Laupäev

Täna ärkasin üles mingi 10 läbi, siis rääkisin Muskaga juttu ning sättisin kooli.
Koolis oli jällegi suhteliselt igav ja ma olin miskipärast ka väga unine. Tunni alguses jagas õpetaja eelmise nädala tunnikontrollid kätte ning ma sain 50st punktist 50. Olin natuke õnnelik :) Siis kontrollisime kodutöö ära ning hakkasime uut osa õppima. Mind natukene häirib, et kui näide on puust ja punaselt ette tehtud, siis paljud ikka ei oska lauseid koostada - no kuidas nii saab. Ja kui me ette peame lugema, siis mõnel hispaania keelt kõneleval isikul on ikka nii tugev aktsient juures, et ma ei saa ikka mitte midagi aru.. ei mõista, kuidas õpetaja saab.
Pärast tundi tegin koolis sees mõned pildid ja ühe ka väljast:

Ülemaailmsed kellaajad :)

 Purskkaev koolis sees.

 Erinevate riikide lipud. Ma ausalt ei tea, miks just nende riikide omad.

 Ford - koolimajas sees.

Koolimaja väljas.











Koju jõudes oli perema süüa teinud - siinkohal meenus, et peaks meie uuest köögist ka pilte tegema ja teile näitama. Pärast sõime plikadega veel minu sünnipäeva kooki.
Siis läksime Wii'd mängima. Nad ostsid uue mängu - Just Dance 2. Pm lihtsalt peab selle kujukesega seal telekas kaasa tantsima, aga see on nii keeruline :D
Tegin teile ka demonstratsioonvideod:
1.http://www.youtube.com/watch?v=YU_megUKteg
2.http://www.youtube.com/watch?v=bIV24jVrIKs

Pärast läksime tüdrukutega natukene jalutama. Siis käis igaüks pesemas ning siis hakkasime Architaga jällegi värviraamatut värvima ning natukese aja pärast Aartika ühines meiega :)
Nüüd vedelen voodis, räägin Monikaga ja laen videosid üles - samas olen meeletult väsinud.
Kohe kui videod üleval keeran tuttu!

Siilitydruk

Sünnipäev

Sünnipäev hakkas siis ikka rutiinse algusega: kell 6 äratus- plikad üles, hommikusöök ja kooli. Pärast seda käisin pesemas ja tulin arvutisse. Natukene pärast kella 8t sain kõne Eestist: Rainer, natuke pärast seda teine kõne: Käts ja kohe pärast seda kolmas kõne: Muska. Aitäh, kallikesed, te olete ülimalt armsad :) Nii hea oli teie häält kuulda ja suutsite mind üllatada :)

Siis kontrollisin üle oma meili, kus oli õnnesoov Beritilt :) Edasi liikusin Facebooki, kus oli palju palju õnnesoove, teiste seas ka need kallikesed, kes mul kohusetundlikult seda blogi jälgivad :) 

Te kõik olete ülimalt armsad ja kallid! Muutsite mu päeva päikeseliseks. 

Ka msnis sai õnnitlusi vastu võetud, teiste seas emmelt ja vennalt - issi oli kahjuks rinnutsi leekides ( nagu info minuni jõudis siis mingi laut põles kuskil). Venna mul ju puhkab - mõtlesin, et tuleb mulle külla nädalaks nagu eelmine aasta Tallinnasse tuli :D :D :D

Vahepeal aga sõin kooki ning uurisin artikleid ja pilte Kate ja Williami pulmast, mis toimus ka ju täna - sellel maagiliselt ilusal päeval :)

Siis aga helistas mulle pereema ja teatas, et ta läheb ise tüdrukutele kooli järgi ning ma mõtleks, kuhu ma tahan sööma minna :)  Üle pika mõtlemise jõudsin otsusele, et võiksime minna Itaalia restorani, kus käisime minu teisel õhtul siin - siiski me sinna ei jõudnud, kuid õhtu kujunes üldse miskit poole paremaks ja huvitavamaks. 

Igastahes läksin siis kööki edasi asju toimetama kuni kõik koju jõudsid, natukene tegime pereema ja -isaga koos, siis aga pidime end valmis seadma, sest läksime õhtusöögile: Jaapani restoran "Fuji Hana Steak & Sushi". Pereema oli reserveerinud laua, kus kokk teeb lauajuures süüa. Enne minekut tõid tüdrukud posti tuppa ja ma sain kaardi: Aitäh, kallis Mari! :) See jõudis minuni!

Restoranis natuke aega istunud, paigutati meie kõrvale ka üks pisipere: ema, isa ja peagi 3seks saav poeg (me küsisime vana ta on). Aga tuli välja, et ka sellel isal on sünnipäev - õnnitlesime siis teineteist ja ta küsis mu käest, mis tunne on olla sünnipäevalaps samal päeval kuninglike pulmadega.. ja mis teie arvate!?!? Loomulikult uhke :) 

No siis toodi meile suppi ja salatit ning ma proovisin esimest korda pulkadega süüa:

Pärast seda tuli meile laua juurde kokk - kellel muideks on ka täna sünnipäev :) Jee.. saime veel õnne ja seda vastu soovida :) Ja see, mis ta seal tegi oli lihtsalt fantastiliselt lahee.. nagu tõesti, super!

Show hakkas niimoodi!

Jätkus: 

http://www.youtube.com/watch?v=frYdvVsfvoc

(Kahjuks ta ei lase ühtegi salvestust mu uuest kaamerast siia otse üles laadida, seega peate Youtubest vaatama - niiet klikage aga lingil)

Neil on seal mingi selline mäng kombeks, kus kokk viskab sulle pisikesi praemunatükke ja sa pead need suuga kinni püüdma. No esimene katsetus läks ikka täiesti aia taha:

http://www.youtube.com/watch?v=KBBVHv-hAkI

Aga teine tuli see eest hästi välja:

http://www.youtube.com/watch?v=XTPWCVc5lL0

Pärast seda tegi ta meile ilusa riisisüdame:

Siis aga lubas meil sööma asuda ning mina palusin temaga koos pilti ja siin me oleme: sünnipäeva tüdruk ja sünnipäeva poiss:

Pärast seda ühines meiega Aartika klassiõde ja sõbranna Nikita, kes kinkis mulle American Express $50 kinkekaardi. Põhimõtteliselt saan seda kulutada kus iganes poes ma tahan :)

Siis oli magustoidu aeg ja sain üllatuse. Ettekandjad tõid mulle jäätise koos pisikese küünlaga ning kingituse: karbi, mille sees on imeilusad helerohelised roosade lilledega söömispulgad :) Siis nad aga laulsid mulle kõik koos laulu:

Siis tulime koju ning me läksime Aartikaga jalutama, pärast istusime lihtsalt õues ning rääkisime juttu. Siis tulid aga Nikita vanemad talle järgi ning nende lahkudes laulis pere mulle uuesti ning andsid üle ka kingituse, milleks on digitaalne pildiraam. See näeb välja põhimõtteliselt nagu tavaline pildiraam, aga ma saan sinna arvutist laadida sadu pilte ning nad jooksevad mul kõikse aja slaidshowna :) Väga lahe asi ja mulle väga meeldib :)

Hiljem aga aitasin Archital pesemas käia ning siis hakkasime koos värviraamatut värvima - nii mõnus oli :) Kui me aga lõpetasime, oli kell juba 23.15 ning ma olen ülimalt väsinud. Pealegi on homme kool. Siiski tahtsin teiega oma päeva jagada :)

Aitäh teile kõigile, kes selle päeva eriti päikeseliseks ja meeldejäävaks tegite! :)

Kallid

Siilitydruk

Aeg lendab

Oeh.... ma olen niiiiiiiiii surmväsinud ja kõik kohad valutavad, eriti selg :S :S :S
Ja see kõik sellest, et teen asju, mis tegelikult minu töökohustuste hulka ei kuulu. Aga okei, hakkan otsast pihta.
Kõige pealt tahaksin mainida, et plaanis oli eile blogi kirjutada, aga hakkasin Monikaga msnis rääkima ja aeg lendas kohe. Teile tutvustamiseks, siis Monika oma imetore Eesti neiu, kes on Au Pair New Yorki lähedal. Tal on keeruline pere 5 lapsega. Ja ta on ainuke inimene, kellega õhtuti suhelda saan, sest kellaaeg on meil sama :)
Aga siis, esmaspäev ja teisipäev ja kolmapäev ka, olid sellised tavalised rutiinsed, kus pärast kooli kodutööd ja trennid/huviringid. Söömine toimus ikka veel väljas.
Nüüdseks lõpuks on köök nii kaugel, et saame hakata sisse tagasi kolima, mõned nipet näpet asjad on teha vaja neil töömeestel veel. Aga mu tänane päev oli siis selline:
Ärkasin ikka kell 6, ajasin lapsed üles. Viimased päevad olen pidanud vanema plikaga kaklema, sest ta ei taha kuidagi voodist välja tulla ning kui me peame 6:55 lahkuma, siis tema ronib välja 6.45 ja nii jääme alati hiljaks. Ja mind ajab see nii vihale, sest meie Architaga peame ootama tema järgi. Igastahes sain nad kooli viidud, siis tulin koju ja hakkasin pesuga tegelema, see võttis aega täpselt nii kaua kuni tüdrukud koolist koju tulid. Vahepeal korrastasin nende tubasid, sest täna käisid uued koristajad - neile pidin ka mõnda asja seletama. Eelmine koristajaneiu ei sobi enam, sest ta tegi viimane kord ainult põhikorruse (pereisa lubas nii) ning tahtis palka saada terve maja koristamise eest. Pereema läks selle peale muidugi marru ja ütles selle koristaja sõbrale (tema teeb meil kööki korda), et püksid kuuluvad siin majas tema jalga ning pereisa sõna ei tohi üldse kuulda kuna tema ei tea asjadest midagi. Siis ma mõtlesin küll, et no tore abielu - minu ette kujutus ikka abielust/kooselust on selline, kus kaasad on partnerid ning arutavad ja otsustavad asju koos ja toetavad teineteist - aga eks see siin ole rohkem jah rikaste ja võimukate ärinaiste värk.
Aga edasi tegin siis tüdrukutele näksimiseks natuke võileibu ja siis läksin nooremaga võimlema. Pärast seda tulin koju ja olin nagu orav rattal asjade kööki toomisega keldrikorruselt. Ma pole vist kunagi ühe päeva jooksul trepist nii palju üles ja alla käinud, kui seda täna tegin - lohutuseks endale: tuharad saavad vähemalt ehk trimmi :D Vahepeal aitasin nooremal tüdrukul pesemas käia ning käskisin tal koolitööd teha. Kell on 22 läbi natuke ja ma olen nagu laip. Silmad lihtsalt vajuvad kinni ja keha karjub ka puhkuse järele.

Teile aga ilusat reedet - nädalavahetus on ukse ees :)
Ja täna on ju kuninglik pulm.... jeiiiiii :D

Head (t)ööd :)

Siilitydruk

Pühad

Kolmapäeval töötas pereema kodus ning kella 11 paiku käis vanemal tüdrukul koolis järel, kes olevat jälle haigeks jäänud... ma enam ei usu tema haigusi. Peaasi, et saaks kodus voodis vedeleda ja oma läpakas istuda.
Neljapäeval hakkasid jälle väikesed probleemid noorema tüdrukuga tekkima.. läbisaamine polnud just kõige parem. Õnneks meie tülides pereisa toetas mind, see tõttu muutus väike preili aga eriti tõrksaks ja kangekaelseks. Nädalavahetuse ootuses üritasin temaga kuidagi hakkama saada.
Käisin too päev ka vanema tüdrukuga arsti juures ning seal kurtis ta aint kõhuvalu ja okseleajavat tunnet (oksendanud ta siiski ei ole siiamaani). Arst kirjutas mingi ravimi, keelas juua piima ja süüa vürtsikaid toite ning palus tagasi minna, kui tal halvem hakkab.
Reedel pidin temaga uuesti arsti juurde minema, sest tal oli järsku halvem hakanud ning kõhu ka lahti löönud. Ja nii kui noorem tüdruk koolist koju tuli, oli kõik jälle korras. Minu arvates ta juba lihtsalt ei viitsi/taha koolis käia ja siis teeskleb, et on haige (täna ütlesin seda ka pereemale). Siiski nädalat on jäänud suvevaheajani :)
Eile käisin siis koolis, meil oli pisike nö tunnikontroll, mis mul enda arvates täitsa hästi läks. Pärast seda läksin shoppama, ostsin mõned suveriided, sest ega mul neid siin eriti ei ole, aga kraadid on meil viimasel ajal koguaeg   30 ringis.
Täna aga vedelesin niisama, siis käisime pereema ja tüdrukutega söömas hilist lõunat / varajast õhtusööki, pärast seda läksime poodi, kus saab kõike osta, samal ajal kui pereema toidukraami ostis ja niisama ringi kärutas, valisime meie tüdrukutega riideid ja jälle sain 5 asja, mis pereema kinni maksis - oi kuidas mulle meeldib temaga shopata :D
Hiljem läksime pereemaga kahekesti jalutama ja täitsa mõnus oli. Vahepeal saame temaga päris hästi läbi ja täna oli ta kuidagi eriti superheas tujus - vb sellepärast, et köök hakkab valmis saama.
A ja kui sööma sõitsime, siis pereema küsis, et mida ma sünnipäevaks tahan, et mul see ju tulemas nüüd järgmine nädal.. mul jäi suu täitsa lahti, et ta isegi seda mäletab. Ja siis Aartika ütles, et tal on nimekiri olemas asjadest, mida ma soovin :D Ja koogi lubas ta ka reedel ise osta. Mul oli kohe täitsa vauuu.
Nüüd aga ootan kuni noorem tüdruk magama läheb, siis saan ise ka vaikselt põhku pugeda, sest homsest hakkab juba ju jälle uus töönädal.
Muidu nagu munadepühi peetakse ikka siin ka, aga meie pere seda ei teinud - isegi mune ei värvinud, kahju :/

Teilegi edukat töönädalat.

Siilitydruk

101 päeva

Olen Ameerika maal olnud täpselt 101 päeva :)

Köök hakkab meil lõpuks vaikselt valmis saama. Juba paigutatakse mööblit - hiljemalt esmaspäevaks saame ehk nõudepesumasina ja kraanikausi ka tagasi, pliidi, ahju ja külmkapist vee ka jooksma.

Laupäeval saab Aartika oma tuppa uue mööbli ning enne seda peab ta oma asjad ära sorteerima ja paigutama kuskile nii, et vana mööbli saaks välja viia. Täna ma natuke aitasin teda ja sain tundma seda, mida minu vanemad on seoses minu toaga tundnud :D Ausalt mul oli selline tahtmine enda isa kombel öelda "ma ajan suure auto akna alla ja hakkan seda s***a üks haaval välja loopima" (vabandan sõna kasutamise pärast, aga seda mõttetut rämpsu on nii Aartika kui ka minu toas (Eestis) ikka liiga palju :D). Tekkis kohe tahtmine oma tuba koristama minna :D
Siin olles avanevad silmad ikka päris mitme koha pealt, ma olen avastanud :) Ei teagi, kas see on nüüd hea või halb :D

Eile kui merisigasid läksime toitma Aartikaga, avastasin järgmise surnuna. Nüüd on aint üks jäänud ning miskipärast on mul tunne nagu eestlased ütlevad "Ega kaks ilma kolmandata ei jää"... tõsiselt kardan juba seda, mis juhtuda võib. Vanematele on loomulikult see kergenduseks, sest nemad ei ole kunagi neist sigadest vaimustuses olnud - eriti, kui tüdrukud ei viitsi nende eest hoolitseda.

Eile käisin kinos jälle. "Just Go With It" - parim komöödia, mida üle pika aja näinud olen:

Aga nüüd vaikselt sätin magama :)

Siilitydruk

Nädalavahetus

Reedel käisime koolis Kevadkarnevalil. Kui ma oleks laps oleks mulle seal meeldinud: pizza, näomaalingud, õhupalliloomad, võimalus oma õpetajat vette kukutada, batuudid.. nemad aga tahtsid ruttu ruttu koju saada :( Sõime oma pizza ära, võtsime õhupalli loomad ja tulime tulema. Kodus tegime paar pilti :

See naine, kes neid tegi vaatas naljakalt mu peale, kui seda küsima läksin :D
Ainuke täisealine :)









Õhtul tabas meid aga hull torm - järjekordne tornaadohoiatus oli. Ja rahesadu oli ka meeletu. Pere oli siin nii õhevil kuna nad pole kunagi midagi sellist näinud :D Imelik oli, sest mina olen seda ju palju palju näinud, aga rahekuulid olid küll suured:

Ja järgmisel päeval, kui jalutamas käisime, siis nägime palju murtuid puid.. üks põõsas oli isegi juurtega maa seest lahti tulnud:

Võib olla olete juba kuulnud/lugenud, et 45 inimest lõunaosariikides sai tornaadodes surma.. ja need kõik asuvad meie lähedal, Alabama on ju lausa naaber osariik. Kui ei ole, siis siit saate lugeda: http://www.postimees.ee/?id=420611

Ikkagi ma nii kartsin too õhtu. Üldse ma kardan selliseid suuri torme.

Laupäeval käisin siis koolis jälle. Pean tunnistama, et täitsa igav oli. Sain ka uue tuttava - Soojung. Ma täpselt ei mäleta, kas ta oli Hiinast, Jaapanist või Koreast :D Siiski kaldun arvama, et Lõuna-Koreast :D
Pärast seda oli kodus ka nii igav ja kuna Aartika on totaalselt sõltuvuses oma sülearvutist, siis tegin ettepaneku jalutama minna. Alguses vingus küll, et ei taha, aga lõpuks ikkagi tuli ning ühtekokku olime väljas 2 - 3 tundi :)

Täna käisin siis LCC meetingul jälle. See kuu oli perekondade piknik pargis. Olin isegi üllatunud, et mu pereema nõustus tulema. Pereisa aga mitte, kuna ta ei käi sellistel üritustel. Aga käisime India poes ja ostsime natuke süüa kaasa, kuna kirjas oli, et tore oleks kui kõik midagi kaasa tooks :) Sain ka kätte oma kujukese, mille eelmise kuu kohtumisel tegin. Ja selline ta on:

Nr 7, sest Muska särgi number on 7 :)
Ja pall on "natuke" sassis, aga need kuusnurgad ei jooksnud seal nagu peaks :(
Minu jaoks on aga tähtis, et ise tehtud hästi tehtud.

Sellise särgi sain ka :)
Upun küll sellesse, aga parem ikka kui mitte midagi :)















Täna oli ka FC Tabivere selle hooaja liiga esimene mäng ning nad saavutasid 2 : 0 võidu Viljandi JK Tulevik II üle :)
Tublid poisid!

Sain ka varajase sünnipäevakaardi. Nii armas üllatus oli. Aitäh, Annika, Siim, Mirtel ja Raian! :)

Teen ka paar üleskutset:
1. Palun hääletage Brey poolt, et ta saaks filmis kõrvalosatäitja osa. Selleks mine aadressile: http://filmitalgud.ee/lantimine/korvalosa/breyvelberk

Ja vajutage seda kollast pöialt, mis seal vasakus ääres on.

2. Hääletage Artjom Eesti järgmiseks Superstaariks!! (Y)

Olge paid!

Siilitydruk

15.04.2011

1. Jube jube jube. Kogu pull ja jama, mis köögiga toimub ajab lausa hulluks või kohati isegi naerma. Hommikusööki sööme plastiknõudest, sest pereema ei viitsi nädalavahetustel nõusid pesta. Õhtusöögid on meil kuskil väljas. Pool külmikut ja pool söögitoa põrandat on erinevaid karastusjooke täis: pepsit, kalja, schweps (õnneks minu lemmik - roheline), 7UPi ja mingid kaks imelikku jooki on veel.
Tänu köögi remondile pole meil kohati vett. Ja sellega sai nalja täna. Nagu ikka - pesupäev. No esimene masinatäis oli suht just lõppemas, kui masin järsku imelikku häält hakkas tegema. Läksin siis uurima, kiri ees: vee tase on madal. Töömehed olid vee kinni keeranud ettehoiatamata. Asusin nendega seletama, et mul on vett vaja, ma pean pesu pesema. Kuna nad on mehhiklased või brasiillased või mai tea, mis maalased ja nende inglise keel on veel vigasem kui minu oma, siis oli suht raske neile selgeks teha, miks mul vett läheb vaja. Aega võttis aga asja sai. Sain oma vee tagasi nii paariks kolmeks tunniks. Tähtsamad asjad pesin ennem ära. Siis mingi aeg aga üks meestest teatas mulle, et gaas on tagasi. Mida ma peaksin selle gaasiga tegema, kui mul on vaja pesu pesta.. ehk keegi targem oskab mulle seletada?!? Küsisin igaks juhuks, et kas vesi on ka tagasi - eip, kella 7 kindlasti. Oeh. Nii saingi õnneks 7 vee tagasi ja nüüd 15 minti tagasi (kell 10 õhtul) lõpetasin pesu pesemise, siiski homme pean käterätikud ära pesema. Igastahes käisin piilumas, milline köök on ja täpselt selline:

2. MIAMI!
Jep jep jep... 20. - 22. mai viibin puhkusel Miamis. Juba nii ootan! :)
(Pildimaterjal tuleb pärast sealt naasmist)

3. Tüdrukutel on uus hobi, millega juba teist päeva tegelevad: liblikavastsete kogumine:

Ma küll ei tea, mis nad teevad nendega, aga olen õnnelik, et vähemalt väljas värske õhu käes mängivad, mitte toas arvuti taga või teleka ees ei istu :)
Ja nii saan mina ka palju pilte igast asjadest teha :) Näiteks täna tegin kuust.. kell oli 18.30 ja siis ühel pool paistis kuu ja teisel pool päike:

4. Aartika sai täna isikliku sülearvuti ja ma arvan, et see on paha. Kooli töö tegemise asemel hakkab ta aina rohkem Facebookis istuma ja erinevaid mänge mängima. Aga eks näis, kuidas olema hakkab... ma arvan, et kui ta mind ikka ei kuula, siis saan vanematelt ka loa talt ajutiseks see ära võtta. Minu meelest on liiga vara 11- aastasele sülearvuti juba muretseda.. koolitöid saab ju ka tavalises arvutis teha. Aga eks siin rikastel ole omad seadused.

5. 5 nädalat ja siis on suviiii! :)

Head ööd.
Siilitydruk

3 kuud

KOLMAPÄEV:
Ma isegi ei mäleta enam, mida me kolmapäeval tegime. Arvatavasti vedelesime niisama kodus. Ah jaa.. pm tüdrukud õppisid/mängisid wiid/olid arvutis. Kell 17 tuli ema töölt koju ning vanemad ja Aartika läksid uut klaverit vaatama ja seda ära ostma. Pärast seda läksime jalutama: mina, pereema, mõlemad tüdrukud, pereema sõbranna ja tema tütar, kes on ühtlasi ka Aartika klassiõde ja sõbranna. Mõnus pargike oli. Võtsin kaasa ka oma kaamera ning klõpsasime Aartikaga pilte (panen aint mõned siia):

Mingi hiigelsuur ja lahe puu oli seal pargis. Ja siis mõtlesin, et teen laisklooma, kuigi jah... enamus arvavad, et pigem nagu ahv :D

 No nad olid nii armsad, et ma pidin nendega pilti tegema :)
Supernunnud.

Mina, Aartika, Nikita, Archita. Vanuse ja pikkuse järjekorras.










Pärast seda läksime Nikita koju õhutsöögile. Meie köögis tehakse remonti, mis tähendab, et 2 nädalat kokkamist ei saa teha. Hetkel pole meil isegi põrandat köögis. Hiljem aga koju, pessu ja igaüks oma toimetuste juurde.

NELJAPÄEV:
Hommikul läksin kooli - Kennesaw State University.  Kuna viisa üks punkte on, et Au Pairid peavad omandama siin 6 akadeemilist punkti, siis valisin ma üheks enda aineks ESL - English As A Second Language (Inglise keel teise keelena). Too päev lihtsalt räägiti meile, mida see endast kujutab ning siis tegime testi. Kõige pealt 45 minutit grammatikatest valikvastustega, siis 10 minutit jutu kirjutamine ette antud pildi kohta. Kokku sain 79 punkti, mis pani mind 4. levelile (kokku on 6 taset). Pärast seda tahtsin end registreerida kursusele, kus tunnid toimuvad esmaspäeva ja kolmapäeva hommikuti 9st 10.45ni, kahjuks ei olnud mul raha/tšekki kaasas, siis ei võetud minu registreerimist vastu. Kutsuti hiljem tagasi.
Pärast seda läksin tüdrukute ja Nikitaga mingisugusesse mängumaale. Pereema oli neile odavad piletid organiseerinud. Pm olid seal igal pool õhkutäis atraktsioonid, kus nad möllasid natuke üle tunni aja:

Pärast seda läksime lõunat sööma. Siis viisime Nikita koju ning läksime kolmekesi East Cobb parki niisama jalutama ja pilte tegema:

Koer pani omanike juurest plehku, küll aga saadi ta õnneks hiljem kätte :)

Minu uued sõbrannad Isabela (6a) ja Jennifer (6,5a) arvasid, et ma olen hispaanlanna :)










Siis aga oli jällegi aeg kodus pesuks ning igaüks võis teha, mis soovis. See oli tõesti pikk ja väsitav päev. Õhtul mul pea ka natuke valutas, aga uni oli hea :)

REEDE:
Pidime bowlingut minema mängima, aga tüdrukud ei tahtnud niisiis jällegi vedelesime kodus kuni õhtusöögini. Siis läksime Sweet Tomatoes, seal saime pereemaga kokku ning meil oli hea õhtusöök. Pärast seda läksime nö hulgilattu, kus müüakse absoluutselt kõike: alates toidust ning lõpetates autotarvetega. Samal ajal kui tüdrukud raamatuid ja wii mänge uurisid, tsekkasin mina riideid. Leidsin kaks lahedat dressikat ning pereema ostis need mulle :) Tahtsin talle küll hiljem kinni maksta, aga ta ei tahtnud. A päeval käisin ka raamatukogus ühel pereema raamatul järel, siis võtsin endale ka ühe inglise keelse raamatu, et keelt paremini harjutada. Keda huvitab, siis tegemist on Sandra Browni armastusromaaniga "A Whole New Light". Natuke esimest peatükki lugesin, aga kuna mul on keskendumist vaja, siis vast loen siis kui tüdrukud koolis on ja vaikus majas :)

LAUPÄEV:
Ärkasin hommikul kell 9, et kooli end registreerima minna. Pärast seda oli plaan shopingu päev teha. Kooli läksin koos Margarita ja Christinega, viimane tahtis lihtsalt meiega kaasa tulla ning tema ka sõitis. Igastahes - registreerimisel selgus, et esmaspäevased ja kolmapäevased klassid on tühistatud ning ainuke võimalus on laupäeviti kella 1st 16.30ni. Arvake ära, kes maruvihaseks sai. Omast vabast päevast koolis istuda.. jehhuuuu :/. Siis läksin õpikuid ostma: 3 raamatut 70 dollarit - tuju langes veelgi :S Siis aga oli mul tund aega vaba, enne kui tagasi kooli peaksin sõitma hakkama. Läksime tüdrukutega ühte suurde riidepoodi. Vaatasime natuke ringi ning paar asja hakkas silma ka, aga kuna aega polnud, siis otsustasin hiljem tagasi minna. Sel ajal aga helistas pereisa mulle, et mu auto esirehv on tühi ja ma ei saa sellega sõita - kui ütlesin, et pean kella 1ks kooli minema, siis nad ütlesin, et pean nende autot laenama, millega mulle sõita ei meeldi - seega tuju langes veelgi. Õnneks viis see mees, kes kööki remondib (ta ka mingi pereisa hea sõber), auto tanklasse ning vahetas rehvi ära kuna sinna oli kruvi sisse sattunud. Jess.. sain enda autoga kooli minna. Kursusel on meid 22 inimest, kellest 3 koos minuga on Au Pairid, ülejäänud on mehhiklased, brasiillased ja kolumbialased, kes on elanud siin aastaid, aga alles nüüd keelt õppima on hakanud. Hispaania/portugali keelt kõnelevad inimesed on siin nagu venelased Eestis, kes aastaid elavad, aga keelt selgeks ei saagi või ei tahagi saada või siis vähemalt üritavad nagu mõned üksikud eksemplarid ka Eestis. Tund oli nagu põhikooli/gümnaasiumi inglise keele tund aint selle vahega, et õppetöö toimubki inglise keeles:D Õpetaja on ka hästi tore naisterahvas.
Pärast seda aga otsustasin siiski shoppama minna, ning ostsin endale seeliku, 2 pluusi, lühikesed püksid ning 2 paari kingi. Pärast seda tekkis küsimus, miks peab shoppamisega nii palju raha kuluma?!? :D
Siis aga koju, kus oli megaigav - läksin Margarita poole. Sõime õhtust - pelmeene, nämma.. kodune tunne tuli :) - ja arutasime õhtusi plaane. Otsustasime uut ööklubi avastada, valik langes Havanna klubile. Mulle meeldis, 3 või 4 erinevat saali erineva muusikaga, istumiskohti oli ka palju, aga neid me ei vajanud kuna läksime sinna tantsima. Margarita on ühendust võtnud siinsete venelannadega, kes on ka Au Pairid - üks neist (Irina) oli ka seal oma sõpradega ja no venelased tunneb ikka näo järgi kohe ära. Aga nad olid kõik sellised toredad ja sõbralikud. Üks kutt hakkas muga rääkima vene keeles ja siis ma vastasin talle "Ja nje panimaju pa ruski", siis küsis, kust ma pärit olen - vastasin Eestist ja siis ta imestas, et ma olen Eestist ja ei räägigi vene keelt. Ja siin klubides nagu keegi ei karda, mingi iga teine inimene tuleb sind tantsima kutsuma või tahab sinuga rääkida. Aga muusika oli hea ja tantsida sai nii, et vasaku jala suur varvas on nüüd villis. Ööseks läksin Margarita poole, kuna tal polnud kedagi kodus ja ta kartis üksi suures majas ööbida.
Väike pilt ka, milline ma välja nägin siis eile peol (kui kedagi peaks juhuslikult huvitama):

Natuke nõmeda olekuga pilt, aga ainuke täispikkuses. Kingad olid siiski teised - kõrge kontsaka ja natuke kõrgema säärega.















PÜHAPÄEV:
Ärkasin mingi 10 paiku, panin riidesse ning kobisin välja, Margarita oli juba üleval. Läksime istusime basseini ääres ja mõnulesime. Ilm siin: päike ja 30 kraadi. kohutavalt palav. Ma pole päevitanudki, aga riiete randid on juba olemas. Mingi 11.30 tulin koju, koristasin oma tuba natuke, rääkisin vanematega, hiljem Muskaga. Siis läksin teiste lapsehoidjatega Starbucksi istuma ja niisama jutustama. Mingi poole kuueks jõudsin tagasi koju ja siis hakkas siblimine pihta. Nikita ööbib oma vennaga meil täna kuna nende ema jõuab öösel ärireisilt koju ning nende isa lendas nädalaks ajaks Soome ärireisile. Oeh.. nii lähedale minu kodule. Igastahes aitasin natukene pereema, sest mul nagunii midagi teha polnud. Sättisin natuke asju siin segasummasuvilas ja aitasin Archital pesemas käia ja juukseid kammida, siis ema läks pizzat ostma, ma katsin laua (niikaua kui köök valmis pole, sööme plastnõudega). Ja siis ma kuulsin esimest korda kuidas pereema minu kohta kiitvaid sõnu ütles. Nimelt lausus ta Architale, et ma olen suurepärane ja supertubli. Siis tekkis korraks isegi tunne, et kas tõesti on võimalus, et pereemaga ka suhted heaks lähevad ja probleemidel on lõpp. Ma igastahes tõesti loodan nii, sest siis on minu järelejäänud 9 kuud siin kergemad. Jah, täna sai mul siin täis 3 kuud juba :)
Homsest aga lähevad lapsed jälle kooli - 6 nädalat käia ja ongi suvi käes. Neil hakkab vaheaeg 23ndast maist ning tagasi kooli lähevad augusti keskel.
Õhtupoolikul tegin ka oma kooli kodutööd, sest täitsa igav oli kohati. Ja siis mõtlesin, et pean blogi ka kirjutama, et siiamaani olen edasi lükanud ja kõigile petumust valmistanud, aga nüüd on siis see viga parandatud. Vabandan teie ees.

Nüüd hakkan vaikselt magama sättima, iseasi, mis sellest välja tuleb. Nii palav on, et tekki pole võimalik üldse peale tõmmata. Üritan linaga hakkama saama, kui see ka ei kannata, siis tuleb ilma hakkama saada.

Tean, et esimesed lugejad jõuavad siia tunni aja pärast, seega teile ka siis ilusat tööpäeva algust:)

Siilitydruk

Kaamera

Jep.. tüdrukutel on vaheaeg ja seega peame siin midagi tegema, aga ega eriti kuskile minna ei saa, sest Aartikal tulevad eksamid järgmisel nädalal ja ta peab õppima.
Pühapäev ma muidu niisama vedelesin kodus, täiesti laisk päev oli.
Esmaspäeval tegelesid tüdrukud hommikul õppimisega, siis tuli Aartika sõbranna siia ning siis läksime tennisesse. Hästi kuum ilm oli. Öösel sadas muidugi jälle meeletus koguses vihma, müristas ja välgutas hullupööra. Õnneks seekord jäi Internet alles.
Täna siis magasime kõik suhteliselt pool päeva, siis aga avastasin, et pank on mu rahad lahti lasknud ning ma läksin oma kaamerat ostma. Jah - uut ja ilusat fotoaparaati :) Ilge jama oli sellega. Sinna sõites ütlesin tüdrukutele, et raudselt seda kaamerat enam müügil ei ole, see on tüüpiline et kui võimalus tekib, siis on otsas. Jõudsime kohale ja üllatus üllatus - selle kaamera asemel oli teine ja kallim kui ma arvasin. Uurisime siis, et ega neil juhuslikult kuskil laos seda varianti pole, mille jaoks ma raha kogusin. Müüja lubas uurida, kuna ta oli mingi pool tundi lihtsalt kuskil ära, siis ma hakkasin juba uurima, et palju see uus kaamera koos maksudega lõpuks maksma läheb - jep, minu eelarvest üle. Siis mingi pool tundi hiljem tuli mind teenindanud müüja tagasi ja käes see kaamera, mida ma tahtsin. Viimane kuskil lao pimedas nurgas. Ja mis veel positiivne - 207 dollarit soodsam, kui esialgne hind lubas. Arvake ära, kas keegi on vähe õnnelik. Jep jep jep.. mina see olen. Aga fotokas on selline:

Nüüd õhtul käisin Margarita ja Christinega kinos - selle nädala film oli "Black Swan" (Must Luik). Selline omamoodi ja huvitav film oli. Filmihuvilistele kindlasti soovitaks:

Vapralt vastu aga homsele päevale :)

Siilitydruk

Teisipäev vastu kolmapäeva öösel oli meil siin vihm ja äike ja müristamine ning sellest ajast alates on netiga mingid jamad. Kolmapäev ja neljapäev nett oli ja olnud ka.. vähemalt oma tähtsad asjad sain tehtud, eile ja täna aga üldse netiga ühendust ei saa.. ja ega kellelgi aega uurida ja parandada ka pole. Nii ma siis istun nüüd siin Starbucks Coffee kohvikus ja kasutan nende tasuta Wifit. 

Nädal möödus kergelt nagu ma eelnevas postituses mainisin. Neljapäeval vedelesin ja puhkasin niisama ning õhtul ainult tegin Architale süüa ja panin magama. 

Eile oli keeruline ja kurb päev. Aartika tuli tagasi oma klassiekskursioonilt ja kõik olid nii põnevil ja õhinas. Sõime õhtusööki, pärast mida läksin merisigasid toitma, sest tean, et tüdrukud seda eriti teha ei taha. Ja siis avastasin, et üks neist on väga imelik - tavaliselt nad jooksevad nagu hullud puuris ringi, Chocolate aga oli ühe koha peal ja ei liigutanud. Hingas küll, aga ei liigutanud. Eelmisel õhtul kui neid toitmas käisin oli kõik korras. Kutsusin siis Aartika alla vaatama, mis toimub ning otsustasime merisea loomaarsti juurde viia. Alguses mõtlesime, et midagi on viga tema tagajalgadega, sest kui ma teda puurist välja tõstma hakkasin, siis ta üritas esikäppadega kõndida. Kohale jõudes saime valusa reaalsuse osaliseks: Chocolatel on probleeme südamega ning raskusi hingamisega ning hetkel vaevleb ta seisukorras, mis eelneb surmale. Pidime vastuvõtma otsuse: kas lasta panna ta magama või üritata päästa ta elu, mis pikendab tema piina ning lõppeb 90% ulatuses ikkagi surmaga. Loomaarstil oli hästi raske ja keeruline rääkida ja seletada, sest tüdrukud on selle jaoks liiga noored. Vestlesin siis lastega ning üritasin neile selgeks teha, et parem on ta kohe magama panna, muidu me pikendame ta kannatusi. Ja nii tehtigi - 1.aprill 2011 on merisea Chocolate surmakuupäev. 

Aartika tahtis laiba koju tuua, et korralikult maha matta. Nüüd ta siis seisab seal karbi sees köögikapi peal, sest kellelgi pole aega teda matta.

Koju jõudes ütlesin tüdrukutele, et te võite nutta nii palju kui tahate - see on selliste sündmuste puhul lubatud. 5 minutit hiljem tuli pereema koju ning esimesed sõnad olid: "Lõpetage see nutmine nüüd, teil on ju veel kaks merisiga alles. Tulge kallistage mind ja räägime nüüd rõõmsatest asjadest." Sel hetkel ma mõtlesin, et see naine on südametu. 

Hiljem läksin aitasin Archital pesta ning siis ta hakkas igasuguseid küsimusi küsima ning ma pidin 7aastasele selgitama, mis on surm ning kuidas ja miks elusolendid surevad. Raske oli, seda enam, et ma ei saanud selgitada oma emakeeles, aga üritasin talle võimalikult ilusti kõik selgeks teha ning ta vist jäi mu vastustega rahule :) Ta on ikkagi liiga noor veel, et surma mõista. 

Teiseks meie igapäeva probleemiks on sipelgad, kes on meie köögi täielikult vallutanud. Ja arvake ära, kes peab nendega võitlema - jeeee, loomulikult mina. Nad on igal pool: põrandal, kapi pea, kraanikausis ja isegi mõne toiduaine peal. Nii ma siis käin ja viskan toitu ära ning pihustan Raidi igale poole:S Aga nad muudkui tulevad ja tulevad ja tulevad. Kuu lõpus tehakse köögis kapitalremont, loodan, et sellega hävitatakse ka sipelgad. 

Eks ma vaikselt hakkan lõpetama ning tagasi internetitusse kodusse minema. Loodan, et pereisa võtab end ikka käsile ning lahendab probleemi ruttu.

Teile kõigile aga kiiremat kevade algust :)

Siilitydruk