2012 Vol 10

Pärast seda kui Monika ära läks olin ma nii laisaks muutunud, et ei viitsinud enam trenni ka minna. Ülejäänud nädal möödus jällegi suht rutiinselt, natukene kergem oli kuna kolmapäeval lendasid pereema ja vanem tüdruk Californiasse, et siis noorem käitus mul nagu ingle ning meil ei olnud mitte mingisuguseid probleeme :)
Reede õhtul käisin LCga kohtingul - nimelt õhtusöögil Atlanta kõrgeima hotelli kõrgeimal korrusel. Nimelt asub see 220 meetri kõrgusel ning teeb Atlantale 1.5 tunni jooksul 360kraadise vaatetiiru peale. Romantiline ja armas oli. Kuna see oli ka Kerli ainukene vaba õhtu, siis läksime pärast seda Cosmolavasse peole.. See läks jälle natukene hulluks kätte ära. Magama saime mingi 6 paiku jällegi.
Laupäeva magasime Kerliga sõna otseses mõttes maha. Õhtul ütlesin ka pereisale, et kui ta tahab siis võib välja minna, et ma jään koju.. Vaatasin Architaga filmi, mille ma poolenisti maha magasin. Pühapäeval viisin Kerli hommikul koju kuna ta pidi töötama ning siis koristasin kodus köögi ja elutoa ilusti ära, et kui pereema koju tuleb, siis mul šokki ei saaks. Kui Kerli 7 paiku vabaks sai, läksime Taco Maci istuma, sõime õhtust ning ajasime niisama juttu.
6. märtsil läksin siis Christinele järgi, et tema viimasele lõunale minna, sest teisipäeval lendas ta jällegi Saksamaale tagasi. Lõunat sõime ühes vaikses ja armasas restoranis.

Mina, LC, Margarita, Christine ja Andrea







Teisipäeval kui plikad koolis olid, siis käisin ühel sõbral külas. Kui Archita koolist tuli hakkasime sööma ja koolitööd tegema. Siis üks hetk tundsin end metsikult halvasti ning viskasin pooleks tunniks pikali. Kui kunsti klassi läksime, siis ma tundsin, kuidas mul palavik märku annab kord oli külm, kord oli palav.. Sealt mu haiguse nädal hakkaski pihta.. õnneks palavik oli ainult teisipäeva õhtul, aga edasi tuli kogu komplekt: hääl kadus ära, köha, nohu, pidev nõrkus. Jube. Kuidagi suutsin töönädala üle elada - enam jaolt magades kui tüdrukud koolis olid. Reede õhtul läksin ka supervara magama ja vahelduva eduga magasin mõnusalt laupäeva lõunani välja. Siis tundsin end juba paremini, aint keha valutas selles voodis vedelemisest. Leppisime Kerliga kokku, et kui ta töö lõpetab, siis teeme midagi.. Nii korjasingi ta 7 paiku jälle peale, saime ta sõbraga kokku ning suundusime bowlingut mängima.. selline mõnus rahulik õhtu. Pärast seda tulime Kerliga minu poole ning keerasime magama.
Pühapäeval hakkas LC mulle ajama, et kaua ma haige olen, et ajaks end majast välja. Nii siis läksimegi kolmekesti Atlantasse kuskile istuma. Mõnus päikesepaisteline päev oli:

Minu õhtu sõber - Diet Coke.. haha :D

















Järgmise nädala elasin ka kuidagi haiguse ja tervise suikumise vahepeal üle. Esmaspäevast kolmapäevani oli mul vanem plika ka kodus, kuna korjas haiguse mult üles ja ta ei olnud võimeline kooli minema. Teisipäeval käisime kinos Mission Impossible vaatamas. Olin küll seda juba näinud, aga siiski hea film on ning 1 dollari eest miks mitte uuesti vaadata. :)
Kuna siin on meil juba pm nagu suvi kohati, siis tüdrukud hakkasid jälle tennises käima, et meie graafik on jälle hästi tihe ja pea peale keeratud. Seal istumisega aga hakkasin Tuulest viidud filmi vaatama, et nüüd on veel tund aega jäänud vaadata, aga eks ma sellega ka suht varsti lõpune jõuan.. vb juba homme jälle nende tennises.
Reedel istusin jällegi niisama kodus, kirjutasin blogi ning vaatasin Netflixist Kõmutüdrukut. Netfliks on siinne internetilehekülg, kus kuumaksu eest saab igasuguseid filme ja seriaale vaadata. Ise ma ei maksa, aga Ingrid andis mulle enda paroolid, et tema nime alt saan vaadata. Samuti lugesin ka raamatut. Hetkel on käsil "Valge Oleander"... See film on üks mu lemmikuimaid ning kuna leidsin siit raamatu ka, siis hakkasin seda lugema :)
Laupäeval, 17. märts oli St Patricks Day - see on Iirlaste püha, aga siin tähistatakse seda väga suurejooneliselt. Kõik peavad midagi rohelist kandma, need kes ei kanna saavad näpistada. Ootasin siis jällegi , mil Kerli vabaks saab, et talle järgi minna ning niisama väljas ringi tsillida. Alguses istusime niisama Taco Macis ja sõime lõunat, pärast seda saime ühe sõbraga kokku, kellega läksime bowlingut mängima, sellele järgnes piljard ning niisama istumine:

 Mina näpistada ei saanud :P

 Kerlil õnneks oli ka kleidi peal natukene rohelist :)

 Sean pidi aga sellise kõrvarõngaga ringi käima, muidu me ei oleks teda rahule jätnud... :)

 Fotojäädvustus tuleb ikka teha nagu ma oleks super piljardi mängija, mis siis et mind teeb õnnelikuks kui kuulile pihta saan :)

 Kerli vajas aga juhendamist.

Ning muidugi õlu on isegi roheline sellel päeval..











Pühapäeval viisin Kerli koju ning vedelesin niisama kella 5ni.. siis läksin korjasin sõbra töölt peale ning läksime välja, käisime ühe järve ääres jalutamas, mis nii kodu meenutas.. hästi rahulik ja vaikne oli seal - kvaliteet aeg. Kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud.
Kuna meil on siin õitsengu aeg, siis nooremal tüdrukul on suur allergia nende vastu.. iga päev võtab kolme erinevat rohtu.. Teisipäeva hommikul tal kõht valutas, aga üritas ikkagi kooli minna. Sellessuhtes on ta tubli, et ei taha koju jääda. No kella 11.45 paiku sain koolist kõne, et tal ikka kõht valutab, kas saaksin ta koju tuua. Käisin tal siis järel ning niimoodi vaikselt vedelesime kahekesi. Kolmapäeval läks ta aga ikkagi mul uuesti kooli. Ise läksin uuesti sõbra juurde ning käisime jällegi seal järve ääres jalutamas, et ma mõnedki pildid saaksin:

Kolmapäeval ostsin ära ka piletid Nickelbacki kontserdile :) Ei jõua enam oodata.
Neljapäev oli mul hästi kiire ja tihe päev. Hommikul hakkasin pesu pesema ning saatsin tüdrukud kooli, siis pidin pereema haiglasse viima (ei midagi hullu mingi pisike operatsioon turjapingete vähendamiseks). Kodus tegelesin jälle pesuga, siis käisin tal haiglas järel, aga kuna ta polnud mulle öeldud kellaajaks veel valmis, pidin seal passima üle tunni aja.. hiljem tegelesin jällegi pesuga ning siis viisin noorema tüdruku võimlemisse ning õhtusöök ja magamamineku aeg.. ise olin nii läbi omadega.
Reede päev otsa lebotasin, õhtul käisin LCga õhtust söömas Jaapani restoranis.. Koju sain suht varakult. Laupäeval ootasin kuni Kerli töölt vabaks saab, et ta peale korjata ning Anneliga õhtusöögile minna. Anneli viis meid Meretoidu restorani, sõime sushit. Kolm tundi istusime ja rääkisime. Siis tulime Kerliga minu poole, printisime ta paberid välja ning keerasime magama.
Hommikul viisin ta lennujaama - nimelt lendas ta Las Vegasesse, kust edasi läheb Suurele Kanjonile ning sealt San Fransiscosse.. nädalane puhkus. Koju naastes suhtlesin sõpradega ning hakkasin kirjutama, et lõpuks ometi järje peale jõuda ja teate mis?!?! Ma olen sellega lõppude lõpuks hakkama saanud!! Endalgi kohe uhke tunne :)
Nüüd varsti sätin ennast LCC meetingule ja siis lähen sõbrale külla. Homsest aga vapralt uuele töönädalale vastu. Üritan ka enda laiskusest üle saada ning end korralikult trenni vedada, et selle rutiini peale tagasi saada :)

Tänan teid kannatuse eest, mida varuma pidite.. üritan edaspidiselt ikka mitte nii palju enam maha jääda :)

Have a nice day! :)
Siilitydruk

2012 Vol 9

6-10 veebruarini kulges nädal jälle rutiinselt, käisin trennis ning veetsin palju aega Christinega koos. 10. veebruaril sai mul Ameerikas oldud täpselt 13 kuud, tähistada oli ju vaja. Läksime sõpradega Itaalia restorani lõunale. Söök oli seal imehea ning ka valge vein, mida jõin viis keele alla :)

Kebim, mina, Kerli, LC, Andrea ja Josefina.













Tegime plaane õhtul välja kuskile tantsima minna. Kerli pidi töötama ning Josefina on 19 seega tema kuskile sisse ei saa, jäime meie neli. Õhtu saabudes vedas Andrea meid aga alt. Tuju rikkus natukeseks ära, aga ei midagi - tähistama pean. Lõin siis üles ning läksin poiste juurde, kellega meie teekond viis meid Havana Clubi. Mõnusalt sai jällegi tantsida. Ööbisin poiste diivani peal. Hommikul 8 paiku kui LC mingile heategevus üritusele läks vedasin end koju. Käisin pesus ja keerasin tagasi magama. Laupäeva õhtuks oli meil plaanitud Kerli sõbranna Mikaela ära saatmis pidu. Mikaela on Rootsist pärit ning oli samuti Au Pair. Tal oli 4 kuud aasta lõpuni jäänud, aga ei suutnud perega koos enam elada ning koduigatsus oli suur. Mingi kella 6ks läksin korjasin Kebimi ja LC peale, siis läksime Kerlile järgi. Kuna Mikaela pidi veel kauem töötama, siis läksime natukeseks baari istuma. Tunni aja jooksul sai ikka meeletult nalja, sest Kerli suudab vahepeal nii kohmakas olla.. Näiteks pillas ta krõpsud maha, seal pudenes salsat laua peale ning sekund hiljem pani ta oma küünarnuki sinna sisse. Ikka mõnusalt saime naerda. Arve tasusin pangakaardiga ning kui olin allkirja ära pannud, siis see klienditeenindajast neiu tuli tagasi ning küsis "Vabandage, kas teie perekonna nimi on Batman?". Ma ei osanud selle peale midagi vastata - teised hakkasid naerma. Küsisin vastu, et miks ta seda arvab - minu allkiri pidavat olema täpseld Batmani oma ning ka poisid kinnitasid seda. Nii saigi minu uueks hüüdnimeks Batman. Loomulikult suutsin minagi kana maha panna, kui küsisin, et kas Batman lendab parem või vasak käsi ees. Selle peale sain LClt vastuse "Lizzy, see on Superman!".. jällegi kõigil mõnusalt kõhutäis naerda.. siis jagasin ise ka välja, et Batman on ju see musta keegi ja autoga superkangelane.. hahaha :D Igastahes siis kui Mikaela vabaks sai, korjasime ta peale ning läksime bowlingusse. Kohale tulid ka tema teised sõbrannad ning kutsusime selle kuti, kes meile meiki müüs. Nii oligi meid kokku 10, aga ainult 4 mängisid.. ülejäänud niisama vaatasid ja jõid ja rääkisid.

 Enne bowlingut baar, kus istumas käisime

Ausalt ei mäleta selle brüneti nime - Saksamaalt on päris, 3 blondi; Mikaela, Norma ja Kerli ning Batman

Õigete nimedega ikka ju ei mängiks:
Super Estonia aka mina
Clumsy Blondie aka Kerli
Bye bye girl aka Mikaela
Pequi aka Kebim

 Mikaela, Kerli ja LCga

 Valge ja must koer

 Moshiko, Kerli ja Mikaela

Super Estoniast oli saanud Estonian Voodoo











Pärast bowlingut viisime Mikaela koju ning läksime poiste poole nö Afterpartyle.. see läks liiga hulluks kätte ära. Detailidesse ei lasku, aga märksõnadeks on jällegi padjasõda, juustevärvimine seinavärviga ning jalgade raseerimine - seda kõike varahommikul. Hullud inimesed.. haha :D
Pühapäeva vedelesime ja magasime Kerliga pm niisama maha. Õhtul pärast kui ta koju viisin läksin Moshikoga kinno. Filmiks valisime Adam Sandleri komöödia "Jack and Jill". Päris hea oli:

Nädal möödus jällegi töiselt, trenniselt ning Christinega ringi käies - enam jaolt kas lõuna või tema shopingud.
Teisipäeval oli sõbrapäev, aga ka Kerli sünnipäev. Nii läksimegi pärast tööpäeva baari istuma ning natukene tähistama, kuna keset nädalat suurelt ju ei saa..

 Norma ja Kerliga

Meie pisikene kambakene :)













Kolmapäeval tegime oma iganädalase kinoõhtu. Selle nädala filmiks oli "New Years Eve" - hästi armas ja romantiline oli. Näitlejate valik on ka suurehaardeline ja superhea. Kellel võimalus võiks kindlasti vaadata (no kui sellised filmid peale lähevad). Meid oli kokku tulnud nii palju rahvast, et üksiti meie grupp vajas kahte pingirida juba :)

Reede õhtu möödus jällegi vaikselt kodus. Laupäeval tuli Monika mulle Washingtonist nädalaks külla. Käisin tal lennujaamas vastas ning pm nii kui koju saime pidime end valmis sättima, et perekondlikult õhtusöögile minna. Nimelt pereisa tahtis pereemale nende pulma-aastapäeva ning pereema läheneva sünnipäeva puhul üllatust valmistada (kõik olid sellest nii üllatunud, sest seda just siin majas ei juhtu). Ta viis meid ühte ameerika restorani, kus pidime pm kaks tundi ootama, et seda aega sisustada ostis pereisa meile mängukaardid, millega sai erinevaid mänge mängida, mille eest sai pileteid ning nende eest erinevaid mänguasju välja lunastada. Kaks tundi läks lennates. Lõpuks saime sööma hakata ning toit oli üllatavalt hea. Pärast seda kiirustasime koju, kus meil Monikaga jälle riietevahetus ning Atlantasse peole. Läksime ühte Tavernisse, kus pidi Mardi Grasi tähistamine toimuma. Mardi Gras on New Orleansis toimuv festival, kus kõik kannavad maske ning tantsivad ja tähistavad tänavatel.. vaikselt tähistatakse seda ka teistes linnades. Siiski see üritus oli selles Tavernis totaalselt läbi kukkunud.. nii otsustasime Cosmolavasse edasi minna. Seal jällegi mõnusalt palju tantsimist ning meeletult lõbusalt aega veedetud.. Christine tegi palju pilte ka, aga need ei ole minu silmis piisavalt head, et siia üles riputada. Hahaha. Pärast pidu mingi 2.30 paiku öösel viis LC meid enda juurde ööseks.
Pühapäeva hommikul ärgates käisime tema autol Cosmolava juures järel ning siis läksime Brasiilia kohvikusse hommikust sööma. Pärast seda tulime Monikaga minu juurde, kus pm magasime enamuse päevast jällegi maha. Õhtul läksime Christine, Edi ja Fabianoga piljardit mängima, et Christine sünnipäeva tähistada.
Iga aasta kui siin lapsed vanemaks saavad peavad nad arsti juurde kontrolli minema. Kui mina Aartikale seda aega panin, siis unustasin ära, et neil ei ole see esmaspäev kooli ning hommikul 8.30 oli arsti aeg - mõtlesin, et just ilusti ennem kooli saab ära käia. Oma lollusest pidime siis 7.30 end voodist välja ajama ning arsti juurde minema. Õnneks seal läks kõik hästi. Koju naastes oli meil jällegi natukene vaba aega ning siis läksime pereemaga Sweet Tomatoes'sse lõunat sööma. Sealt edasi lendas pereema ärireisile ning meie läksime korjasime Chrstine peale ning sõitsime edasi Atlantasse Piedmond Parki. Jalutasime niisama ning loomulikult tegime ka pilte.

 Monika ja Christinega Atlanta taustal :)

Nii kasutataksegi külalislahkust ära, et lihtsalt istutakse pähe.... :P










Edasi läksime Go Kartidega sõitma - kuna mul töötavad sõbrad seal, siis saime tasuta sõita :) Õhtul koju jõudes olid kõik nii näljased, et soojendasime kiirelt ülejäägid üles ning sõime.. siis sättisin lapsed kooli jaoks valmis ning magama.
Teisipäeval kui olin nad kooli saatnud läksime Monikaga loomaaeda. Loomaaed on nagu loomaaed ikka - mina seekord pilte ei teinud.. küll aga hüppasime läbi sellest masinast, kus saab kahekesi koos neid lollakaid pilte teha ning tulemus on selline:

Pärast loomaaeda hüppasime korraks mu sõbra juurest läbi ning siis oligi juba aeg koju tulla kuna noorem tüdruk tuli koolist. Rutiinselt koolitöö, snäkk, kui vanem tüdruk tuli koolist sõime õhtust ning kiirustasime kunsti tundi. Nii kaua kui nemad seal olid istusime meie Monikaga Starbucksis. Koju jõudes sättisin tüdruku kooli valmis ning kui ta magama olin pannud läksime kinno iga nädalasele kinoõhtule. Filmiks oli Sherlock Holmes, mis minu jaoks oli suht igav, aga vähemalt olen näinud seda :)

Kolmapäeval viis meie teekond Coca Cola muuseumisse ning Akvaariumisse. Õnneks jäi Monika mõlemaga väga rahule. Akvaariumis oli hea istuda ning kalu jälgida ühe meeletult suure akna ees :)
Õhtul kui plika olin magama pannud hakkasime vaatama arvutist Tuulest viidud filmi kuna reedel oli plaan sellesse muuseumisse minna, mina suutsin esimesed pool tundi ära vaadata, siis juba vajusin magama. Monika vaatas kõik 4 tundi ning läks magama 1.30 öösel :D
Neljapäeval käisime CNN stuudios, mis midagi erilist ei ole, aga siis kui võimalus vaadata, miks mitte. Seal lasime ka endast ühe pildi teha:

Neljapäeva õhtul käisime Atlantas jalutamas, kuna Monika üheks sooviks oli öisest linnast pilte saada. Selline mõnus oli, kuna ma ise ka naudin öist linna siis heaheahea.
Reedel korjasime Christine peale ning läksime kõige pealt Mariettas olevasse Tuulest Viidud muuseumisse, mis põhineb filmil.. kuna ma filmi nägin aint pool tundi, siis panin pildi enda jaoks kokku raamatu põhjal. Suureks üllatuseks oli see, kui leidsin ka eesti keelse raamatu :)

 Muuseum väljast

Rhett ja Scarlett

 Kleit filmist, mida Rhetti ja Scarletti tütar kandis kui ta ratsutas ning hüppe käigus surma sai

 Raamatu I ja II osa

Laud: Scarlett, Rhett, Melanie ja Ashely











Pärast seda läksime Atlantasse majja, kus Margaret Mitchell raamatu kirjutas.
Koju naastes olid jällegi igapäevased toimetused: Archita ujumine, pesu, õhtusöök.
Pärast seda sättisisme Monikaga valmis välja minekuks.. nimelt tegime tüdrukutega Tüdrukute õhtu väljas ning läksime Tounge and Groove tantsima:

Laupäeva hommikul käisime Monika ja Christinega shoppamas. Siis läksime korjasime Kerli peale, viisime Christine koju ning kiirustasime eestlaste kokkutulekule, et Vabariigi Aastapäeva tähistada:

Maja ees koos kodumaalipu ning Kerli küpsetatud pannkookidega.










Kuna mina teadsin paljusid, siis tutvustasin Monikat ning Kerlit neile, laulsime Eesti hümni ning sõime Eesti toitu. Kauaks me kahjuks jääda ei saanud kuna Kerli pidi tööle naasma. Meie tulime Monikaga koju ning sättisime jällegi peo jaoks valmis. Seekord viisime LCga Monika Havana Clubi (et võimalikult palju erinevaid kohti näidata). Seal olime nii kaua kuni Kerli helistas, et ta on vaba - käisime korjasime ta peale ning lendasime edasi ühele majapeole. Hommikul 5-6 paiku koju jõudes olime kõik nii läbi, et vajusime kohe magama.
Pühapäeval pakkisime Monika asjad kokku ning viisime ta lennujaama, sest nädal oli märkamatult juba möödunud. Edasi läksime Kerliga minu LCC meetingule, kus midagi tarka jälle teada ei saanud. Sealt edasi liikusime Kerli LCC meetingule. Enne seda oli natukene aega istusime Taco Macis ja sõime mõned chipsid salsaga. Pärast seda hüppasime korraks poiste poolt läbi. Siis aga viisin Kerli koju ning tulin ka ise, et üks korralik uinak võtta ning uuele töönädalale vastu astuda :)

Siilitydruk

2012 Vol 8

Töönädal möödus jällegi rutiinselt, midagi erilist ei toimunud.. üritan trennis käia nii palju kui võimalik ning olen selles päris tubli. Reedel, 27ndal jaanuaril oli meil 3 tunnine trenn, kus võtsime läbi kõik liigid, mida meil seal leidub: BodyPump, BodyStep, BodyBive, BodyCombat, BodyAttack, BodyFlow. Igat trenni tegime nii 20-25 minutit. Alustasime kell 7 ning enne 10t olime valmis. Sellel õhtul võis kaasa võtta ka mehed, sest õhtu nimi oli tegelikult "Kick your husbands butt" (Löö oma abikaasa tagumikku). Naljakas oli vaadata kuidas mehed üritasid hullult kõvad tegijad olla, aga tegelikult surid ning trenni lõpus valjuhäälselt naistele au andsid, et kuidas me ikka suudame niimoodi trenni teha.
Laupäeval pidas Aartika oma 12ndat sünnipäeva. Mingi 20 teismelist oli majas, sünnipäevaks telliti neoon tuled, et kõik saaksid valgeid särke kanda kuhu igasuguseid asju peale kirjutada, lakke riputati ka diskopall.. pereema ostis hullud toidud kokku, aitasime Kerliga tal asju valms sättida. Õnneks kestis pidu ainult 2 tundi. Peo kõige parem osa oli šokolaadipurskkaev, kuhu saime maasikaid sisse kasta ja siis maiustada:

Siin me küll sööme juba lusikatega, sest maasikad olid otsas, aga šokoaad on ju ikka hea :)










Siin kohal peaks nüüd ära mainima, et ma ei ole enam Fabianoga koos, seega temast enam edaspidistes postitustes juttu ei tule. Elan vaba ja vallalise elu ning olen uued sõbrad leidnud. Nii tulidki Kebim ja LC mulle ja Kerlile kella poole üheksaks järgi, et Helenisse minna. Helen on pisike saksa linnakene meist tunni pooleteise kaugusel, mis on tuntud oktoobris Saksamaa tuntuima Oktoberfesti poolest. Kuna meie läksime jaanuari lõpus, siis vaatasime niisama linna üle. Laupäeva õhtul sinna jõudes registreerisime hotelli sisse ning läksime otsima kohalikku baari, kus saaks tantsida ja õlut juua. Leidsime ühe. Väga kahtlane koht oli, sest kohe oli aru saada, et me neli oleme sisse rännanud kuna kõik teised olid liiga kantrilikud meie jaoks.

Meie pubi "Pau's". Kahjuks pandi kell 1 öösel juba kinni :/

 Rändasime ajas tagasi aastasse 1991.

 Valge koer ja must koer

 Kerli ja Kebimiga

 Keegi kohalik

 Kerli ja LCga

Ilmselgelt oli mingi hea laul - meie Kerliga seda ei teadnud.. :D










Hotellituppa tagasi naastes tegime veel paar jooki ning hiigel suure padjasõja. Väga väga lõbus oli :)

 Kerli võidab..

.. ja Kerli kaotab











Järgmisel hommikul sättisime end valmis linnaga tutvuma - eriti suur ei olnud, aga niisama jalutatud ja pilte tehtud saime ikka.. Esimene suund oli meil peatänaval nende kõigi pisikeste saksamajade vahel:

Kerli oma lemmikloomaga

Jaanuari lõpus juba nartsissid õitsevad.. kas pole mitte lahe..

Captain Morgan viski reklaam











Tahtsime minigolfi minna mängima, kuid kahjuks oli keskus suletud.
Tagasi auto juurde minnes hüppasime läbi stuudiost, kus tehakse vanaaegseid fotosid. Meie Kerliga pidime terve riietuse ära vahetama, samas kui poisid ainult jakid selga ja kaabud pähe tõmbasid. Tulemus oli ülimalt lahe:

Edasi läksime hoopis Anna Ruby veekose juurde. Seal on kaks koske kõrvuti: kõrgem Curtis Creek langeb 46.6 meetrit ning York Creek 15.24 meetrit. Tegime seal mõned pildid, nautsime vaadet ning pidasime pisikese pikniku. Enne kose juurde jõudmist pidime pisikese jalutuskäigu tegema ning loomulikult ei puudu meil ju ka fotosessioon igal pool :)

 Kerli ja LC

 LCga

 Jeiii.. Kerliga

 Tugev Eesti naine!

 See pilt on üks lemmikumaid :)

Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt!

 Curtise ja Yorki ees

LC ja Kerliga

Kebimi ja LCga











Pärast seda pidime veinitestimisele minema, aga meie autojuht LC unustas ära ning kui me meelde tuletasime, siis oli juba liiga hilja. Koju jõudes käisime pildid üle ning ega siis midagi polnudki.. viisin Kerli koju ja tulin ise ka ära, et lõpuks magama saada.
30. jaanuaril tuli mu sõbranna Christine Saksamaalt tagasi siia külla 5ks nädalaks. Esmaspäeval mul teda kohata ei õnnestunud, aga teisipäeval kui meil LCC meeting oli tuli ta meiega kaasa. Pärast seda läksime Margarita ja Christinega lõunale. Siis oli aeg oma igapäevase töö juurde naasta. Õhtul tegime oma teisipäeva õhtuse kinoõhtu. Filmiks oli meil "Tower Heist":

Edasi kulges tavaline töönädal ainult selle vahega, et veetsin rohkem aega Christine koos, enam jaolt käisime shoppamas.
Reedel oli mul vaikne õhtu kodus. Laupäeval käisime Kerliga shoppamas, midagi erilist ei ostnud - tema sai meiki ainult. Seal töötas üks ilus kutt, kelle telefoni nr saime. Kutsus meid kluppi, aga meil oli plaan maja peole minna, kus mu kolm sõpra tähistasid sünnipäeva ning üks sõbranna hüvastijätu pidu. Hea oli sõpradega tantsida, rääkida ning mõned joogid teha. Maja oli nagu ikka rahvast täis ning jagus neid väljapoolegi.
Pühapäeval, 5. veebruaril käisin LCga Superbowli baaris vaatamas. Pole just suur Ameerika jalgpalli fänn, aga vähemalt sai kodust välja ning seda fiilingut tunda, mis tekib tõeliste fännide keskel olles. Mõnus aeg oli :)

Siilitydruk