Tegemised

Väiksemal tüdrukul on allergia taimede õitsemise vastu, seega on ta nina kinni ning silmad aeg-ajalt vesised. Vanemad lasid tal terve pühapäeva väljas olla ning siis õhtul ütles ema talle, et kui hommikul end väga halvasti tunneb võib koju jääda. Kas te arvate, et ta laseb selle võimaluse käest?
Esmaspäeva hommikul kui ma teda üles läksin ajama, siis ta ei reageerinud mulle üldse. Tõmbasin tal teki pealt, mitte midagi.. panin toas tule põlema, ikka mitte midagi. Totaalselt ignoreeris mind. Lõpuks tuli vanem tüdruk appi mulle ning ainukesed sõnad, mis Archita meile ütles, olid "emme lubas mul koju jääda, ma tahan emmet!" Ta oli liiga väsinud, et üles ärgata kuna pühapäeval jäi magama vanemate voodis ning isa tõi ta südaööl alla, kuid siis ärkab ta alati üles. Läksime siis Aartikaga üles, et vanemate käest küsida, kas ta võib koju jääda. Pereema vastas "Las ta jääda siis, ma tahan magada!". Ta isegi ei süvenenud, kas Archita seisund on hull või mitte. Pereisa tuli alla, et temaga rääkida ning uurida, kuidas ta end tunneb, aga ta ei saanud midagi teha, sest ema oli oma sõna öelnud. Nii siis oligi Archita terve esmaspäeva kodus, kuigi tegelikult oli tal ainult nina natukene kinni. Esmaspäevast hakkas tüdrukutel uuesti ka tennise trenn, seega on meie järgmine päev täiesti sassi keeratud, sest koju jõuame heal juhul kella 7ks ning siis on vaja õhtust süüa, pesemas käia ning magama minna. Eks näis kaua see kestab.
Teisipäeval läks Archita kooli, kuid hommikul oli Aartika imelik - kraadimise tagajärjel selgus, et tal on palavik. Kuna ema oli juba kodust lahkunud, siis Aartika helistas talle ja küsis, kas ta võib koju jääda. Vastuseks sai "Miks sul palavik on? Ma sõidan, mul pole aega rääkida, mine räägi isaga!". Jah, ta jäi koju ja oli kodus ka terve tänase päeva.
Aartikaga on kergem kodus olla, kuna tema poole päevast magab või loeb raamatut, mina käin ainult vahepeal  küsimas, kas ta vajab midagi ja kas kõik on korras. Archita aga käib ja vingub, et tal on igav. Tahaks telekat vaadata või arvutis olla, aga kuna ta on haigena kodus, siis pereisa keelas tal need tegevused ära ning pm oli sunniviisiliselt voodis.
Aga mind pani kõige rohkem imestama ema käitumine. Su lapsed on haiged ja sa ei pööra neile tähelepanu :S Minu jaoks on see vägagi imelik käitumine. Pani kohe sügavamalt mõtlema jällegi.
Eile õhtul käisin siis Christine ja uue tüdruku Margaritaga kinos. Julia ütles, et meil Margaritaga on sama aktisent.. kuna ma olin temaga rääkinud ainult klubis, siis ei saanud ta aktsendile pihta, kuid eile kuulates sain kohe aru, et tal on tugev aktsient juures. Ja miks me sarnaselt kõlame - sest ta on tegelikult Venemaalt pärit, aga mingi aeg oma elust Saksamaal elanud. Seega oskab ta mõlemat keelt, aga aktsient on vene oma :D
Muidu film, mida vaatasime oli The Green Hornet ja väga hea komöödia/action oli! 3D formaadis ning prillid saime endale päriseks jätta :P  Seega tuleb nüüd endale ainult 3D telekas muretseda.
Homme on jällegi sassis päev kuna eelmisel laupäeval ärajäänud klaveritund on tõstetud homse õhtu peale, seega läheb kiireks. Aga pm homne ja ülehomne ja ongi juba jälle nädalavahetus :P
Täna siis tegin neile õhtusöögiks piimasuppi - nad polnud sellest kuulnudki. Riis, millest tegin oli suhteliselt halb (pruun riis, kuna pereisa ei kiida valge söömist heaks, sest see pole tervislik) ning minu arvates tuli selle riisi tõttu imelik supp, aga nemad kiitsid. Seletasin neile siis, et meie Eestis paneme supi sisse veel suhkrut ja kaneeli ning kõrvale sööme kilu, muna või vorsti võileiba. Ja nii me siis sõime suhkruga suppi ning munaleiba. Neil oli uhke tunne, et saavad end natuke eestlastena tunda. Ja andsid loa, seda suppi uuesti teha, kuid järgmine kord teen makaronidega. A ja pereisa ei tohi teada saada, et nad magusat suppi ja soolast võileiba koos sõid, sest siis oleks kuri karjas. Tema arvab, et nende koos söömine tekitab seedehäireid.

Aga nüüd hakkan vaikselt magama sättima :)

Siilitydruk