1. Eile oli väike intsident jällegi Architaga, kui ta ei tahtnud mu sõna kuulda. Üritasin temaga rääkida, aga tulemust ei olnud. Siis ütlesin, et vahet ei ole, ma räägin tema vanematega, kuidas meil asjad kulgevad, kui neid kodus ei ole. Siis üritas Aartika Architaga rääkida, et mis tema probleemiks on, aga ei midagi. Lõpuks tuli ta ise minu juurde ja avaldas soovi rääkida. Palus, et ma ei räägiks emale-isale ja ma nägin ta silmis kartust. Siis ta hakkas rääkima tollest Super Bowli õhtust, kui ta elutoas diivanil istus ja sõnagi ei lausunud ning kuidas isa siis temaga käitus. Rääkimise ajal hakkas ta paanikalt nutma. Nii ma siis üritasin temaga rahulikult asju arutada ja jõudsime kokkuleppele: tema muudab enda käitumist ja mina ei räägi vanematele, aga nii kui asjad hakkavad hulluks minema, avan ma suu ja laon kõik lagedale. Ja seda ta ei taha. Need lapsed kardavad siin maailmas kõige rohkem oma vanemaid ja nende viha. Ja mul on nendest kahju. Vanemad peaksid sulle kõige lähedasemad inimesed olema, sa peaksid saama neid usaldada 100%-lt ja nendega koos olles ennast iseendana tundma, siin aga peavad nad jälgima igat oma sammu, sest kunagi ei tea, mis hetkel keegi plahvatada võib. Kurb, aga nii see on.
2. Pereema käis jällegi ärireisil ja mina sain endale uue võtmehoidja - see kord siis Californiast.
3. Leidsime tüdrukutega täna surnud linnu. Hästi ilus ja värviline oli. Liik on veel kindlaks tegemata. Panime ta kilekotti ning ohutusse kohta. Kavatseme ta korralikult maha matta, aga ilmselgelt enne nädalavahetust me seda teha ei saa. R.I.P.
4. Archita üheks kodutööks oli viia kooli pilt endast lugemas raamatut kõige veidramas kohas/olukorras, mida sa suudad välja mõelda. Ja pärast kaalutlusi ronida puu otsa, prügikasti või kirjakasti peale otsustasime, et ta ronib hoopiski pesumasinasse:
5. Homme on reede ja siis juba nädalavahetus! :) Jipikajejeee :P
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment