Wednesday, December 28, 2011

Vaheaeg

Jeps jeps.. vaheaeg on täies hoos. Õnneks on see siiamaani läinud libedamalt, kui ma alguses kartsin. Eile hommikul käisin siis trennis ning päris hea oli end jälle liigutada.. koju jõudes kiire pesu ning ajasin tüdrukud üles.. Sõime siis hommikust ning pärast nad hakkasid isatööd tegema.. istusin nendega köögis.. ostsin endale netist e-raamatu "Minu Itaalia", mida ma aga lugeda ei saanud selle formaadi tõttu.. nii ma siis saatsin neile kirja ning sealt üks tark mees Aivar saatis mulle abistava kirja vastu ning nii ma siis nuputasin kuidas ma saaksin selle sobivasse vormi ning voilaa.. natuke nuputamist ja oligi raamat loetav. Pärast seda oli meil tunnikene vaba aega, kus tüdrukud emaga telekat vaatasid ning mina raamatut lugesin. Mul on siin üks inglisekeelne raamatusari, mille tahan ennem läbi lugeda, kui oma e-raamatute juurde asun.. seega palju palju tuleb veel lugeda. Igastahes kella 2 paiku sättisime end kinno, filmiks oli "Dolphin Tale":
Hästi südamlik ja armas film oli. Kohati meenutas Päästke Willyt, aga siiski erinev sellest. Pärast filmi oli meil Aartikaga jällegi raamatu lugemise aeg, ülejäänud lebotasid ka niisama. Kella 6 paiku soojendasin õhtusöögi üles, pärast mida koristasin köögi, aitasin Archital pesemas käia ning ülejäänud õhtu möödus jällegi raamatu saatel.
Täna plaanisin ka trenni minna, aga kuna lugesin raamatut liiga kaua, siis üles ei saanud kuidagi. Magasime kella 10ni, siis lugesin natukene raamatut ennem kui pliksid ka üles ajasin. Mingi hetk kobisime kööki hommikust sööma, pärast mida koristasin köögi ära ning jällegi raamatumaailma. Kell 1 hakkasime end valmis sättima filmi jaoks. Seekord läksime tüdrukute ja pereemaga sinna kinno, kus sa ka süüa saad. Filmiks valisime "Mission Impossible 4". Nii hea hea hea.. koguaeg põnevus õhus: läbi Moskva, Mumbai ja Seattle:
See eest aga toit oli halb halb halb. Pärast filmi käisime perekonna tuttavate juures natukene teed joomas ning tõime nende kalakese enda juurde, kuna nad sõidavad Texasesse ning pole kedagi, kes seda pisikest olevust toidaks. Kalakese nimi on Tim. Olen seal majas päris mitu korda käinud, aga ainult põhikorrusel - täna siis küsisime luba, kas Aartika võiks mulle kõike näidata. Ja MU PÜHA JUMAL.
Maja:
5 korrust. Majas on lift.. nagu ausalt. Kõige ülemisel korrusel on siis ruum, kus lapsed saavad Wii'd mängida, trumme ning klaverit harjutada - samas saavad ka külalised seal magada. Nii öelda neljandal korrusel on siis lastetoad (neil on 2 last) ning külalistetuba. Järgmine korrus on põhikorrus, kus on köök, elutuba, vanematetuba, söögituba, kontorituba, pesuruum ja loomulikult vannituba. Nii öelda teisel korrusel on siis baarinurk koos teise elutoaga, samuti on seal ka üks külalistetuba. Ja siis kõige alumisel korrusel on jällegi külaliste tuba, vannituba, üks suur ruum, kuhu on üles pandud lauatennise laud ning üks teine ruum, kus saab korvpalli mängida - jeps jeps jeps, majas sees saad lihtsalt korvpalli mängida. Mul oli nagu vauu! Neljale inimesele 5 korruseline maja. Liiga palju minu meelest, aga eks rikastel ole ikka omad seadused.
Ja siis kui koju saime, uuesti raamatumaailma - aga ma tundsin end ikka tõsiselt halvasti.. mai tea no see toit oli nii rasvane ja vastik, et koguaeg oli tunne, et no nüüd tuleb kõik välja, ainuke hea asend oli kas jalad seina peal või külili.. jube. Siiamaani on tglt täitsa halb olla. Loodan, et homme on kergem.. tihe päev on ees ootamas.
Ah jaa, mis ma peaaegu ära unustasin - sain veel jõulukaarte: Aitäh Cathlyn perega ning Mari :)

Tänaseks siis kõik.. üritan sellel aastal veel tagasi olla :)
Seniks aga nautige oma aasta lõppu - 2012 on vaid loetud päevade kaugusel! ;)

Siilitydruk

Monday, December 26, 2011

Jõulud

Reedel oli siis lastel koolist esimene vaba päev. Hommikul saime ilusti kauem magada. Üles ärgates oli meil aga üllatus - noorem tüdruk haige, nohune ja köhane ja silmad märjad ja aevastas koguaeg. Vanemad olid ka mõlemad kodus, hakkasid siis talle ravimeid andma. Natukene lebotasime niisama ning siis läksin tüdrukutega parki jalutama natukeseks. Poole neljaks saime koju tagasi, kuna pereema oli süüa teinud ning pidin Architaga ujuma minema.. siiski jäi ta autos magama ning üles ajama ka ei hakanud. Sõime oma lõuna ära, edasi toimus jälle üks lebotamine.. hakkasime Aartikaga raamatut lugema ning siis ma jäin magama.. pea kaks tundi magasin. Läksime alla Wiid mängima - st tantsima siis. Pärast käisin kiirelt pesus, sättisin peo riided selga ning läksin Fabiano juurde. Lubasin talle natukene massaaži teha kuna ta on viimased nädalad nagu hull tööd teinud ja totaalselt kurnatud, lisaks saan endale natukene ka meelde tuletada, kuidas mis tegema peab. Ja klubisse ma ei jõudnudki kuna pärast seda olin ma suht väsinud ning me jäime juttu veel rääkima ja lõpuks oli kell liiga palju.

Laupäeva hommikupooliku vedelesin jälle niisama. Meie kella 12.30, Eesti kella 18.30 paiku helistasin isale. Skype kaudu hea odav helistada. Olid perega vanaema juures, sain kõigiga rääkida.. nii hea oli. Siiski esimene jõul ju perest eemal. Pärast helistasin veel Kätsile ja Rainerile, onu Viktorile, Kristelile ja Liale, Krissule ning Sikile.. nii naljakas oli, et keegi mind ära ei tundnud.. loodan nüüd rikkaks saada. Aga nii hea oli kõigi häält kuulda ja neile pisike üllatus valmistada. Pärast kõnesid, mis kõik kokku olid pea 2 tundi, suundusin vanemale tüdrukule jõulukinki ostma.. no ei oska midagi osta nii raske. Lõpuks langetasin otsuse oma kõige esimese mõtte kasuks - ehetevalmistamise komplekt. Nooremale tüdrukule ostsin pisikese kohvrikese, kus olid sees värvipliiatsid, pastellid, guaššvärvid ning erinevad pintslid ja joonistusbloki. Ta mul siin koguaeg joonistab printimispaberi ja salvrätikute peale. Hiljem käisin siis pesemas ning sättisin end valmis. Nimelt Fabiano kutsus mind endaga traditsioonilisele Brasiilia jõulupeole. Toimus see kellegi kodus ning palju rahvast ei olnud - nii viis abielupaari koos lastega. Alguses naised olid toas lastega niisama jõid, rääkisid, tantsisid - mehed aga grillisid väljas liha, jõid ja rääkisid. A peole läksime mingi veerand üheteistkümne paiku. Alguses olin meestega väljas, siis läksin tuppa - istusin Fabiano vennanaise ja ta pisikese tütrega.. vahepeal tuli ka Fabiano vend sisse, tema oli ka hästi jutukas. Üldse saan nendega hästi läbi :) Brasiillastel on aga kombeks jõuluõhtusöök süüa täpselt südaööl. Nende traditsiooniliseks toiduks on riis, oad, liha, maniokk ning loomulikult suuremates kogustes puuvilju. Ja nagu nad peo inimesed on, siis üks näide ka muusikast, mis õhtu jooksul kõlas (ainuke, mis mulle meelde jäi, sest see on hetkel üle terve maailma vist metsikult populaarne laul):
Pärast seda läksime Fabiano poole, kus Carlos oli peo korraldanud.. terve tavaline kamp oli kohal. Eriti kaua ma seal ei olnud kuna peavalu tahtis mind tappa ning hommikul tahtsin perega koos üles ärgata. Koju jõudsin mingi pärast poolt kolme öösel - viisin siis tasakesti tüdrukute kingitused kuuse alla ning keerasin magama ära.

Pühapäeval tuli Archita mind 10 paiku üles ajama, et hommikusöök on valmis. Sõime siis ilusti perega - pereema oli teinud muffineid, pannkooke, vahvleid ning ka erinevad puuviljad olid laual. Pärast hommikusööki oli aeg kingitused lahti teha. Sain perelt KindleFire - põhimõtteliselt nagu iPad - saan sellega netis käia ning üksiti ka e-raamatuid lugeda. Juba ongi 2 raamatut alla laetud :) Siis jällegi magasin paar tundi vahepeal, pärast mida sättisin välja. Tahtsime ühe sõbraga saksa restorani sööma minna, aga kuna see oli suletud, siis käisime niisama jõuluses Olympic pargis jalutamas kuuma kakaod juues. Kaua ma olla ei saanud kuna lubasin siinsele Eesti tüdrukule Kerlile lennujaama vastu minna, kuna kedagi teist tal ei olnud ja nii oleks hea võimalus ka teineteist lõpuks esimest korda näha. Nii siis läksingi, viisin ta koju - istusin natukene, rääkisime juttu ja siis tulin koju. Poole ühe paiku sain koju ning siis viskasin magama.

Esmaspäeval siis pereema lasi mul ilusti kella 10ni magada, tegi isegi hommikusöögi valmis. Sõime, koristasin köögi ära ja sain jälle laisklema tulla. Rääkisin vanemate, vanaema, venna, Viktori ja Teaga msnis natukene, siis läksin tüdrukutega filmi vaatama  - "Üksinda kodus" traditsiooniline ikka. Pärast seda pidid nad isatööd tegema, istusin köögis nendega ja üritasin uurida rohkem nende e-raamatute kohta. Samal ajal pereema tegi süüa.. siis sõime, koristasin köögi ning läksime Aartikaga raamatut lugema, mida tegime lõpuks pea 5 tundi. Siis käisid nad pesemas ning läksid üles pereemaga telekat vaatama. Mina tulin hakkasin blogi kirjutama ning nüüd just käisin panin noorema tüdruku magama. Sätingi ise ka kohe tuttu, sest homme uus tegus plaane täis päev juba eest ootamas.

Siilitydruk

Wednesday, December 21, 2011

Aeg lendab

Pole jälle nagu sada aastat siia kirjutanud ja päris paljud on maininud, et miks midagi ilmunud ei ole. Samas olen imestunud, et mu kallis sugulane Kristel pole see kord sõnakestki mulle veel öelnud.. haha!
Mis siis vahepeal muutunud on?!?!... Hmm.
Ostsin endale pileti Evanescence kontserdile. Kes ei tea, siis tegemist on üle maailma tuntud USA alternatiivrokkbändiga... väike näide nende uusima albumi hitloost:
Kontsert toimub 14. jaanuar siinsamas Atlantas.. jippiii :)

10. detsembril käisin Andreaga shoppamas kuna õhtul toimus Carlose juubeli tähistamine klubis ja ma tahtsin mingit ilusat kleiti selga panna :) Ja leidsingi kaks hästi lahedat - selga panin musta minikleidi, mis eest oli lukuga.. japjap - kui keegi oleks mu luku ülevalt lahti teinud, siis oleks ma pesu väel seal klubis seisnud.. haha :D Õnneks asi nii hulluks ei läinud, aga need peod siin lähevad küll järjest kreisimaks ja kreisimaks.. nagu ausalt ka. Ja sellega võib ära harjuda, et klubile järgneb järelpidu kellegi majas - haha.. loodan, et Eestisse tulles see komme külge ei jää, samas on meie klubid kauem avatud ka. Siiski siiski, magama sain pühapäeva hommikul 7 paiku..
PS! Siit võite järelduse teha, kuidas mu pühapäev möödus. Totaalselt pooluimas.. mingi aeg isegi magasin kaks tundi ja päriselt magama läksin mingi üheksa paiku juba.

Terve nädal möödus nagu tavaline nädal ikka juba. Igapäevased toimetused.. trenni jõudsin aint teisipäeval, ülejäänud aja olin liiga laisk. Ei tea kas talveuni hakkab mu üle võimust võtma.. pean end ikka rohkem üles utsitama.
Esmaspäeval sain Anneliga kokku, kes mulle pakikese üle andis, mille emme-issi-venna kodust saatsid... mmmm kommid, šokolaadid, piparmünt, cappud, Vana Tallinn poistele (nimelt mu Brasiilia poisid ei uskunud, et Eesti oma alkoholi toodab, see ju nii väike riik - eksju), mu lemmik seelik ja hambapasta kaaa.. imelik, et pean endale hambapastast Eestist tellima... haha, siin seda aga ei müüda kahjuks :/ Nii ma siis nüüd olengi õhtuti Kõmutüdrukut vaadates komeedikommi ja kamatahvlit maiustanud.. nämmnämmnämm :)

Reede oli aga täitsa jube minu jaoks. Ei tea, mis toimus, aga no siukene koduigatsus ja kurbus oli peal, et kui keegi oleks mulle pakkunud lennukile istumist ja koju tulemist, ma oleks sekundit ka viivitanud - palunud ainult  tunnikese asjade kokkupanemiseks. Õhtul kutsuti välja peole, aga no kui ikka kurbus on hinges, siis eriti oma hubasest voodist ja šokolaadist ju eemalduda ei taha. Nii ütlesingi kõigile "Ma olen väsinud ja tahan magada.. homme!"

Nii ma siis laupäeval magasingi poole päevani ja nagu öeldakse, siis hommik on õhtust targem.. kõik oli ilus ja hea jälle. Kella poole kolmeks vedasin end maniküüri sõbranna juurde.. sain 10 dollarit allahindlust - sõbrahind.. haha.. väga rahul, sest küüned on ka superlahedad. Isegi kuskile poodi minnes kõik kiidavad ja uurivad kus ja mis ja kes ja palju. Siis käisin veel ostsin endale juuksesirgendaja, sest õhtul klubisse minnes peab ikka ju ilus välja nägema.
Käisime siis uues klubis, mis oli heaheahea! Palju rahvast, palju ruumi, hea muusika.. mida veel hing ihkab. Natuke kallis, aga vahest harva võib lubada.
Sealt edasi suundusime maja peole ja see oli nagu tüüpiline pidu ikka, kus noored on purupurjus ja lihtsalt möllavad-lällavad ringi. Vähemalt nägin tuttavaid, keda igapäevaselt ei näe ning lõbus oli.

Pühapäeval magasin mingi 11ni vist, siis hakkasin netis sõpradega suhtlema ning oligi aeg selle kuusele LCC miitingule minna - uisutamine. 5-6aastase vahega olen ikka päris hea uisutaja... ise jäin küll endaga rahule. Uisutamise ajal mõtlesin küll, et võiks ju parem olla arvestades fakti, et isa mängib jäähoki, aga vaadates neid, kes seal olid, siis tundsin ma end täiega profina.. isegi meeldima hakkas... haha :D
Mõeldes asjaolule, et see oleks olnud minu viimane miiting, siis mõistan ikka täiega, et ma ei ole valmis koju tagasi tulema.. õnneks on veel 13 kuud jäänud :)
Sain ka oma esimese jõulukaardi Eestist - selle eest võlgnen tänud Helile! Ja sain ka oma selle aastase esimese kingituse - Starbucksi $10 kinkekaardi..jippiii!
Koju jõudes tundsin hullemat nälga ning tahtsin sööma minna, aga kahjuks ei leidnud kaaslast, kellega oleks aega või võimalust või tahtmist mulle seltsi pakkuda. Niisiis tegin hoopis varajase magamamineku.

Uus nädal - jõulunädal. Ega midagi erilist ei ole... töö nagu töö ikka: lapse kooli, koolist koju, snäkk, koolitöö,  õhtusöök, pesu, lugemine, magamine.

AGA... Liis on trenni koha pealt tubliks hakanud! Kohe uhke enda üle.. ausalt ka!
Esmaspäeval käisin BodyPumpis.. oioioi! Ma loodan, et mu keha mulle kunagi andestada suudab ning mind jälle armastama hakkab... haha! See oli jube raske. Lihased siiamaani valutavad, AGA ma ei anna alla.. teisipäeval käisin BodyStepis ja täna tegin BodyCombatit ning homme lähen jälle Stepi! Ausal lihased hakkavad harjuma vist juba sellega, natuke valutavad, aga pole hullu.. vähemalt saan käia nüüd :D

Eile õhtul käisin sõbraga kinos. Paranormal Activity 3. Ma pole esimest kahte näinud, aga nüüd tahan näha. Mulle meeldis. Jube oli aint see, et tegemist on tõsielulise õudusfilmiga - juba mõelda, et keegi midagi sellist on pidanud läbi elama. Naljakas oli see, et mina ei kartnud, aga tema kartis! Tegemist oli muideks meessoost isikuga.. haha. Kui mingi õudne koht hakkas tulema, siis peitis oma näo ära ja pigistas mu kätt ikka täie jõuga. Mina samas istusin ja ootasin põnevusega, mis nüüd saama hakkab. Ma tean - imelik olen. Teile aga filmi treiler:
Täna on plaan esimest osa vaadata. Jube huvitav!

Nonäete - olengi oma laiskusest üle saanud ja põhiasjad kirja pannud. Peaks vist uus aasta lubaduse andma ning tublimaks kirjutajaks hakkama.. haha! Eks näis. Peaks oma lubadused kirja panema ning aasta lõpus vaatama millega ma siis hakkama olen saanud. Päris hea mõte ju :)

 Vist ikka mitte!

Teie aga olge paid ning piiluge ikka siia vahepeal ja kurjustavad kirjad minu suunad mu laiskuse tõttu on lubatud!

Siilitydruk

Thursday, December 8, 2011

Eesti tüdruk!

JEIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Eile avastasin Facebooki lehe "CCAP Eesti 2011/2012" vahendusel, et minust 25 minuti kaugusel elab eestlannast Au Pair!!! Kujutage ette kui õnnelik ma olin - 11 kuud ja see õnnis päev saabus!!! JEIIIIIIIIII
Rääkisime ka juba, nüüd aint üritame oma vabad tunnid klappima saada, et kokku saada ja midagi teha ning eesti keeles rääkida.. kuigi mina siin kohalike eestlannadega ikka suhtlen, siis tema ei tea neist ka mitte midagi ning ta on juba 7 kuud siin kandis elanud.. õnneks jääb ta veel 6ks kuuks! Õnnelik, õnnelik, õnnelik!

Muidu on igavad päevad.. täna pesin pesu ja muidu niisama loen raamatut.. põnev on! :)

Jeiiii

Siilitydruk

Wednesday, December 7, 2011

30.11-6.12.2011

Oleks vist aeg jälle kirjutada. Tööpäevad on ikka sama rutiinsed nagu need kõik ja midagi erilist juhtunud ei ole.
30. novembril pärast tööpäeva läksime sõpradega baari Fabiano sünnipäeva tähistama. Sõime, jõime, tantsisime ja rääkisime:
Enne lahkumist natukene tantsimas
Kooki maitsmas












Neljapäeval oli tihe pesupäev nagu ikka, vahepeal sai ka raamatut loetud ning järjekordne teos inglise keeles on läbitud :)
Reede õhtul läksime sõpradega õhtust sööma "Copeland's" restoranis. See oli niiöelda viimane õhtusöök Jasminiga:
 Kogu meie grupp restorani ees :)
 Enamus meist lauas
Andrea ja Jasminiga












Pärast seda läksime edasi mingisugusesse baari, mis pidi ülimalt hea olema. No jumal halasta on mul ainult selle kohta öelda. Sellist baari ei eksisteeri isegi mitte Eestis - võib olla siis on see hea koht, kui oled segi nagu kännuämblik, aga see on just selline koht, kus mina küll purjus olla ei tahaks, kui just juhuslikult meest kõrval ei ole. Jube, jube jube! Siiski tegime ka seal mõned pildid:
 Jonas, Andrea, Irina, Jessica ning taga piilumas Kristina
Jasmin, Vanessa ja Fernanda.












Laupäeval magasin suht poole päevani ning siis läksin väikesele šopingutuurile - nimelt oli vaja jõulukaarte osta :) Ja siis sai juba üksiti niisama ka ringi uuritud, mis huvitavat leidus, aga eriti midagi polnud - raha ka raisata ei raatsi. Pärast seda läksin Jasmini poole, kus istusime niisama - jõime kakod ja rääkisime juttu. Ta andis mulle ka mõned enda riided, mida Saksamaale kaasa võtta ei taha. Paar tundi hiljem ühines meiega Fabiano, siis tellisime hiina restoranist süüa ning tegime väikse õhtusöögi neljakesti (Jasmini poiss Tiago oli ka muidugi kodus). Parasjagu kui olime söömise lõpetanud sadasid sisse ka ülejäänud sõbrad, kes olid klubisse minekuks valmis. Istusime nendega kuni kella 23ni, siis ma teatasin, et lähen koju kuna olen nii väsinud.

Pühapäeva hommik oli mõnus, vaikne, hea muusika, päike piilus aknast sisse, soe oli :) Vedelesin natukene, siis käisin pesemas ning hakkasin vennaga rääkima. Pärast seda läksime suure kambaga jällegi lõunale:
Pärast lõunasööki läksime jällegi Jasmini poole, kus ta oma viimased asjad kokku pani, kõik üle kontrollis ning lennujaama minekuks valmis sättida. Teekond sinnapoole algaski. Registreerisime ta lennule ning läksime Starbucksi istuma natukeseks:
Mõned minutid enne lennuki peale minemist.












Tagasi tee oli kurb - mul olid küll pisarad silmas, kuid üritasin tugev olla. See-eest poisid nutsid ning mul oli seda raske vaadata. Viisin nad koju ning tulin ise ka oma sooja voodisse, kus kurbust hakkasin peletama "Tuulepealne Maa" eelviimase osaga.

Esmaspäeva esimene pool möödus laiseldes.. sain jälle vennaga rääkida. Kolmveerand kolme paiku helistati koolist, et Aartika on tunneb end halvasti, kas saaksin talle järgi minna. No ega midagi siis üle jää, kui auto käivitada ning teekond ette võtta. Koju jõudes käskisin tal voodisse minna.. ise korrastasin natukene kööki ning hakkasin õhtusööki tegema. Õhtul kui tüdrukud magama hakkasid jääma, vaatasin mina oma "Tuulepealne Maa" viimase osa ära.

Eile käisin Aartikaga arsti juures ning tuli välja, et tal ei olegi midagi viga. Lihtsalt pisike külmetus kuna ta ei kuula mind, kui käsen dressikat kanda.. ja salli ta ka ei kanna, sest pereemale ei meeldi kui inimesed salli kannavad.. normaalne eksju. Lapsel on kurk haige, aga kuna ta näeb salliga nagu tola välja, siis peab selle ära võtma. Õnneks kodus ta mul ei istu, et käib ikka koolis. Õhtul käisin ainult Architaga kunstis kuna Aartika tundis end halvasti ning Nikitast ei teadnud ma midagi. Kodus tegin jälle kiire õhtusöögi, panin Archita voodisse ning lippasin kinno. Filmiks valisime "The Help":
Väga väga hea film on! Kindasti kõigile tugevalt soovituslik! :)

Koju sain veerand ühe paiku ning siis ka kohe magama :)

Siilitydruk

Tuesday, November 29, 2011

22.-29.11.2011

Teisipäeval magasime kõik kauem ning hiljem sättisime ennast kinno. Käisime "Studio Movie Grill", kus saad siis filmi ajal süüa.. tegime oma lõunasöögi seal. Filmiks valisime "Puss in Boots" eks siis Saabastega Kass. Jällegi oli 3D versioon ning võiks öelda, et isegi täitsa huvitav:
Koju jõudes vahetasid tüdrukud riided ning me sättisime kunstiklassi. Kuna eelmisel teisipäeval jäi kunst ära, siis nüüd tegid nad kaks tundi. Neid oodata seal ei viitsinud ning nii läksimegi Rajiviga Starbucksi kohvi/kakod jooma ning niisama juttu ajama. Aeg lendas kiiresti. Kodus soojendasin ülejäägid üles ning aitasin Archital pesus käia. Korrastasin köögi ning panin tüdrukud voodisse. Ise läksime Rajiviga kinno - Immortals. Hea hea hea... neile kellele meeldib põnevus, tapmine ja veri:
Film lõppes hilja, seega magama sain poole ühe paiku.

Kolmapäeval töötasid mõlemad vanemad kodus, seega oli meie kõigi jaoks suhteliselt lebo päev. Ainus asi, mida ma tegema pidin oli aitama pereemal kööki koristada, sest hommikusöögi tegi tema ja hiliseks lõunaks, varajaks õhtusöögiks läksime välja Jaapani restorani. Sama koht, kus minu sünnipäeva käisime tähistamas. Pärast seda hüppasime poest läbi, kust ostsin endale Nickelbacki uue albumi ning vanemad uue Wii, sest vana oli otsad andnud. Siiski enne õhtusöögile minekut käisime tüdrukutega väljas jäätist söömas, kuna koju minna ei tahtnud ning meie lemmik raamatupood läks pankrotti, siis jalutasime niisama ringi. Avastasime, et avatud on uus raamatupood, kus on uued ja kasutatud raamatud. Piilusime sisse ning uurisin, et kuidas nad need kasutatud raamatud sinna saavad. Inimesed võivad lihtsalt kodust enda raamatud neile viia, kui nad vajavad siis maksvad poole selle summast, millega nad müüki panevad. Mul on kokku ostetud siin odavalt raamatuid, mis on praegu väga populaarsed, vaatasin, et nad müüvad neid 18 dollariga, sealt 9 saada on ka väga hea diil minu jaoks juba, sest mina ostsin mõned neist 6 dollariga. 
Igastahes koju tagasi jõudes tegin tüdrukutega paar tantsu Wii järgi, siis aitasin Archital pesemas käia ning kolisime keldrikorrusele filmi vaatama. Alguses pidi mingisugune Ameerika film olema, aga kuna hääl jamas, siis pereema ja Rajiv otsustasid hakata hindi filmi vaatama. Meie tüdrukutega kolisime üles tuppa ning mul oli väga igav, ei teadnud mida teha. Siis sain Fabinaolt SMSi, et nad istuvad niisama nende juures, joovad natukene veini ja räägivad juttu, et võin nendega ühineda.. niisiis läksingi paariks tunniks lõõgastuma. Koju jõudsin südaöö paiku ning magama sain u ühe ajal.

Neljapäeval ärkasin 6.30, et Rajiv lennujaama viia. Õnneks tema sõitis sinna, mina olin kaardilugeja eest. Tee lennujaama on ikka totaalselt selge minu jaoks juba.. tagasi tee ka. Ei vaja enam gpsi.. haha :D Niiet tulge aga külla. Koju sain 8 paiku ning siis hakkasin pesuga tegelema. Mõlemad vanemad olid jällegi kodus, sest Tänupühad olid. Ja terve päev mööduski nii suhteliselt lebotades, aint mina tegelesin pesuga. Hiljem aitasin pereemal õhtusööki valmistada, sest perekonna sõbrad tulid külla. Pärast söömist käisin pesus, pakkisin oma asjad ning läksin Brasiilia poiste juurde. Seal selline pidu käis, et mul polnud õrna aimugi. Mõned võõrad inimesed ning palju purjus rahvast. Elasin siis peole sisse ning läksin hooga kaasa kuni kella 2ni öösel, mil lihtsalt ei suutnud enam üleval olla. Lisan ka mõned pildid, mis peo käigus tehti:
 Jasmin, Jonas, mina ja Vanessa.
Tagaplaanil Fabiano, Kristina, Irina ja Kebim

Kristina, Edi, mina ja Irina.











Reedel ärkasin üles kell 12, käisin pesus ning sättisime end minekule. Nimelt nädalavahetus möödus New Orleansis. Mariettast saime lõpuks minema kella 3 paiku ning ees oli ootamas 8 tunnine autosõit. Seekord mina autoga ei olnud ning sõidu pärast muretsema ei pidanud kuna Kebim vist ei usaldanud oma autot kellelegi. Sõit möödus kas niisama rääkides või siis minu ja Kristina jaoks lihtsalt magades. Sinna jõudsime südaöö paiku. Sättisime kiirelt valmis ning välja - pubide/baaride vallutamine sai alguse. Selline koht, kus võib ikka siukesi hulle ja erinevaid inimesi kohata.. ma isegi ei oska kirjeldada neid - seda peab ise kogema. Siiski oli meil lõbu laialt kuni kella 6ni hommikul, kui tagasi hotelli saime. 

Laupäeval ärkasime 11 paiku. Sättisime linnapeale minekuks. Muudmoodi seda kirjeldada ei oska kui totaalne muusika ja kunsti linn. Võtsime suuna jõe äärde, mida mööda hakkasime erinevaid tänavaid käima. Seal on kõik väga prantsuse pärane - alustades toidukohtadega ning lõpetades tänavanimedega. Samuti on ka seal üks meeletult suur Prantsuse turg, kust saab igasugust pudi-padi kokku osta:
 Jõulud on ukse ees.. see on ainult killuke reaalsusest, mis siin tegelikult toimub.
 Mississippi jõgi
 4/5 meie reisipoistest: Kebim, Carlos, Fabiano ja Edi
 2/3 meie reisi tüdrukutest: mina ja Natalia
 Tänavakloun
 Ma ei tea, mis hoone see on, aga minu meelest väga lahe ja ilus.
 Kebimiga jõe ääres.
 Lihtsalt üks järjekordne huvitav tänavapilt.
 Püha Louis katedraal - New Orleansi sümbol.
 Käisime ühes baaris lõunat söömas, kus seinad olid kaetud niimoodi suveniiripudelikestega - ma isegi ei kujuta ette, kui palju neid seal oli. See on aint pisike killuke.
 Siiamaani minu jaoks ainult filmides nähtud hõbemees. Väga lahe tegelane oli - lubas pilti teha, andis kommi ning...
 ... saatis ohutult ilusti üle tänava tagasi :)
Minu elu esimene mustanahaline jõuluvana.
 Natalia prantsuse turul maske proovimas.
 Päeva teisel poolel hakkas vihma sadama ning mina nautisin seda täiel rinnal :)
 Jällegi üks pisike näide New Orleansi tüüpilistest majadest.
Tänavamuusikud - üks paljudest. 











Kella 5 paiku sättisime tagasi hotelli, et puhata enne õhtust pidu jälle. Mõned keerasid mõneks tunniks magama, mõned hakkasid aga õlut jooma. Ärkasin kella 7 paiku.. käisin pesus ning jällegi peoks valmis. See õhtu oli veel lõbusam kui eelmine. Alguses läksime mingisugusesse restorani, kus tellisime aligaatori liha - jah, uskuge või mitte, aga see oli meeletult maitsev. Sealt edasi võtsime suuna jällegi baaride ja pubide poole. Ma isegi ei mäleta, millal ma niimoodi tantsisin nagu sellel õhtul. Isegi tänavatel, kus muusikat õieti kuulda ei olnud ei peatunud, särk ja juuksed olid läbimärjad, inimesed pildistasid ja filmisid kui hullud me ikka oleme. Õhtu lõpus käisime Prantsuse kohvikus kohvi joomas ja Beignet söömas. Hotelli naasime 3 paiku öösel.

Pühapäeval ärkasime 10 paiku ning siis kiirustasime, sest kell 11 pidime välja registreerima. Aga kuna autod võisid kella 4ni parklas olla, siis läksime jällegi linna peale jalutama:
 Hommikusöök


Jalutuskäik kujuneski ühtede tänavamuusikute juurest teiste juurde. Ja nii kuni kella 3ni, mil alustasime oma tagasiteed koju. See autosõit kujunes minu jaoks enamuse ajast ainult magades. Alguses magasime, siis rääkisime oma paar kolm tundi ja siis uuesti magama. Koju jõudsin veerand kaks öösel.

Esmaspäeval ärkasin kell 6, saatsin tüdrukud kooli ning vajusin magama. Kella 12 paiku ärkasin üles ning hakkasin tüdrukute tube korda tegema. Siis rääkisin natukene perega, skypesin Christinega ning kui Archita koju tuli, siis lebotasime niisama. Tegime tema kodutöö ära, lugesime raamatut, korrastasime kööki. Varsti tuli Aartika, siis soojendasime õhtusöögi üles. Sõime, aitasin Archital pesemas käia ning panin ta voodisse raamatut lugema kuni magama vajus. Ise läksin natukeseks Andreaga Starbucksi istuma ja jutustama. 

Teisipäeva hommikul jällegi tüdrukud kooli ning plaan trenni minna. Hakkasin raamatut lugema ning jäin magama. Silmad tegin lahti 11 läbi. Siis mõtlesin, et pean natukene midagi kasulikku tegema ning hakkasin blogi kirjutama. Enamuse teksti kirjutasin siis ära, edasi läksin viskasin jällegi pilgu tüdrukute tubadele peale. Lugesin natukene raamatut ning siis oligi aeg minna Architale bussi vastu. Koju jõudes andsin talle natukene banaani ja õuna näksida pärast mida alustasime matemaatika kodutööga. Hiljem oli meil vaba aeg kuni Aartika koolist koju jõudis. Kiire snäkk, riiete vahetus ning Michaels'sse asju ostma, mida Aartika oma järgmise kunstiprojekti jaoks vajab. Siis kiirustasime Nikitale järgi ning kunsti tundi - jäime ka natukene hiljaks. Mina läksin jällegi Starbucksi istuma ning raamatut lugema. Koju jõudes soojendasin õhtusöögi üles, pärast mida korrastasin köögi, aitasin Archital pesemas käia ning panin ta voodisse. Endal on lugemistuhin peal, kuid samas tahaks "Tuulepealne Maa" järgmist osa vaadata, sest ainult loetud osad on mul veel jäänud :) Eks näis kumma kasuks otsustan, kui Archita magama panen :)

Siilitydruk

Monday, November 21, 2011

21.11.2011

Kuna tüdrukutel on koolist vaba nädal, siis saame hommikuti kauem magada. Täna pidime siiski kell 9 üles ärkama, et Architaga Atlantasse hambaarsti juurde minna. Sõime hommikust, sättisime valmis ning sõit võis alata. Hambaarsti juures läks umbes tund aega, nad panid talle plommi ühele tagumisele hambale. Ja Archita lamas seal toolis nagu boss.. ausalt ka. Nii kui pikali viskas ja need lambikesed põlema pandi anti talle päikeseprillid ette, et ta saaks ikka telekast oma lemmikseriaali vaadata.. kusjuures telekas tõmmati isegi lähemale talle..otse ninaette - votnii käivad need asjad tänapäeval siin.
Hiljem läksime lõunale jällegi Mehhiko kiirtoidurestorani. Archita muidugi süüa ei saanud, aga meie ülejäänud nautisime toitu täiel rinnal :)
Koju naastes vahetasin ma riideid, sest väljas oli niiii palav, et võttis lausa higistama. Siis aga siirdusime kinno ning tänase päeva filmiks valisime "Cars 2":
Pärast kino lihtsalt vedelesime niisama kodus. Istusin köögis ning ajasin Rajiviga juttu. Ma ei mäleta kas ma eelmises postituses mainisin, aga pereisa parim sõber, kes Dallases elab, tuli eile õhtul meile mõneks päevaks külla.
Siis aga aitasin Archital pesemas käia ning sättisime end valmis õhtusöögiks. Käisime ühes India restoranis. Koju naastes pidid tüdrukud hakkama "isa tööd" tegema ning mina sain tulla mõnusalt voodisse vedelema. Mõtlesin, et kirjutan blogi, kunagi ei tea kuna see laiskuseuss mus jälle üles ärkab ju :)
Nüüd aga naasen "Tuulepealne Maa"juurde ning pärast seda mõnusalt Une-Mati seltsi :)

Siilitydruk

Sunday, November 20, 2011

10.-20.11.2011

10.11.
Täiesti hullumeelne päev oli. Nii kui tüdrukud olid kooli saadetud hakkasin pesuga tegelema. Vahepeal käisin BodyStepis, mille uus väljalase on nagu eriti raske. Ausalt ka.. mingi hetk ma lihtsalt ei suutnud enam hingata ning pidin lihtsalt vaikselt ringi tammuma, et süda rütmi tagasi saada ning hingamine paika. See oli mu elu raskemaid trenne üldse - mõtlesin, et seda küll üle ei ela, aga õnneks siiski läks seekord hästi. Kodus ka puhata ei saanud. Kiire dušš ning tagasi pesu juurde. Kuna laupäeval tulid meile külalised, siis pereema tahtis, et ma tüdrukute toad ka veel korda teeks. Tegin siis algust Archita toaga - seda on kuidagi kergem koristada, sest sealt võin ma rohkem asju minema visata ja on rohkem ruumi asju ära peita. Tuba korras kolisin Aartika tuppa. No seal ei tea, kust otsast peale hakata. Võtsin siis ühe nurga ette ning hakkasin vaikselt sealt minema. Tegin nii enam vähem, sest teadsin, et Aartika tuleb sõbrannaga pärast kooli koju. Kella kolme paiku läksin siis Architale kooli järgi, kodus kiire riietevahetus, kiire snäkk ning võimlemisse. Viisin ta sinna ära, ise tulin koju, et saaksin oma pesuga edasi tegeleda. Samal ajal tuli Aartika sõbrannaga koju, palusin neil endal midagi söögipoolist leida, sest pidin juba Architale järgi minema. Koju tagasi - kiire pesu ning kooli. Aartika käib meil kooris laulmas, siis neil oli väikene esinemine, kus laulsid 4 laulu. Ei taha midagi halvasti öelda, aga minu meelest oli see totaalne aja raiskamine. Oleks siis mingi pikem kontsert olnud, aga ainult 4 laulu ja need ka kokku vähem kui pool tundi. Kuna pereema oli ka tulnud kontserdi kuulama, siis sealt edasi läksime kõik koos välja õhtust sööma. Sellega õnneks ei pidanud ma oma pead vaevama, sest pea oli mõtetest tõesti tühi. Kodus sain siis õnneks Archita kohe voodisse panna kuna ta oli ka superväsinud. Ise aga naasin tunniks ajaks "Tuulepealne Maa" rüppe.
Pärast seda vajusin magama.

11.11.
Päev mil pereema ei läinud tööle ning koristaja tuli = järjekordne hullumeelne päev minu jaoks. Pereema palus, et ma koristajaga koostööd teeks just eriti Aartika toas kuna tema ei tea, kuhu miski käib ja mida vaja läheb, mida mitte. Saatsin tüdrukud kooli ning ütlesin pereemale, et hakkan siis tegutsema kui Viviana tuleb. Tulin oma tuppa, hakkasin netis suhtlema ning siis vajusin kogemata magama. Siis mingi hetk kuulsin kui pereema mind hõikas - oeh, hakkame siis aga pihta: need asjad ei tohi selle laua peal olla, voodi alune peab puhas olema, need riided tuleks alla keldrisse viia, kapp tuleks üleliigsetest asjadest korda teha, vannitoas ei tohi nii palju erinevaid asju peegli peal olla ja mis siin vanni juures toimub - kõik minema visata! Hakkame aga siis pihta. Muusika käima ning vaikselt liigutama. Selle toaga sain ühele poole, siis pidin keldrikorrusele minema, et laste mänguasjad ümber organiseerida ning lõpetamata keldriruumi viia, mida nad ei kasuta. Ausõna telliks veoki ukse ette ja hakkaks asju minema loopima - nüüd saan aru, millest mu isa mulle koguaeg rääkinud on.. hahaha :D
Nii kaua tegelesin seal kuni Architale bussi vastu pidin minema. Kuna aga reedel oli ülitähtis jalgpalli mäng ning ETV kodukas ülekoormatud, siis Kristel pani oma veebikaamera tööle ning mul oli selle vahendusel vüimalus mängu jälgida peaaegu esimesed 20 minutit. Aitäh sulle.. teine kord jälle :D :D :D Hahaha. Siis aga käisime Architaga Michaelsis - nad said koolist paberist kalkuni, mille ära peavad kaunistama ja tagasi kooli viima. Ostsime siis vajalikud materjalid ning liikusime edasi ujuma. Pärast seda aitasin tal pesemas käia ning siis läksin riideid keemilisse puhastusse viima kuna pereisa pole kodus ja pereemal pole aega sellega tegeleda. Koju tagasi jõudes hakkasime siis tüdrukute joonistusi seina peale riputama, see võttis oma paar tundi, et mis pilt ikka kuhu läheb ja et ikka täpselt ja ilusti saaks. Poole seitsmeks viisin Aartika kinno ning ise läksin poodi neid haakkleepse juurde ostma, millega saab pilte seinale panna. Kodus siis riputasime veel mõned pildid üles ning siis sain õnneks vabaks. Architat ma voodisse panema ei pidanud kuna ta oli üleval ema juures. Kahjuks ise magama ka jääda ei saanud kuna pidin 9.15 paiku Aartikale järgi minema. Lõpuks kui ta mulle helistas ning ma kümne paiku voodisse sain, siis magasin kah sekundi pealt.. no niii väsinud olin.

12.11.
Pärast mõnusat 12tunnist uinakut avasin silmad poole üheteistkümne paiku. Siis aga pidin kiirelt riidesse panema, hommikust sööma ning pereemaga Lexulsele järgi minema, et siis on mõned päevad aega avastada, kas on ikka korralikult korda tehtud või mitte, sest kui pereisa tagasi tuleb, siis me ju vajame seda jälle. Auto koju toodud aitasin pereemal natukene kööki koristada kuna ta hakkas süüa valmistama külaliste jaoks. Siis aga tulin oma tuppa ja hakkasin "Kondid" vaatama. Selline mõnus lõõgastus. Pärast seda sain Starbucksis Anneliga kokku. Andsin oma pakikese talle üle, mille ta minu eesti ilusti Eestisse mu perele toimetab :) Istusime üle tunni aja ning latrasime niisama igasugustest asjadest. Koju tulles oli pereema külalistega juba tagasi koju jõudnud. Kui ma õigest aru sain, siis oli see pereema ema õde koos oma tütre ja abikaasaga - aga päris kindel ma ei ole. Sõime siis õhtust koos ning edasi hakkasin ennast peole sättima. Kella 9ks läksin Fabiano juurde, aga kuna teda veel kodus ei olnud, siis istusin niisama poistega, mekkisin Brasiilia rummi ja rääkisime niisama - ootavad juba millal ma neile Eesti likööri viin.. hahah. Nimelt Anneli toob mulle Eestist Vana Tallinna, mille ma poistele viin, sest nad ei usu ikka veel, et Eesti oma alkoholi toodab :D Kui Fabiano koju jõudis, sättisime end välja. Kõigepealt käisime tema mingi tuttava sünnipäeval, kus kõik olid jällegi muidugi brasiillased. Kui nad pilti tahtsid teha ning ma ühele endast pisemale tüdrukule ütlesin, et ma seisan tema selja taha, muidu ei paista välja, siis ta hakkas minuga portugali keeles rääkima ning kui ma ütlesin, et ma ei ole brasiillane ja ma ei mõista, siis oli ta üllatus meeletult suur, sest ma näen välja nagu üks neist - arvan, et peaksin seda komplimendina võtma?!? :) Seal olime mingi tund aega, siis liikusime edasi Jasmini ärasaatmispeole. Nii kahju, et ta peab tagasi Saksamaale minema. Seal nagu majapeol ikka - palju sõpru, palju juua, palju tantsimist... lõbus lõbus lõbus!

 Malu peab mind enda arstiks, sest kui ta haige oli soovitasin ma tal küüslauku süüa ning sidrunit meega juua ning tulemuseks oli muidugi superhea tervis! :)
Jasminiga












Pärast pidu hüppasime hommikusöögiks läbi IHOPst (rahvusvaheline pannkoogimaja). Koju magama saime kella 6 paiku.

13.11.
Kella poole kaheteistkümne paiku ajasin end üles, käisin pesus ning kiirustasin koju, sest olin lubanud pereemale nendega Stone Mountain Parki jälle minna ning nad tahtsid kella 1 paiku välja sõita. Siiski sai sellest 1st 2 ning esimene peatus oli jällegi India tempel, kus Diwali ajal käisime.
Sees käisime ka. Seal on pisike koridor, kus pead jalanõud jalast ära võtma ning templis sees käivad absoluutselt kõik sokkide väel.. isegi töötajad. Kahjuks sealt pilte näidata pole, kuna nende tegemine oli keelatud.
Edasine sõit viis meid Stone Mountain Parki, kus on käsil juba jõuluteema. Alguses sõitsime muidugi jälle mäe tippu, sest need sugulased polnud seda näinud. Tagasi alla tulles hakkasime uurima, mis me seal teha siis saame. Alguses vaatasime jõuluparaadi, kus olid esindatud erinevad muinasjutu tegelased ning loomulikult ka jõuluvana koos memmega:








Pärast seda läksime 4D filmi vaatama: The Polar Expert. Efekt seisnes jällegi 3D klaasides, toolide liikumises, lumesajamises ning tuule tundmises. Pärast filmi läksime rongi peale, mis ümber selle mäe sõidab. Tee peal nägime erinevaid jõulukaunistusi, rongis sees kostusid jõululaulud ning vahepeal jäime seisma, et ühemehe jõuluetendust vaadata:
Pärast seda võtsime aga suuna kodu poole kuna hakkas juba hiliseks kiskuma ning esmaspäev ju koolipäev.

14.11.
Hommikul saatsin tüdrukud kooli ning ise vedelesin natukene veel. Kui pereema külalistega kodust ära läks, hakkasin tüdrukute tube korrastama ning ka köögi tegin täielikult korda. Kui Archita koju tuli lasin tal koolitöö ära teha ning niisama vedeleda. Tennist neil enam ei ole ja kuna ilm oli ka vihmane, siis ei saanud viimasesse järgi tegemise klassi ka minna. Soojendasin toidu üles, sõime, aitasin Archital pesemas käia ning siis lasin neil perega koos istuda ja rääkida. Hiljem pidin ainult voodisse panema ning sain ka ise põhku pugeda.

15.11.
Hommikul viisin Archita kooli kuna tal oli Flat Stanley plakat, siis sellega oli väga raske bussi peale minna. Aga kuna pereema ütles, et kui meil on natukene raske üles saada või ma ta nii või teisiti kooli pean viima, siis võime natukene kauem magada. Nii siis ärkasimegi mingi 15 minutit hiljem üles. Kodus saatsin ilusti Aartika ka kooli ning ise panin end valmis trenni minekuks - BodyAttack. See kord õnneks nii väga raske ei olnudki. Aga mõnusalt higistama võttis ikka küll. Koju naastes puhkasin natukene ning siis pidin Atlantasse meie külalistele järgi minema kuna pereema pidi ärireisile minema, siis ta ei saanud neid koju tuua. Nendega otse sõitsin kooli juurde Architale järgi. Õnneks oli see õhtu minu jaoks kerge, kuna too naine (ma ei mäleta ta nime) tegeles terve õhtu tüdrukutega ning tegi ka õhtusöögi, niiet ma aitasin aint köögi ära koristada. Siis panin Archita voodisse ning kella 10ks sättisin end kinno. Käisime Andreaga vaatamas "Crazy, Stupid, Love". Väga hea komöödia oli:
Magama sain mingi poole ühe paiku.

16.11.
Hommikul ärkasin kell 5, et nad lennujaama viia. Jube hull oli sinna ikka sõita, sest vihm oli mega tugev, kiirteel ei näinud isegi jooni kohati. Sellel hommikul pani Aartika Archita kooli jaoks valmis, kui mina kaheksa paiku tagasi koju jõudsin viisin ta kooli. Kuna pereema oli lubanud Aartikal kauemaks magama jääda, siis keerasin ise ka kaheks tunniks kerra. Siis ajasin ta üles ning viisin kooli ära. Hüppasin keemilisest puhastusest ja raamatukogust läbi ning tulin koju. Kiirelt plikade toad korda ning Architale bussi vastu. Jällegi kodutöö ja vaba aeg. Kui Aartika koju tuli, siis läksime ta kooli tagasi nendele küpsistele ja juustukookidele järgi, mida ta siin ukse tagant ukse taga müümas käis. Pärast seda nii palju kui saime viisime ka laiali. Kodus soojendasin söögi üles ning kiirelt sõime. Siis käis Archita pesus ning panin ta voodisse raamatut lugema. Kui ta magama oli jäänud hakkasin "Tuulepealne Maa" vaatama ning pärast seda keerasin ka ise kerra.

17.11.
Neljapäeval saatsin tüdrukud kooli ja nagu ikka hakkasin pesuga tegelema. Vahepeal käisin trennis ning pärast seda nii kaua kui pesu masinas keerles vaatasin "Gossip Girl" esimese hooaja algus osi. Eestis jooksis see sari kunagi vist Kõmutüdruku nime all. Kella 3ks läksin Architale kooli järgi, kodus vahetasime riided ning viskasin ta võimlemisse. Ise tulin tagasi koju, et pesu ära lõpetada ning köök korda teha. Siis korjasin Archita uuesti peale, aitasin tal pesus käia ning läksime uuele ringile nende koogikeste ja küpsistega, mida eelmisel päeval üle anda ei saanud. See kord läks ka õnneks ning ainult 2 asja on veel andmata. Kodus siis sõime, aitasin Archital pesemas käia ning jäime ootama, millal pereema ja pereisa koju jõuavad. Loomulikult kõik ootasid, et saaksid isalt kingitusi, mis ta Hiinast või Indiast toob. Ega nad midagi erilist ei saanud, ainult mõned riided, juuksekummid ning lehvikud. Selle eest minul jäi enda kingitust kätte saades suu lahti. Pereisa ostis mulle valgetest pärlitest kaelakee - nagu reaalselt.. pärlid on ju niiiiii kallid :/ Ma ei osanud midagi kosta, pobisesin aitäh ning kallistasin. Kuna kell oli hiline siis panin Archita voodisse ning kuna ise olin ka unine, siis kobisin voodisse.

18.11.
Hommikune kella 6ne äratus, plikad kooli ja niisama vedelema. Plaan oli juuksurisse ja maniküüri minna, aga kuna perekonnasõbrad rikkusid mu plaani ära, siis sain aint ühe osa sellest teostatud. Kella 10.30 läksin siis autoga nende sõprade juurde ning teekond lennujaama poole võis jälle alata. Kuna tulevane nädal on lastel koolist vaba, sest Tänupühad on neljapäeval, siis nad lendasid teise riigi otsa suusareisile. Lennujaamast sõitsin otse juuksuri juurde, lootes, et kella 2ks saab tehtud, et jõuaksin ilusti koju Archita bussi ajaks. Nii ma siis natukene enne kella 12 astusingi juuksuri uksest sisse ning täpselt kell 2.05 astusin sealt välja.. ning dadaaaa tulemus:
 Enne...
...pärast
















Koju jõudes kiirustasin siis Architale bussi vastu. Lasin tal niisama vedeleda kuni ujuma minekuni. Ujumises passisin niisama pool tundi. Koju jõudes aitasin Archital pesemas käia ning siis läksin Aartikaga Michaelsisse mingeid asju ta järjekordse kooliprojekti jaoks ostma. Koju jõudes näksisime natukene ning mina hakkasin end peo jaoks valmis sättima. Nimelt oli plaan välja minna. Riided selga, meik näkku ning minekut. Mingi imelik pidu oli, mis oli türgi, liibanoni ja iraani inimeste poolt korraldatud - siiski õnneks tuli ka head tänapäeva muusikat.
Koju magama sain 3.30.

19.11.
Laupäeval ärkasin kell 10.30, rääkisin nii mitmega juttu ning vedelesin laiskusest niisama. Mingi aeg ajasin end siiski voodist välja ning läksin sõbra juurde teed jooma. Koju naastes rääkisin Skypes Chrstinega üle tunni aja jälle, siis pakkisin asjad ning läksin poiste juurde. Alguses istusime kõik niisama suures toas ja vaatasime telekat. Hiljem sättisime end peoks valmis. Järjekordne maja pidu kahele sõbrale, kes kodumaale lähiajal naasevad. See pidu olin kaine autojuht ning no nii naljakas on ikka neid purjus inimesi vaadata. Sai mõnusalt tantsitud ning niisama lõbusalt aega veedetud. Magama sain 4.30 paiku.

20.11.
Ärkasin 12 paiku, sõin hommikust ning vedelesin niisama. Laisk, laisk, laisk päev on. Koristasin toa ära. Rääkisin sõpradega ning hakkasin blogi kirjutama ning siin ma nüüd olen :)
Valmis totaalselt magama minema.

Loomulikult andestage, et jälle nii pikka postitus sai ja ma laisk olen olnud, aga ma ei oska ka seletada, millest see tingitud on.

Siilitydruk

Wednesday, November 9, 2011

8.-9.11.2011

Eile oli siis tüdrukutel koolist vaba päev. Ise ka ei tea miks. Kalendris oli lihtsalt kirjas: Õpilaste puhkepäev, õpetajate tööpäev. Vähemalt magada sai.. jeee! Ärkasin siis 8.45 üles, ajasin ka Archita üles kuna tal oli 10.45 hambaarsti aeg, aga see oli kuskil Atlantas. Sõime siis hommikust ning sättisime teele. Panin GPSi aadressi sisse ja asusime teele. Kuni Atlantani teadsin teed peast, aga siis hakkasin GPSi jälgima ning loomulikult olin vale aadressi pannud. Varsti siis pereema helistas, et kaugel me oleme - me oleme eksinud! Andis siis õige aadressi, natukene veel seiklemist ning täpselt õigel ajal jõudsime sinna. Vaadati tal siis hambad üle, sellest probleemsest tehti x-ray pilt (ma ei tea, kas Eestis ka seda niimoodi nimetatakse!?) ning lepiti uus aeg kokku, et saaksime tagasi tulla ja ära parandada. Pärast seda läksime siis kolmekesi sööma, kuna Aartika tahtis koju vedelema jääda. 12.45 paiku saime hakata tagasi kodupoole liikuma. Võtsin siis Aartikaga ühendust, et ta vaataks filmi ajad kinost järgi kuna pereema oli meile selleks loa andnud. Kodus tegime siis kiire snäkki ning juba olimegi teel kino poole. Plaan oli vaadata Smurfe, aga kahjuks oli seanss välja müüdud. Otsustasime siis Spy Kids. Omamoodi huvitav oli ka see. Ei kurda, et vaatamas käisime:



Pärast kino riietevahetus ning teele kunsti poole. Helistasin hommikupoolikul õpetajale, et ehk saame tänase tunni varem teha, siis ei jõua me nii hilja koju. Nii tegimegi tund aega varem. Jällegi samal ajal Starbucksis kakod joomas ja uurimas. Tahan jälle juuksurisse minna, aga midagi head ning odavat. Leidsin siis ühe salongi siin lähedal, mida kliendid olid arvukalt kiitnud. Uutele klientidele on ka kodulehekülje peal välja prinditavad kupongid, millega saab 25% kogu teenuse pealt alla. Järgmine nädal ehk lähengi ja uurin, kui hea see on. Peale kunsti koju, õhtusöök ning pesu ja raamatu lugemine. Siis tuli ka pereema koju mingi hiina toiduga jälle - Archital jälle kõht tühi. Sõi natukene ning panin uuesti voodisse. Lasin natukene lugeda ning siis magama. Pidime kinno minema, aga kuna Jasmin saatis viimasel hetkel SMSi, et nad ei saa Tiagoga tulla, siis ei hakanud ka sinna ronima kuna nad olid ainukesed, kes olid märku andnud, et tulevad. Pugesin aga hoopis voodisse ning naasin "Tuulepealne Maa" 3 osa rüppe :)
Ning pärast seda oli ka endal unedemaale mineku aeg.

Täna hommikul õnneks jälle tüdrukutega probleeme polnud ning sain ilusti kõik kooli saadetud. Pärast seda pugesin natukeseks voodisse, rääkisin jällegi Krissuga juttu, natuke ka Leanika ja Jaanikaga. Siis käisin pesus ning läksin oma hommikust sööma. Siis aga hakkasin vennaga rääkima kuni sain koolist kõne, et Aartika tunneb end jälle halvasti, kas ma saaksin ta peale korjata. Nii siis läksingi. Kodus keeras ta kohe magama. Mina jätkasin vennaga rääkimist. Vahepeal käisin Archital bussi vastas ning lasin tal telekat vaadata, ise ikka vennaga rääkides :) Siis mingi aeg tegime tema koolitöö ära ning hakkasime tennisesse sättima, kus ma nüüd siis istungi, kuulan muusikat ning viin teid oma igavate päevadega kurssi. Kodus tavapäraselt ikka õhtusöök - soojendan eilse hiinaka üles, sätin Archita pessu ja magama :)
Koju jõudes sõime ning siis hakkasime Architaga kööki koristama. Panime muusika põhja, laulsime ja tantsisime ja koristasime kogu köögi kahekesti ära. Siis läks ta pessu ning kui pidžaama selga sai tegin talle nukuteatrit natukene. Meil oli lõbu laialt. Siis aga sättisin ta voodisse ning nüüd uinubki magama :)
Mina aga hakkan "Tuulepeane Maa" neljandat osa vaatama ning pärast seda kolin ka magama :)

Siilitydruk

Monday, November 7, 2011

4.-7.11.2011

Reedel saatsin tüdrukud kooli ning vedelesin pm kogu oma vaba aja niisama.. hihi :) Laisk. Mingi kell ajasin end siis voodist välja ning sättisin maniküüri. Täitsa tore tüdruk oli, kes tegi. Jutustas nii palju minuga. Sain teada, et ta on sama vana kui mina ning pärit Vietnamist ja lisaks küüntele tegeleb ka juustega ning kiitis, et mul on hästi ilusad juuksed.. mis siis, et juuksuri juurde jälle hädasti vaja oleks minna. Kodus sättisin tüdrukute toad ja köögi korda ning siis oligi juba aeg, mil Archita koju tuli. Lubasin tal puhata enne kui ujumisse sättisime. Seal üritasin raamatut lugeda, aga treener ei lasnud eriti, koguaeg seletas midagi. Pärast ujumist käis Archita pesus ning kui küsisin, mis me õhtusöögiks teeme, siis Aartika teatas, et tema tahab Mehhiko restorani minna. Mul oli nagu, et misasja, et mina teid sinna küll ei vii, et teie ema peab selleks nõusoleku andma. Nii ta siis haaraski telefoni ning helistas emale ja pinnis niikaua kuni viimane järele andis ja nii me siis läksime Willy'sse sööma. Pärast seda aitasin Archital pesus käia ning hiljem läksin ka ise, sest õhtul tuli ju sammud klubi poole seada, et Andrea 21st sünnipäeva tähistada. Panin Archita magama, sättisin valmis ning minekut. Käisin korjasin Andrea peale ning poiste poole. Ütlesin konkreetselt ära, et see pidu mina ei sõida, kuna ükskordki tahan mina ka alkoholi tarbida. Auto jätsin poiste juurde, sest ööbisin jällegi seal. Tegime enne minekut pokaali veini ning sõit klubi poole algaski. Pool tundi hiljem ja pidu täies hoos. Terve õhtu palju palju tantsimist, joomist ja lõbutsemist. Ning loomulikult ei saa ükski pidu ilma järelpeota jääda. Jällegi tuttava maja poole suund sisse ning afterparty täies hoos. Aga kuna meie autojuht pidi hommikul vara tööle minema ning kell oli juba varahommik ka, siis eriti kaua seal ei olnud - või vähemalt mulle ei tundunud. Igastahes magama sain mingi kella 6 ajal hommikul.

Laupäeval ärkasin korraks üles, kui Fabiano tööle läks ning siis hõivasin mõneks tunniks kogu voodi. Lõuna paiku sõitsin koju. Ja terve päev möödus mul laisalt. Koju saades hakkas Achita peale käima, et ma ta varba küüned ära lakiksin kuna ema oli selleks loa andnud. No samal ajal hakkasin Mariga rääkima ning ma ausalt ei tea mitu tundi me kokku rääkisime - kõik maailma asjad sai vist läbi arutatud. hahah. Siis aga hakkasin Christinega skypes rääkima ning kuna seal näeb aega ka, siis kõne lõppedes oli šokk jällegi suur, kui ajaks oli 2 tundi ja 5 minutit. No nii jutukat laupäeva mul pole vist juba ammu olnud. Ja ma olin veel suht kindel, et kui pereema pliksidega klaverisse läheb viskan ma uuesti magama. Hahaha. Siis aga käisin pesus panin asjad kokku ning sättisin välja. Läksime sõpradega Türgi restorani õhtust sööma. Kuna seal oli puhvet, siis sai ise valida, mida süüa tahame ning proovida igat asja, mis vähegi isuäratav tundus. Pärast seda ka niiii väsinud ja kõht ka nii täis, et koju magama kuna pühapäev oli ees ootamas seiklusrikka päevana.

Pühapäeval ärkasime 5.45. Jumal tänatud, et meie ka nüüd kella tund aega tagasi keerasime, saime natukenegi kauem magada. Sättisime siis riidesse, käisime võtsime Jasmine ja Tiago peale ning 4 tunnine sõit Tennessee osariiki võis alata. Matkamine Great Smoky Mountains oli ees ootamas. Kuna hommikul oli kell liiga vähe, et süüa, siis esimese asjana sinna jõudes läksime hommikust/ lõunat (kuidas kellelegi) sööma. Ostsime ka snäkke pisikeseks piknikuks mäetipus. Oma matkaraja juurde jõudes mõistsin, miks neid kutsutakse Great Smoky Mountains (Suur Suitsu Mäed) - no kõik oli nagu suitsuvine sees, aga see eest seda vaatepilti, mis meile avanes ei anna kirjeldada. Hingematvalt ilus oli.


Alustasime siis oma matkarada, mis oli 1,8 miili pikk ehk siis 2,89 kilomeetrit. Need mäed on tuntud esiteks nende suitsu poolest ning teiseks pruunide karude poolest, kes seal elavad. Seega hoidsime terve raja silmad ilusti lahti, et karudega kokku ei põrkaks.


 Sealt me tulime
 Tiago, Jasmin, Fabiano ja mina
Niimoodi hirmutame karusid, kes vastu tulevad....
















Läbisime ilusti raja ning jõudsime tippu, kus mõnusalt heina sees istusime ning vaadet, toitu ja värsket õhku nautisime. Panin kohe silmad kinni ja nautisin seda värsket tuuleiilu, mis mu nägu paitas ja juukseid sasis.. niii hea oli.






Tagasi teel olid muidugi silmad jälle lahti ning mingi 0,2miili (0.32 km) enne lõppu ütleb Fabiano meile "Karu on ees." Ma juba tunnen teda ning teadsin, et tüüp teeb nalja. Hakkasin siis edasi liikuma ning MIDA..suuur karu seisab täpselt meie raja peal ees. Okouu.. ma vist sekundiga hakkasin üle terve keha värisema. Jasmin just luges autos meile, et kui karu näeb, siis tuleb hakata tuldud teed tagasi liikuma ning teine rada leida seal juures rääkides või lauldes ilusa häälega ning mitte mingil juhul ligemale minna ja üritada pilti teha või filmida. Meie Jasminiga keerasime otsa ringi ja hakkasime tagasi minema, Fabiano haaras muidugi mu fotoka ja hakkas tagasi minema, et pilti teha. Mina olin küll jumala paanikas, ei tea mida teha või kuhu minna. Tagasi pea 2 miili minna pole ka hea ning sellel rajal ei ole teist väljapääsu võimalust.



Kõndisime siis natukene tagasi, et ootame, ehk läheb minema. Nägime siis kahte naist tulemas, keda hoiatasime ka karu eest. Hoidsime kokku. Ühel naisel oli karusprei ning ütles, et tal vanaise elab mägedes ning õpetas, et kui karu näeb, siis tuleb enda särk või jakk või midagi võtta ning endale peakohale panna, et võimalikult suur tema jaoks näida. Liikusime siis natukene tagasi, et näha, kas karu on minema läinud - loomulikult mitte, ikka seisab seal. No siis nägime kahte noort kutti tulemas. Hoiatasime ka neid. No muidugi, ei meil on ikka pilti vaja saada ja ikka lähme ja lähme. Hoidsime kokku, aga ega me kaugemale ei jõudnud, karu ei kavatsenudki end liigutada..Vahepeal hakkas isegi meile lähemale liikuma.. no vähe paanika suuremaks ei läinud. Oh jeerum. No siis nägime veel 4 inimest tulemas, ootasime nemad ka ära ja kogunesime veel suuremaks kambaks. Lõpuks need kaks noort kutti võtsid kivid kätte ja hakkasid liikuma. Meie jälle paanikas, et nad peast päris lolliks läinud, et hakkavad veel kividega loopima - nemad võtsid need enesekaitseks, sest ega me sinna ju jääda ei saa. No siis hakkasime oma kambaga liikuma ja palju rääkima ning lõpuks kõndis karu minema. Kiirendasime sammu, endal koguaeg peas mõte, et mis siis saab kui nüüd kuskilt siit puu tagant välja hüppab ning ründab. Saime sellest kohast mööda, kus ta oli ning voilaa.. teine karu meie teel ja see veel suurem. Tore tore tore - kahe karu vahel on ikka ju päris hea seista. Õnneks liikus see karu kohe minema, kui meie hääli kuulis. Jällegi turbo sisse ning kiiremas korras minema. Ja oi kui hea tunne see oli, kui lõpuks parkimisplatsile saime. Oeh. Süda tagus nii et tahtis küll välja hüpata ja minema joosta. Natukene puhkasime seal siis läksime vaatetorni, kust avaneb 360kraadine vaade mägedele. Tegime mõned pildid ning tulime alla tagasi, sest tuul oli seal suur ning mäest üles ronimisest olime higised.
 Teel ülesmäge
 Sihtmärk sinna tippu jõuda :)




 Lund oli seal jaa.. sain ka oma käega jälle lund katsuda :)


Päikeseloojang oli ilus!










Kella 5.30 paiku võtsime suuna siis tagasi kodupoole ning kuna vajasime bensiini, siis pidime läbi linna Gatlinburg sõitma - meeletult ilus linn oli, vähemalt see peatänav mida mööda sõitsime. Üllatavalt lahe. Aga, mida mida mida minu silmad pidid nägema. Terve linn oli JÕULUKAUNISTUSI täis. 6ndal novembril!!!!!!! Ehitud suured kuusepuud, jõuluvana kujutised, põhjapõdrad, värvilised tuled ja laternad igal pool. Kas te teete nalja minuga?!?! Ja mina mõtlesin, et eestlased on lollid kuna juba novembri keskpaigast hakkavad jõulukingitusi ostma. Täitsa ebanormaalne minu meelest. 24ndal on Tänupühad, miks kalkuneid kuskile välja ei riputata?!?!
Igastahes Mariettasse jõudsime 22.30 paiku.. viisime Jasmine ja Tiago koju, viskasin Fabiano koju ning ise jõudsin natukene enne 23e. Asjad viskasin lihtsalt suvakalt ning pugesin voodisse. Kuna hommikul viskas telefonil aku totaalselt pildi taskusse, siis kodus laadima pannes avastasin Monika vastamata kõne. Helistasin tagasi talle ning rääkisime vist pea 45minutit. Lõpuks enne 00.00i sain magama.

Täna ehk esmaspäeval jälle siis rutiinselt kell 6 üles. Ja oh üllatus. Nii kui Archita toa ukse lahti tegin hõikab tema mulle "Tere hommikust!". Vähe hea üllatus oli. Küsisin, kas ta siis tahab natukene magada või tahab kohe üles ärgata. Ikka tahtis. Lasin siis 6.30ni magada, kuni oli tõesti aeg voodist välja kobida. Samal ajal kui ta end valmis seadis panin ta hommikusöögi valmis ning snäkikoti kokku. Kella 7 paiku saatsin bussi peale. Mõtlesin kas visata magama 10 minutiks või minna Interneti. Kuna eile aga terve päeva ei käinud, siis läksin. Hakkasin Leanikaga räägima. Siis läksin Aartikat üles ajama ning nii kui ukse avan hõikab ta mulle "Tere hommikust!" - nagu, mis värk täna hommikul on?!?! Architalt sain põhjenduseks, et ta on harjunud kell 7 üles ärkama ning kuna kella keerati, siis oli see tema jaoks normaalne aeg. Aartika aga pani muidugi endale äratuskella helisema. Unustasin eelpool mainida, et pereema ostis talle mobiiltelefoni laupäeval ja nüüd on ta sellest sõltuvuses. Igastahes - mulle aint parem. Rääkisin siis Leanikaga nii kaua kuni ta end valmis seadis, siis aga läksin talle hommikusööki valmis seadma. Pärast kui ta oli valmis kooli minema, naasin tagasi voodisse. Siis hakkasin veel Monikaga rääkima, hiljem lisandus Krissu ning siis veel Christine ka. Minu plaan magama tagasi keerata või hoopis end trenni sättida läks täiesti luhta. Nii siis pool hommikut vestlesin kõigiga. Siis aga tõmbasin eilsed pildid arvutisse ning laadisin Facebooki üles. Samal ajal jõudsin natukeseks uuesti uinuda kui issi msnis helistas. Rääkisin siis natukene nendega juttu. Hiljem helistas pereema mulle, arutasime mõndasid asju ning kuna sellel laupäeval tulevad mingisugused uued sugulased meile külla mõneks päevaks, siis tahab ta pühapäeval jõululaadale minna - ja see ei ole naljaga kirjutatud. Kui lähme, siis teen pilte ka, et te ikka näeks kui tõsi mul siin nende jõuludega on. Ja siis oli veel häda Archita ortotondi ajaga. Sada asja. Lõpuks ajasin end üles, käisin pesemas, et natukenegi ärkasamaks saada. Kiirelt plikade toad korda ning Arhitale bussi vastu.Kuna homne päev on koolivaba päev, siis ei pidanud kodutöö pärast muretsema. Lasin tal omi asju teha , kui ise kööki koristasin ning õhtusööki valmistasin. Nii kui Aartika koju jõudis, sõime, et ei peaks pärast tennist midagi eriti vaaritama. Sõime ruttu ning kiirustasimegi tennisesse, kus nüüd siis istun ja trükingi. Kodus peaks kergelt minema kuna Archital vaja aint pesus käia ning magama sättida. Endal on ka hullem unekas tegelikult peal - ei jõua juba ära oodata, millal magama saaks.

Siilitydruk