Laupäeval pidas Aartika oma 12ndat sünnipäeva. Mingi 20 teismelist oli majas, sünnipäevaks telliti neoon tuled, et kõik saaksid valgeid särke kanda kuhu igasuguseid asju peale kirjutada, lakke riputati ka diskopall.. pereema ostis hullud toidud kokku, aitasime Kerliga tal asju valms sättida. Õnneks kestis pidu ainult 2 tundi. Peo kõige parem osa oli šokolaadipurskkaev, kuhu saime maasikaid sisse kasta ja siis maiustada:
Siin kohal peaks nüüd ära mainima, et ma ei ole enam Fabianoga koos, seega temast enam edaspidistes postitustes juttu ei tule. Elan vaba ja vallalise elu ning olen uued sõbrad leidnud. Nii tulidki Kebim ja LC mulle ja Kerlile kella poole üheksaks järgi, et Helenisse minna. Helen on pisike saksa linnakene meist tunni pooleteise kaugusel, mis on tuntud oktoobris Saksamaa tuntuima Oktoberfesti poolest. Kuna meie läksime jaanuari lõpus, siis vaatasime niisama linna üle. Laupäeva õhtul sinna jõudes registreerisime hotelli sisse ning läksime otsima kohalikku baari, kus saaks tantsida ja õlut juua. Leidsime ühe. Väga kahtlane koht oli, sest kohe oli aru saada, et me neli oleme sisse rännanud kuna kõik teised olid liiga kantrilikud meie jaoks.
Hotellituppa tagasi naastes tegime veel paar jooki ning hiigel suure padjasõja. Väga väga lõbus oli :)
Järgmisel hommikul sättisime end valmis linnaga tutvuma - eriti suur ei olnud, aga niisama jalutatud ja pilte tehtud saime ikka.. Esimene suund oli meil peatänaval nende kõigi pisikeste saksamajade vahel:
Tahtsime minigolfi minna mängima, kuid kahjuks oli keskus suletud.
Tagasi auto juurde minnes hüppasime läbi stuudiost, kus tehakse vanaaegseid fotosid. Meie Kerliga pidime terve riietuse ära vahetama, samas kui poisid ainult jakid selga ja kaabud pähe tõmbasid. Tulemus oli ülimalt lahe:
Edasi läksime hoopis Anna Ruby veekose juurde. Seal on kaks koske kõrvuti: kõrgem Curtis Creek langeb 46.6 meetrit ning York Creek 15.24 meetrit. Tegime seal mõned pildid, nautsime vaadet ning pidasime pisikese pikniku. Enne kose juurde jõudmist pidime pisikese jalutuskäigu tegema ning loomulikult ei puudu meil ju ka fotosessioon igal pool :)
Pärast seda pidime veinitestimisele minema, aga meie autojuht LC unustas ära ning kui me meelde tuletasime, siis oli juba liiga hilja. Koju jõudes käisime pildid üle ning ega siis midagi polnudki.. viisin Kerli koju ja tulin ise ka ära, et lõpuks magama saada.
30. jaanuaril tuli mu sõbranna Christine Saksamaalt tagasi siia külla 5ks nädalaks. Esmaspäeval mul teda kohata ei õnnestunud, aga teisipäeval kui meil LCC meeting oli tuli ta meiega kaasa. Pärast seda läksime Margarita ja Christinega lõunale. Siis oli aeg oma igapäevase töö juurde naasta. Õhtul tegime oma teisipäeva õhtuse kinoõhtu. Filmiks oli meil "Tower Heist":
Edasi kulges tavaline töönädal ainult selle vahega, et veetsin rohkem aega Christine koos, enam jaolt käisime shoppamas.
Reedel oli mul vaikne õhtu kodus. Laupäeval käisime Kerliga shoppamas, midagi erilist ei ostnud - tema sai meiki ainult. Seal töötas üks ilus kutt, kelle telefoni nr saime. Kutsus meid kluppi, aga meil oli plaan maja peole minna, kus mu kolm sõpra tähistasid sünnipäeva ning üks sõbranna hüvastijätu pidu. Hea oli sõpradega tantsida, rääkida ning mõned joogid teha. Maja oli nagu ikka rahvast täis ning jagus neid väljapoolegi.
Pühapäeval, 5. veebruaril käisin LCga Superbowli baaris vaatamas. Pole just suur Ameerika jalgpalli fänn, aga vähemalt sai kodust välja ning seda fiilingut tunda, mis tekib tõeliste fännide keskel olles. Mõnus aeg oli :)
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment