpradega kokkulepitud õhtusöögi aeg. Eriline sushi fänn ma ei ole, aga siin seda süües hakka või armastama. Maitsesin mõnda rulli ja väga hea oli. Muidu tellisin endale kala juurviljadega. Mõnus rahulik õhtusöök oli hea seltskonna ja valge veiniga. Hiljem läksime poest läbi ning ostsime näksimist pühapäevaseks tripiks. Pärast seda läksime Fabiano poole, kus hakkasime natukene telekat vaatama - muidugi näidati filmi Titanic. Vaatasin siis selle osa ära, kus laev põhja läks, siis läksin ma magama... no nii väsinud olin ja hommikul varajane äratus kah.

Pühapäev, 9. oktoober:
Kell 7 äratus, kiirelt pesus, hommikusöök ning Tiago poole, kus me kõik kogunesime enne väljasõitu. Starbucksis kiire kohvi/kakao peatus ning suund Chattanooga poole, mis asub Tennessees ning sõit sinna kestab poolteist tundi. Kohale jõudes läksime külastama Rock Cityt - mina juba suvel seal perega käisin, aga kuna teised ei olnud käinud ja koht on väga ilus, siis miks mitte uuesti külastada. Jalutasime niisama ringi ning loomulikult jälle hunnikus pilte:

 Meie grupp. Ülevalt vasakult: Tiago, Margarita, Andrea, Fabiano
Alt vasakult: Jasmin, Kristina, Natalie, mina

Pärast seda läksime sööma ning mõtlesime, mida edasi teha kuna kell 4 oli meie jaoks liiga vara veel tagasi pöörduda. Toidukohast lahkudes hakkasid kohalikud meiega rääkima ning uurima, kust me pärit oleme. Neile vastates uurisime, mis oleks siin veel head, kuhu minna - mingi pargike, kus saaks pikniku pidada. Ja nii võtsimegi suuna Coolidge pargi suunas. Hästi mõnus suur ja mitme erineva tegevusega pargike. Nagu ikka kes pidas pikniku, kes niisama lõõgastus ja luges raamatut, kes niisama tegeles mingi spordialaga.. selline lahe ja mõnus. Meie aga tegime ühe pika jalutuskäigu pargis ja natukene ka linnas:

 Kolm lõvi

 Margarita..

 ... Tiago ...

... ja Fabiano tegid mägironimist.

 Meie kivine teekond jõe ääres :)

 Lihtsalt ilus taevas oli

 Andrea ja Margaritaga

Ülevalt alla: Tiago, Jasmin, Fabiano, Margarita, Andrea ja mina. (Kristina ja Natalie hakkasid pärast lõunat koju tagasi sõitma, kuna nad pidid kella 7st töötama)








Meie alustasime oma teekonda tagasi koju poole kaheksa paiku, niiet kella 9ks jõudsime Tiago poole. Kuna me oma pikniku seal Chattanoogas ei teinud, siis tegime hoopis Tiago pool :) Eriti kaua seal ei istunud ka, sest kõik olid nii väsinud ja esmaspäeval vaja vara ärgata. Koju magama sain enne kella 23e :)

Esmaspäev, 10. oktoober:
Hommikul siis ärkasin üles, saatsin tüdrukud kooli, käisin pesus ning sättisin end ka vaikselt kooli poole. Tunnis olime ainult kolmekesi ning rääkisime edasi meesõigustest. Kuna Rick oli ainukene meessoost isik, siis talle see eriti ei meeldinud, sest meil kolmel naissoost isikul oli hea mehi taga klatšida. Pärast kooli käisin Wal-Martist läbi ning ostsin toidukraami koju. Endale ka uue mälupulga, sest arvuti on juba piltidest ülekoormatud. Nüüd on õnneks jälle 15giga vaba ruumi..hihih :) Ma pean ära lõpetama selle piltide tegemise.. liiga paljuks läheb juba :) Kodus tegin natukene tüdrukute tube korda, sest nagu ikka pärast nädalavahetust on need totaalselt pea peale keeratud. Ilm oli ka meil muidugi metsikult vihmane. Käisin siis Archital bussi vastas ning helistasin tennise treenerile, et uurida, kas tennis ikka jääb ära - jäi. Viisin Archita sõbra juurde mängima kaheks tunniks. Endal oli kuni Aartika koju tulekuni jälle vaba aega. Ameerikas oli Columbuse päev, seega pereema tööl ei käinud, hoopis shoppamas ning muidugi palju uusi riideid nii endale kui ka plikadele. Poole kuue paiku tõin Archita koju tagasi ning kuna siin juba vaikselt hakkab külmemaks minema, siis sain pereemalt käsu kätte talveriided välja pakkida ning suveriided sisse. Hakkasime pihta Archita kapist. Pluuside/jakikestega saime ühele poole, siis oli aeg õhtusöögiks, mida õnneks pereema aitas mul natukene teha.. tglt seisnes see aitamine lihtsalt kana ahju panemises. Pärast õhtusööki käis Archita pesemas ning panin ta raamatut lugema, ise tulin netti Monikaga rääkima. Kui oli aeg Architale öelda, et ta peab magama heitma tundsin ise ka juba hullemat väsimust ning läksin suhteliselt varakult ka magama :)

Teisipäev, 11. oktoober:
Hommikul jällegi lapsed kooli. Rääkisin Krissuga ning sättisin trenni. Kuidagi raske oli teha kõike, aga alla ma ka ei andnud. Tund aega pingutamist ja jälle hea olla. Plaan oli kodus nii palju teha, aga kohale jõudes oli sihukene laiskus, et isegi natukene magasin ennem kui pidin Architale järgi minema. Enamuse ajast muidu suhtlesin jälle Monikaga ning ka Kristeliga sa palju räägitud. Siin kohal sugulase Kristeliga :) Kui Archita koju tuli ja ta kotti hakkasin lahti pakkima, avastasin sealt testi, millest ta läbi kukkus. Oi ma sain vihaseks, sest ta teadis kõiki vastuseid kui teda reedel kontrollisin ja nüüd siis mitte kui midagi. Hakkas nutma ja paluma, et pereisale ei räägiks, et ma tean ju mis siis juhtub. No ajas segadusse küll, et mida teha. Valetada ja varjata ka ei tahaks ju, pärast tuleb välja saan ise veel hullema supi endale ette :/ Ja nagu ikka vihane Liis hakkab koristama. Mul selline imelik komme jah, et kui keegi vihaseks ajab, siis hakkan hullult koristama igast asju. Nii siis pakkisingi kokku Archita püksid ja pidžaamad ning üldse käisin kogu kapi läbi ja tegin korda, et ma arvan, et see polegi veel nii korras olnud. Siis aga tuli Aartika koju ning aeg oligi juba hakata kunsti tundi sättima. Niikaua istusin ikka Starbucksis ning alustasin blogi kirjutamist, sest mul siin kaks Kristelit muudkui juba nõuavad uut postitust ja uut postitust. Kahjuks ei jõudnud seal valmis sellega. Koju tulles oli pereema juba õhtusöögi valmis teinud, mis oli minu jaoks Vau. Sõime siis ning oligi juba aeg pesuks ja magama minekuks. Kinno see teisipäev ei läinud, sest pole tahtmist Harry Potterit või Transformereid vaadata. Jällegi enne kella 23 juba magasin.

Kolmapäev, 12. oktoober:
Appikene, need päevad lähevad niii kiiresti siin. Jube. Juba on kolmapäeva õhtu. Hommikul nagu ikka Archita kooli. Aartikaga läksime dermatoloogi juurde, kes tal need suured punnid näost eemaldas. Siis viskasin tema kooli ning endal veel pool tundi vaba aega, et ise kooli minna. Meie tänase tunni teema oli rahvusvahelisus klassiruumis - et kuidas inimesed erinevatest kultuuridest klassiruumi reeglitega harjunud on ning kuidas erinevates riikides klassiruumis üldse käitutakse. Päris huvitav oli jällegi ning sain natukene targemaks :) Pärast kooli jällegi Wal-Marti kuna jällegi oli natukene toidukraami vaja ning Aartikale ühte rohtu, mida arst hommikul soovitas. Koju tulles jällegi kirjutasin blogi natukene, sest nii kui hommikul msni sain hüppas sugulane Kristel turja, et miks ikka veel midagi ei ole ilmunud. Lubasin, et ennem magama ka ei lähe, kui uus postitus valmis on ja ega erilist soovi poole ööni üleval istuda pole ju :D Siis tegin plikade voodid ära ning käisin Archital bussi vastas. Käisime Michaelsis, ostsime talle mingeid kooli asju ning aitasin tal riidest kuumaaluseid teha. Siis oli juba aeg tennisesse minna ning nagu ikka, Archita sinna koju Aartika järgi. Tund aega istumist, kus ka enamuse ajast oma blogi siis kirjutasin :) Nüüd õhtusöök, isegi selle tegemise ajal kirjutan, ning siis ongi aeg voodisse minemiseks. Loodame, et saab väiksema varakult magama, saan ise ka põhku pugeda :)

Oeh... siin ta siis nüüd lõpuks ongi. Jälle pikk, aga mõnele nii meeldibki :)
Paid!

Siilitydruk

Neljapäev

Wupiduuu - täna läksid mõlemad tüdrukud kooli! Hommikul hakkasin kohe pesuga tegelema ning 9.45ks läksin trenni - üle nädala aja! Oeh, nagu ausalt higimullid otsa ees, süda sees puperdamas ning keha värisemas. See oli ikka hea trenn. Tappev, aga enesetundele super. Ja pärast seda mõnus kuum dušš - nagu kirss tordil! Tegelesin edasi pesuga, koristasin tüdrukute tube natukene, sättisin mõnda enda asja. Nimelt panin asju kokku, mida siin ei saa kasutada või ei vaja ning saan novembris Anneliga koju saata.
Kella kolmveerand ühe ajal sain võõra numbri pealt kõne - Aartika helistas koolist, et tunneb end halvasti ning arst lubas ta koju... jipii, läksin siis talle kooli järgi. Õnneks mingit probleemi polnud temaga, viskas voodisse ja luges raamatut. Ise tegelesin pesuga ja vestlesin Monikaga. Suutis mind ikka totaalselt naerma ajada oma lolli lobaga! :D
Kella 3.20ks läksin Architale kooli järgi, kodus riietevahetus ning edasi võimlemisse. Seal 50 minutit lugesin lihtsalt raamatut.
Kodus aitasin tal siis pesemas käia. Tegin õhtusööki, koristasin köögi ja nüüd pm vaba aeg. Tüdrukud vaja veel voodisse kupatada, aga sinna on umbes 40 minutit aega. Nii ma siis istun siin ja teavitan teid oma päevast. Kohe hakkan oma õhtuse lugemisega tegelema ehk siis Merle Keenia blogi. Ta küll Eestimaal tagasi, aga mul jäi blogi lugemine mingil põhjusel poolikuks.. nüüd teen kõik tasa. Ja nii hea kah, ei pea uut juttu ootama. Nii põnev on :) Kes on huvitatud vabatahtliku seiklustest Keenias, küsige julgelt aadressi, jagan lahkelt! Muidugi Merle heal soovil :)
Kui noorema plika magama saan, siis naasen "Kondid" järgmise osa juurde - põnev põnev põnev!

Nüüd aga suhtlen hoopis Keit'ga. Tema on meil suhteliselt värske Au Pair Virginia osariigis. Ta peab ka blogi, see on ka metsikult huvitav. Kes seda ka jälgida tahab andke aga teada, võin veel julgelt linki jagada.. haha :)
Teen siin muudkui reklaami teistele, varsti endal polegi lugejaid :D

Aga olks-dolks-molks!
Päev pea õhtas, teil alles 2.26 öösel.. loodan, et teil kõigil ikka head, ilusad ja värvilised unenäod! :)

Siilitydruk

3.-5.oktoober 2011

Esmaspäev, 3. oktoober:
Kulges sügavalt mujal maailmas viibides. Magama sain siis 4.30, üles ärkasin 6. Ajasin nooremal tüdruku üles, kes teatas mulle, et ta ei lähe kooli, sest on ikka veel haige. Kontrollisin vanemate käest - õigust räägib. Miks nad ei oleks võinud mulle helistada või kirja jätta?!?! Ma poleks ju nii vara pidanud üles ärakama ilma asjata.. Arghhhh! No panin siis äratuse 7.15 ja kobisin uuesti voodisse. 7.20 ajasin Aartika üles, nii kaua kui ta end valmis sättis mina magasin, siis ajas mind üles - läksin tegin talle hommikusöögi ning panin snäki kotikese valmis ja tagasi voodisse. 9.20 äratus - kiire pesu ja kodutöö. Kui laisk üks inimene võib olla?!? Ma tean üle nädala, et mul on vaja see ülesanne teha ja üle kuu aja, et see on esmaspäev, kus ma mõned tunnid ainult magada saan ning ikka jätan viimasele minutile. Igastahes sain ilusti tehtud ning kooli sätitud. Õnneks oli pereisa kodus, ei pidanud Archita pärast muretsema, kui ta midagi vajaks. Teel kooli hüppasin jälle Starbucksist läbi ja kakao - ma olen sellest vist ikka tõsiselt sõltuvuses, aga mina ei saa ka ju midagi teha, et see niiiiiiiiii hea on! Iga üks, kes Starbucksi teab, teab millest ma räägin :) Koolis siis tegime enda ettekanded, minu oma oli Hiina Esimese Impeeriumi haua avastamine. Sain teada, et mingi farmer läks endale kaevu kaevama ning avastas suure haua sõduritega, sealt edasi teise haua, kus olid hobused kaarikute ja sõduritega ning kolmanda haua mingite ülemustega ja lõpuks nende lähedalt esimese valitseja haua. Päris hea eksju - peaks ka minema vanaema aeda kaevu kaevama, ehk avastan ka kellegi kuulsa inimese haua, kes on 210 a enne kristust maetud. Hiljem hakkasime rääkima meesõigustest tänapäeva maailmas. Isegi pidasin täitsa ärksalt vastu, kuigi kuulmise osa nõudis pingutatud tähelepanu.
Koju jõudsin tagasi poole ühe paiku ning ühe ajal küsisin pereisa käest nõusolekut väikeseks uinakuks, sest tegelikult oli mul töö aeg, kuna Archita oli ju kodus. Õnneks ka loa sain. Nii põõnasin magusalt ühest poole neljani. Siis ajasin end vaikselt voodist välja ja toimetasin köögis natukene. Ülejäänud aja vedelesin jällegi niisama, kuna Archita tennisesse ei saanud minna ning Aartika oma algas 6.30. Seal ma tõmbasin oma Nashville pildid arvutisse, käisin need läbi ning vaatasin ka videod üle. Tund aega möödus kiirelt. Edasi pidime pereema ootama, sest nad läksid Aartikaga shoppama kuna mingis noorteriiete poes head allahindlused - nagu neid riideid neil niigi vähe oleks :/ Mina aga läksin koju ja tegin Architale omletivõileiba, sest muud ta süüa eriti ei või. Ka Aartika midagi muud ei tahtnud. Nii läks õhtusöögiga kergelt. Pärast panin Archita voodisse ning kobisin ka ise suht varakult magama.

Teisipäev, 4. oktoober:
Ärkasin nagu ikka kell 6 üles, et Archita kooli saata. No oli juba riides ja aeg täitsa üles ärgata, tema teatab, et tal kõht valutab. No loomulikult võib laps ju koju jääda. Pooleks tunniks jällegi voodisse. Aeg Aartika üles ajada. Temal ka kõht valutab ja tema käis just oksendamas. Muidugi võib laps koju jääda. Tagasi voodisse. Niimoodi põõnamist vaikselt 11ni. Siis andsin neile natukene süüa ning vedelesime terve päeva lihtsalt niisama. Mina kuskile minna ei saa, nemad midagi teha ei saa. Vaatasid telekat, mängisid wiid, mina pm istusin arvutis enamuse ajast. Isegi kunsti tunnis ei käinud. Õhtusöögiks tegime Tacosid. Ja siis oligi aeg Archita voodisse saata raamatut lugema ning varsti ka magama. Ise sättisin kinno. Selle nädala filmiks oli Captain America:

Minu jaoks oli kuidagi liiga fantaasia. Vaadata võis, või noh, vähemalt olen ära näinud, eriti vaimustuses pole ja lõpupoole kiskus isegi uni peale, aga imelik on ju kinos magada. Eriti ei põe, et käisin, sest pilet ju nii odav. 3D filmi puhul 3 dollarit. Koju sain südaöösel ja loomulikult oli kohe voodi mu parim sõber.

Kolmapäev, 5 oktoober:
Kell 6 üles, Archita valmis, hommikusöök ja bussipeatusesse. Hea, et buss 15 minutit hiljaks jäi - aga ei kurda, vähemalt läks laps kooli. No siis aeg Aartika üles ajada - tema jälle öösel oksendas ja kõht meeletult valutab ja jälle lubasid vanemad koju jääda. Kuidagi imelik on, et terve päev on kõik korras ja siis kui on kooli vaja minna, tulevad kõik hädad välja. Käisin siis pesus, kell 8 helistasin arstile ning 8.45 olime arsti vastuvõtul. Täna lubati koju jääda, aga homme peaks ikka kooli minema, kui midagi viga ei ole. Koju tagasi saime kümme minutit enne kui pidin hakkama enda kooli minema. Temaga eriti ei muretse, et hakkama ei saa, kui midagi juhtub ja pereisa oli ka veel kodus, kui ma ära läksin. Koolis rääkisime edasi meestest ja nende õigustest - neil ju sada häda, et naised tahavad nendega võrdsed olla :D :D Terve tund möödus nii igavalt täna kuidagi, et pool sellest ajast olin ma totaalselt omas maailmas ja pooluimas. Koju tagasi jõudes nagu ikka vedelesin niisama, sest Aartika midagi ei vajanud ja enesetunne oli ka hea. Hakkasin uurima erinevaid õppimisvõimalusi, kui ma tagasi tulen. See vist ainult hetke vaimustus, aga nii väga tahaks midagi õppima minna uuesti. Natukene juba tean ka, mis huvi pakuks, nüüd peab ainult uurima, mida teada on vaja, et õpinguid alustada. Kui see vaimustus veel pooleteise aasta pärast alles on :)
Siis aga oligi aeg minna Architale bussi vastu, käisime läbi tema koolikotti ning tegime ära kodutöö. Nii tubli oli kodutööga, üldse ei vingunud ja nii kiirelt läks - aga eks ikka vist sellepärast, et matemaatika ülesanded olid kõik rahaga seotud ja raha on miski, mida ta meeletult armastab. Siis oli pool tundi niisama vaba aega ning tennisesse tulek. Seekord siiski ainult Architaga. Aga nii ma siin nüüd siis istun ja kirjutan oma blogi. Eks koju minnes nagu ikka pesu, õhtusöök ja uneaeg.

Ma olen seda ka kindlasti varem maininud, et ameeriklased on oma erinevate pühade tähistamisega hullud. Halloween on 31. oktoober ja juba 1st oktoobrist on igal pool majad ja aiad kaunistatud. Üritan homme ka jalutama minna ja ümbruskonnast mõned pildid teha, siis saate ehk aru. Ja kõrvitsaid on ka metsikult palju igalt poolt välja hüpanud müügilettidele. Jube, mis toimub. Ega kostüümi peab ka minema ära ostma, sest muidu varsti enam ei saa.. nad siin täitsa kreisid.

Eks ma nüüd siis lõpetan jällegi ja üritan võimalikult ruttu teieni tagasi olla. Nädal aega pole trenni ka jõudnud, alguses ise hullult nohune ja siis lapsed haiged. Loodan, et Aartika läheb homme kooli, siis saan mõnusalt jälle higistama minna :)
Ja inimesed vaatavad mind siin ikka imelikult, kui soovitan mõnel küüslaugu leiba süüa või sidruniteed meega juua kui haiged on. Sama on ka pohmelli puhul hapukurgivedelikuga. Ma võin kihla vedada, et vähemalt Brasiilia poisid jäävad mind mäletama, kui hapukurke näevad :D Vaatavad ikka väga imelikult mu pihta, kui neil seda juua soovitan hommikuti pärast raskeid pidustusi. Hahaha... eks eestlane ongi üks imelik rahvas, kes sööb verivorsti ja verikäkki ja sülti... iuu :D Mmmm.. isu tuli peale. Kristel kah muudkui oma Selveri pasteedi ja suitsukalaga ajab mul siin isu peale. Kui teda üks kord nüüd lõpuks uuesti näen, eks ikka ühe tutaka talle kirja annan.
Aa.. teen ka nimekirja, mida Eestist jälle tahta. Anneli tuleb novembri keskpaigas sinna, siis saab jälle pakikese tellida :) Kommide kaal suurenes ning kuivatatud piparmünt hüppas ka nimekirja. Ei jõua juba ära oodata :)

Teie aga olge paid ning vahest ikka piiluge siia lehele. Mul juba avalikult 21 jälgijat, ja neid mitteavalikke jälgijaid on ka oi oi ma ei tea, kui palju! Igastahes üks suur PAI teile kõigile!

Siilitydruk

Nashville

Laupäeva hommikul ärkasime poole üheksa paiku, kuna Fabiano auto reede õhtul jälle katkestas, siis viisin ta tööle ära. Ise läksin koju. Käisin pesus, võtsin küünelaki maha ning panin uue peale, kirjutasin blogi ning suhtlesin sõpradega. Pakkisin ka asjad, sest Nashville oli juba ootamas. Veerand nelja ajal hakkasin kodust liikuma, et Fabiano töö juurest peale korjata, tema juurest korraks läbi hüpata ning teekond Nashville võis alata. 4 tundi sõitu. Mulle hullult meeldis see maastik, mida mööda sõitsime - loodus oli imeline. Siiski mägedest tingituna olid kõrvad enamuse ajast lukus.
Nashville jõudsime 20.30-21.00 vahel. Esimese asjana registreerisime end hotelli sisse, viisime asjad tuppa, vahetasin riided ning võtsime suuna linna downtowni, mis on linna kõige populaarsem osa. Alguses kõndisime niisama mööda peatänavat "Broadway" uudistades, mis huvitavat on ning samal ajal vaikselt silma peal hoides kohtades, kuhu sööma saaks minna.

 Nashville Downtown

 Piilusime sisse ka - naised päriselt tantsisid baariletil, aga need olid siiski ainult külalised seal.

 Üks populaarsemaid salooni Nashvilles - järjekord oli pikk terve öö läbi.

 Väga hea söögikoht. Armusin oma lasanjesse :)

 Ka üks väga populaarne ja hea koht! Esimene baar kuhu sisse astusime ning õlle võtsime. Tegelikult ma jõin Smirnoff Ice.

Hahaha... kaksikud. Nad olid nii naljakas ja samas nii ägedad. Suured muusikud enda arust.










Mõtlesime, et lähme siis sööma WildHorse Salooni (metsiku hobuse saloon), aga kuna sissepääs oli 6 dollarit, siis otsustasime, et jätame seekord vahele ning teeme pühapäeval lõunasöögi seal. Mina tahtsin pastat, Fabiano kaalus jaapani kööki - siiski läksime Itaalia peale :D Ja ei kahetse. The Old Spaghetti Factory oli väga ilus, vanaaegne ning suurepärase toiduga. Ei olnud nagu tavalises söögikohas, tundsin end kui keegi eriti tähtis inimene juba laua pärast, mis meile anti - suured pehmed toolid ja suur võimas laud. Kõhud täis suundusime baaridesse/pubidesse. Ühest teise, uudistades ja avastades. Enamus kohad olid väga lahedalt sisustatud ning loomulikult metsikult rahvastatud. Muusika oli nagu ikka Nashvillile kohane - kantri. Siiski leidus ka mõni lugu ka teistest muusikavaldkondadest.
Mis veel hästi lahe Broadway'l lahe oli - suveniiripoed olid öö läbi avatud, mis on minu meelest väga kaval. Baaride/pubide kõrval, inimesed lähevad joovad mõnusasse olekusse ning siis läheb ostlemiseks.

 Osta üks paar, saad kaks tasuta. Üks normaalne saapapaar maksis 300 dollari ringis, see teeks siis ligikaudu 215 eurot. Kujutage nüüd ette. Mõistan, et need on käsitsi tehtud ja ma ei tea, mis kõigi peenete loomade nahkadega, kuid siiski - ei raatsi ikka sellist summat välja käia. Ning ostes ühe paari, võttes 2 tasuta - tuleb ühe paari hinnaks 100 dollarit umbes. Aga siiski kallis ning peale kauba ei taha 3 erinevat saapapaari. Kunagi ehk kui rikkaks saan :)

Hotelli tagasi läksime poole nelja paiku.

Pühapäeval ärkasime üheksa paiku, panime riidesse ning läksime hommikust sööma. Puder, helbed, vahvlid, muna, sõõrikud, kohv, mahl, vesi ja loomulikult karastusjoogid. Kõhu sai ikka korralikult täis :) Pärast seda vedelesime niisama veel toas, seedisime oma toitu, siis käisime pesus ning keskpäevaks pidime end välja registreerima. Võtsime suuna linna poole ning esimene koht, mida külastasime oli Centennial Park. Seal on üks suur hoone - Parthenon, mis on Vana-Kreeka mütoloogia järgi tehtud, ilusa vaatega tiik, lilleaed - üldse selline hästi ilus ja mõnus park oli, kus inimesed saavad niisama sõpradega aega tulla veetma.

 Parthenon

Ulatamas oma kätt John W. Thomas'le

John W. Thomas kuju kõrval, mis asub Phartenoni ees.

 Parthenon

Selline mõnus kivist pink oli seal lilleaia läheduses.
















Pärast seda läksime Riverfront parki, mis tegelikult ei olegi nagu park vaid lihtsalt üks pisike muru ala jõe ääres.

Seal olid mingid kutid, kes tegid rulluiskudel trikke. Istusime natukene niisama ja vaatasime neid seal. Edasi läksime Broadway tänavale tagasi. Jalutasime mööda tänavat üles, siis alla tagasi. Käisime suveniiripoodides ning suundusime WildHorse salooni sööma. Toit oli päris hea, aga siiski meeldis eilne lasanje rohkem. Mis lahe oli, et jooki ostes saad selle tellida suveniiriklaasis, mille endale saad jätta. Nii ma siis tellisin endale ühe magusa kokteili saapakujulises klaasis, Fabiano võttis õlle.

 Saabas suurem kui mina.

 Wild horse.

 Suveniiriklaasi.

 Õppisin linetantsu

Lehm vs hobune

Pärast seda salooni võtsime suuna kontserdi paiga poole. 3 DOORS DOWN! Ma kohe jumaldan seda bändi. Kontsert oli muidugi õues ning pole ju enam just kõige soojem. Mina olin oma nahktagiga suhteliselt soojas, aga Fabiano külmetas ikka mega palju. Reegel oli ka, et kui kontsertipaigast lahkud, siis enam sisse ei saa, siis õnnestus meil see naine seal ära moosida, et ma jään tema juurde ning Fabiano jookseb kiirelt auto juurde ja krabab rohkem riideid. Niisiis panime soojemalt riidesse ning suundusime oma kohtade juurde. Tegelikult olid meil väga head kohad, kuid mina olen natukene lühikene. Kuna kontsert hakkas 6.30, aga meie jõudsime 8 paiku sinna, siis nägime alates teisest bändist, kelleks oli Theory of a Deadman. Tead ka seda bändi ja nad on head head head.

Ning loomulikult tuli pärast seda bändi ja väikest vaheaega 3 Doors Down.

Tegin ka paar videot, et ikka mälestus jääks nende esimesest (loodetavasti mitte viimasest) kontserdist:

Tagasi hakkasime sõitma poole üheteistkümne paiku ning koju jõudsin 4.30 hommikul. Kaks tundi sõitis Fabiano, ma üritasin magada, siis tegime väikse peatuse ning siis sõitsin mina tund aega, tema magas ning viimase tunni sõitis jällegi tema.

Selline oligi minu nädalavahetus Nashvilles.
Soovitan seda linna külastada kõigil, kes siiakanti satuvad!

Siilitydruk