LPE

Kuna meil on selle autoõnnetuse tõttu ainult kaks autot, siis reede õhtul hakkasid mõlemad vanemad mind paluma, et ma laupäeva hommikul trenni ei läheks, et pereema peab tööle minema ning pereisa tahab stuudiosse minna. No okei - võin ju selle ühe korra siis vahele ka jätta. Kobisin siis pärast omi toimetusi oma tuppa ning lõpetasin filmi "Skin" vaatamise, nädal aega hiljem aga nagu öeldakse siis parem hilja kui mitte kunagi. Pärast seda kobisin magama, sest ma olin ikka superväsinud.

Laupäeval ärkasin siis 9.30 üles, tuulasin siis natukene Internetis ringi (haha.. praegu Internet kirjutades meenus mulle eesti keele õpetaja Ilona, kes koguaeg korrutas meile, et Internet on suure algustähega!!! J ). 9.50 paiku ajasin end voodist välja, sest kuulsin, et tüdrukud on üleval ja kuna kedagi kodus ei ole, siis oleks minust viisakas neile hommikusööki teha. Ja siis.. ja siis.. JA SIIS!! Mis mina avastan - minu auto seisab maja ees!!! Kujutage ette. Ma ei saanud trenni minna, sest pereisa magas kella 12ni!!!! Arghhhh.. ma olin tõsiselt vihane ja siis oli juba hilja ka kuskile minna :/ Kella ühe paiku tulid plikad mind paluma, et ma neid klaverisse viiksin kuna nad ei taha isaga minna.. aah, it's my free day!! (See on mu vaba päev!!). Nagunii midagi targemat ka teha ei ole.. tegin nendega kirjaliku lepingu, et ma viin nad klaverisse juhul kui nad mõlemad terve nädala teevad täpselt seda mida mina ütlen ning täpselt siis kui mina seda ütlen. Allkirjastatud, valmis ja sõit võis alata. Tund aega istumist ja raamatu lugemist. SMSisin natukene ka Andreaga ning leppisime kokku, et lähme kinno. Pärast klaverit hüppasin pangast läbi ning tüdrukutega koolitarvete poest, neil oli mingeid asju vaja. Koju, kiirelt midagi hamba alla ning kinno. Filmiks oli "Footloose" - tegelikult on see kunagi juba tehtud, aga nüüd on ka uus variant väljas. Ja mulle meeldis - muusikast ja armastusest. Eriliseks tegi filmi see, et filmitud on Georgia osariigis. Jeii. Üks hästi hea lausekombinatsioon oli ka seal: "Pühapäev on Jumalapäev. Kui sa tahad juua õlut Jumala päeval, siis pead seda ostma õllepäeval - laupäeval!" Nimelt on seadusega Gerorgia osariigis pühapäeviti alkoholi ostmine keelatud. Ainult kuskil baaris saad juua. Igastahes siin on filmi treiler:

Üle 9 kuu Ameerikas olles avastasin muideks neljapäeva õhtul, et kanget alkoholi saab osta ainult eraldi alkoholipoodidest. Tavalisest toidupoest saab ainult õlut ja veini.
Pärast filmi läksime Starbucksi istuma ja rääkima. Andrea on hästi tore ja me saame superhästi läbi. Seal olime siis kuni poole üheksani. Edasi koju, pessu, peoriided selga, saapad jalga, meik näkku ja minekut. Läksime Andrea ja Margaritaga ööklubisse Cosmolava. Parkisime odavasse parklasse - ainult 3 dollarit. Andsime mingile mehele raha, kes meile lipiku vastu andis, mille nagu ikka esiklaasile panin. Ja pidu võis alata. Tegelikult on Andrea 20 ja kuna siin on kõik kohad 21+, siis oli meil natukene kartus sees, et teda ei lasta sisse. Esitas oma Austria juhiloa, kus on sünniajaks 3/11/1990 (3. november 1990), ameeriklaste jaoks tähendab selline kombinatsioon ju aga 11. märts 1990. Turvamees oli hästi tore ja sõbralik ning mitte mingisuguseid probleeme ei tekkinud. Niiet nüüd - pidu võis alata. Loomulikult esimese asjana baarileti juurde, väiksed joogid ja tantsima. Siis aga tekkis meil probleem - no andke andeks, aga ma ei suuda hip-hopi järgi tantsida ja seda muusikat üldse kuulata, Margarita aga armastab seda. Tegin ettepaneku teise saali minna. Läksime, tantsisime natukene ning siis teatas Margarita, et ta läheb üles tagasi.. läks. Jäime Andreaga tantsima. Natukese aja pärast tuli Margarita tagasi ja tegi ettepaneku, et oleme 20min ühes saalis ja 20 teises.. okei! Oeeh.. mida ma vihkan: tüübid tulevad ja üritavad sul ümbert kinni võtta ja sind tantsima saada - hea, et ma mõnele seal ei virutanud. Üks küsis mu käest oma 3 korda, miks ma nii tige koguaeg olen, vastasin, et ma olen Eestist ja külm inimene.. õnneks kõndis kohe minema, ei vaadanud tagasigi mitte :D Hakkasime siis peo lõppedes auto juurde minema, kui üllatus üllatud mõlema esiratta ümber on need kollased rauast asjandused, mis ei lase autol kuskile liikuda. Esiaknal on aga pisike sildikene kirjakesega a'la ärge üritage seda masinat liigutada, helistage sellel numbril ja makske 75 dollarit. 75 DOLLARIT!!! Kiire arvutus: 53 eurot = 838 krooni. Kas te teete nalja minuga?!?!?! Arghh.. sain vihaseks, siis aga hakkasin positiivselt mõtlema, no ise olen süüdi, et nii naiivne olen ja kõiki usaldan - tegelikult pidin selle 3 dollarit automaati maksma. Õnneks tegie tüdrukutega summa 3ks, et siis ainult 25 dollarit nägu. Oeh! Vähemalt kogemus juures ja sellist asja Eestis ei näe :D Seal saad ainult trahvi kojamehe vahele ja kõik. Auto tagasi saadud, läksime edasi ühele maja peole, mis oli ka nii mõttetu, sest enamus rahvast oli purjus ja isehakanud diskor pani ka ainult oma muusikat - ehk siis jällegi hip-hop. Nelja paiku öösel otsustasin, et kõik - koju minek! Poole viie paiku sain magama.

Pühapäeval ärkasin 11 läbi ülesse, vedelesin niisama, käisin pesemas, söömas ja vedelesin edasi niisama. Otsustasin, et nii ikka ei saa, midagi peab tegema. Kirjutasin Andreale ning suund uuesti Starbucksi oligi ette võetud. Siis sain ka Fabianolt sõnumi, et ta jõudis lõpuks koju ja lähevad nüüd sööma, et kas ma tahaksin nendega kaasa minna - ups, sorry, mul plaanid tehtud. Istusime siis Andreaga oma 2 tundi jõime kohvi/kakaod ja rääkisime juttu jällegi. Naised noh - alati on niipalju, millest rääkida. Siis aga tegin ettepaneku Fabianole natukene jalutama minna. Läksime. Mingi pool tundi või nii, aga kuna ta oli meeletult väsinud, siis ega eriti ei jõudnud. Pärast jõime tassi teed ning vaatasime "Kaks ja pool mees", siiski veel Charlie Sheeniga. Sain ka pisikese kingituse - võtmehoidja.. jeiii. Ta nimelt teab, et ma kogun neid :)
Pool üksteist hakkasin koju liikuma, sest ta totaalselt magas seal juba, mis ma ikka piinan. Nimelt käis ta Seattles 3 päeva ning nad seal üleval on ju meist ajaliselt 3 tundi taga ja ta ärkas 3.30 öösel üles, et 6sele lennule jõuda. Ja sellest ajas peale ta kordagi ei maganud.

Esmaspäeval ärkasin siis nagu ikka 6, Archita üles, riidesse, hommikusöök ja kooli. Ja siis Aartika üles, hommikusöök ja kooli. Ja tegelikult Aartika ütles mulle hommikusöögi ajal, et pereema oli midagi maininud, et tahab mulle pühapäeva õhtuks piirangu panna, mis kell peaksin kodus olema, et saaksin Archita kooli jaoks valmis sättida! Kas te teete nalja minuga?!?! Minu ainukesed vabad päevad, kus saan sõpradega olla ja siis ka piirang peale. Seda ma küll läbi ei laseks. Ei hakanud asja enda jaoks hulluks tegema ning mõtlesin, et nii kaua kui pereema ise mulle midagi öelnud ei ole, ma ei hakka ennast üles kütma. Sõin siis kiirelt hommikust, käisin pesus ning sättisin kooli. Täna oli viimane päev, kus me õppisime. Kolmapäeval on nii öelda lõpetamine, kus teeme pilti ja sööme ja saame diplomid. Ma hakkan isegi seda klassi igatsema :/
Pärast kooli hüppasin kiirelt poest läbi, sest hommikul oli mõnus üllatus, et kodus pole leiba, millest Architale snäkk kooli kaasa teha ning Aartikale viinamarju anda. Koju jõudes andsin auto pereisale, et ta saaks minna selle katkise auto parandus asju ajama. Nii kaua tegin tüdrukute toad korda ning natukene ka enda oma. Vahepeal tuli pereisa koju ning ma küsisin, et kas pereema on midagi mu hiliste kojutulemiste kohta öelnud ja vastas, et jah, aga see oli pigem valjult mõtlemine, millest tüdrukud kohe kinni haaravad ning edasi räägivad, et tema ei laseks sellel asjal läbi minna kuna ma olen siin, et oma vabu hetki nautida ja lõbutseda ja meeldejäävalt aega veeta. Kohe kergem hakkas, sest see ei oleks normaalne ja, et mõlemad vanemad on pühapäeva õhtul kodus ja mina peaksin koju tulema, et Archital aidata pesemas käia ning voodisse minna - milleks nemad siis olemas on, vanemad või asjad noh!
Siis aga oligi aeg Architale bussi vastu minna. Tegime kodutöö ära, lasin tal klaverit harjutada, ise korrastasin kööki ja lugesin raamatut, sest no niiiiii igav oli. Netis ka midagi teha polnud. Varsti tuli Aartika, temaki sõi ja oligi aeg tennisesse tulla. Nüüd siis istun siin ja kirjutan. Käisin just siin töötava kuti käest kääre küsimas, et Architale pähklipakki avada ja siis ta küsis, kust ma pärit olen - Eestist. Tema sündis Leedus, aga ei mäleta leedu keelt enam üldse, sest on siin 15a elanud ning ta tundub hästi noor ka olevat - ei imesta. Uuris niisama, mis ma teen siin ja kauaks jään :)
Ja nüüd ma siin siis istun. Ootan kuni saaks koju, õhtusöök, Archita pesu, lugemine, voodi ja magama :)
(Jätkan õhtul enne magama minekut, äkki vahepeal juhtub midagi, mis vajab kajastamist)

Nonii. Mis siis vahepeal juhtus. Midagi erilist tegelikult. Sõime ja sättisime magama. Pereema tuli koju ja oli heas tujus, ei öelnud midagi. Pereisa sai asendusauto.. jeii, saan homme trenni minna. Pereisa ei saagi Indiasse minna, peab hoopis Hiinasse lendama. Wupiduu.. kõik vist. Sätin raamatut lugema ja tuttu :)

Siilitydruk