Neljapäev ja reede kulgesid ikka rutiinselt ainult selle vahega, et pereema oli kodus. Neljapäeval oli St. Patrick's Day - see on usuline püha, mida tähistatakse paljudes kohtades üle terve maailma. Selle päevaga mälestatakse Püha Patrikut, kes on Iirimaa kaitsepühak ning tõi kristluse Iirimaale. Sellel päeval peavad inimesed kandma rohelist värvi riideid, muidu neid näpistatakse. Ja uskuge või mitte, aga 95% inimestes kandis siin rohelist. Ei loe, kas inimene oli vastsündinu või väga eakas - nad kõik kandsid rohelist. Väga võõras, aga samas lahe oli seda vaadata.
Reedel käisin lõunal Margaritaga MacDonaldsis ning söök on maitselt sama, mis Eestis. Siin on ainult see vahe, et igas kiirtoidurestoranis saad ise valida, mis jooki tahad ning oma topsi täita nii palju kui jaksad - tasuta ning samuti ei pea maksma ketšupi, majoneesi ega sinepi või mõne muu kastme eest. Tegin oma Big MacEinest pilti ka:
Mõnus oli kodust välja saada ning ilusat ilma nautida. Ainult, et shoppama pean kindlasti minema - vajan meeletult lühikesi pükse või seelikuid ning lahtisi kingi ja plätusid. Jube palavad ilmad on, ei kujuta isegi ette, mis suvel saama hakkab.
Laupäeval käisin aga Teresa ning tema sõbranna Evaga Martin Luther King Jr. muuseumis. Ja see oli nii huvitav. Kõige pealt saime tasuta filme vaadata, kuidas ta rahva poolehoiu võitis ning erinevates kohtades kõnesid pidas ning mida tema toetajad/tuttavad temast rääkisid. Hästi huvitav oli. Enamus rahvast olid kinoruumis tumeda nahalised ning filmi lõppedes nad kõik plaksutasid ning hõiskasid "Ta on parim! See on imeline. Lahe!" Pärast seda tegime väikse tuuri muuseumis sees, kus olid välja toodud erinevad tekstid tema elust ja kõnedest ning samuti pildid, näha sai ka vankrit, millega tema kirstu veeti. Siis aga tegime väikse tiiru niisama seal pargis, siis külastasime maja, kus ta sündis. Sel päeval küll kahjuks sisse ei lastud, kuid siiski väljas nägime ära ja verandal saime käia. Ning siis käisime vaatamas hauda, kuhu ta on maetud koos oma abikaasaga.
Martin Luther King Jr.
Paremal Coretta Scott King 1927 - 2006 "Ja nüüd püsivad Lootus, Usk, Armastus - Need Kolm; Aga parim neist on Armastus" 1 Cor. 13:13
Nii filmides kui ka piltidel oli imelik vaadata, kuidas igal pool olid sildid "Ainult valged lubatud", "Valgetele keelatud". Kohutav on mõelda, et maailm on selline olnud. Ka tänapäeval on kahtesorti inimesi: Martini poolt ja vastu. Minu jaoks oli ta vapper mees ja oleksin kindlalt tema pooldaja olnud. Ainult nii saab maailmas valitseda heaolu, kui kõik on võrdsed.
Hiljem käisime söömas mingis minu jaoks uues restoranis ning sinna sõites tundsin ma end staarina. Parklasse sisenedes ootas seal üks kutt, kes avas mu autoukse, andis mulle mingi sildi ning parkis ise auto ära. Hiljem muidugi tõi auto mulle uuesti nina alla ning avas ukse. Sellise teeninduse osaliseks pole ma muidugi veel Eestis saanud :D
Õhtupoole aga läksime Christine, tema kuti ning Margaritaga Atlantasse kellegi poole grill-peole, kus oli veel rahvast, keda klubis varem kohanud olin. Põhimõtteliselt istusime niisama väljas, meie Margaritaga jõime õlut Coca Colaga kuna talle puhas õlu ei meeldi, loomulikult enamus vaatasid meid imeliku pilguga, aga igaüks, kes maitses kiitis jooki. Kuna sealne loomaliha oli väga imeliku maitsega, siis me sõime ainult grillkala ning krevette. Naljakas oli see, et kui uued inimesed küsisid, kust me pärit oleme ning mina vastasin Eestist, siis oli jällegi kõigil "wow, sa oled esimene inimene, keda ma sellisest riigist kohtan." Harjunud juba sellega, siis peab loomulikult seletama, kus see täpselt asub, palju meil seal inimesi on ning mis keeles me suhtleme :D
Täna hommikul pidin ühe siinse eestlanna Kristeliga kokku saama, kuid ta helistas eile, et ei saa tulla kuna on tööga hõivatud. Pole hullu, eks kohtume teine kord :) Seega magasin kauem ning siis läksime jällegi Margaritaga lõunale. See kord külastasime KFC - The Big Chickenit. Mina olen seal ühe korra varem olnud, kuid eile peol räägiti sellest ja siis ta ei teadnud midagi ning ma lubasin, et me kindlasti lähme sinna ning täna avanes selleks võimalus. Hiljem käisin perega tüdrukute kunstinäitusel. Ja minu meelest oli see nende kunstiõpetajast nii armas korraldada ainult tema õpilaste näitus. Kohe oli näha kui uhked kõik lapsed olid ning kuidas nendes kasvas tahe aina rohke ja paremini ennast arendada. Loomulikult tegin ka seal pilte:
Archita pole veel otsustanud, mida mulle maalida.
Koju tulles rääkisin natuke Muskaga juttu, kuna ma olen põhimõtteliselt 2 päeva arvutist eemal olnud ning kellaajad siiski ei klapi ju nii hästi teie omadega. Ning siis läksin jällegi Margaritaga välja. Käisime Pinkberrys jäätist söömas ning hiljem Starbuck Coffee's kakaod joomas. Lihtsalt istusime ja rääkisime kõigest. Ta elas 10 esimest aastat enda elust Venemaal ning siis kolisid perega Saksamaale, kus on elanud siis 11 aastat. Ja ma olen tõsiselt õnnelik, et lõpuks on siin inimene, kes on minuga sarnane. Mida rohkem me teineteist tundma õpime seda rohkem avastame kui palju meil ühist on - räägime ka täiesti vabalt kõigest ning tean, et saan teda 100% usaldada. Ning nüüd siis ilmselgelt hakkan ma ka vähem kodus istuma ja rohkem igal pool käima ning uusi kohti avastamas.
Asjad hakkavad aina paremuse poole minema :)
Loomulikult igatsen ka teid, kodused :)
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment