Hommikul tegin tüdrukutele äratust filmides seda rasket protsessi, et neile näidata, kui palju vaeva see minult nõuab. Kahjuks polnud aga mälukaardil nii palju minuteid, et kõike korralikult filmida. Aartikaga läks lihtsalt nagu alati. Archita aga ei saanud järjekordselt kuidagi maast lahti :S Lõpuks kui ta voodist välja tõstsin ja riidesse käskisin panna, hakkas ta vinguma, et teksapüksid on talle suured ja ta ei pane neid jalga. Siis mul oli küll, et nagu mis värk on.. peaiga päev juba ma ei tea kui pikka aega on ta neid pükse saanud kanda ja nüüd järsku ta enam ei pane neid jalga. Siis ma käskisin tal kappi minna ja endale uued püksid otsida, sest ma teadsin, et kõik seal olevad püksid ei ole talle meelepärased. Nii me siis vaidlesime kuni ta põhimõtteliselt nutma hakkas. Ma pole vist ükski hommik niii tige veel olnud. Siis ta aga võttis musta pesu hulgast oma valged teksased ja pani need jalga ning kuna mul oli juba kama kaks, mida ta kannab, siis olgu ta õnnelik nende teksadega. Pärast seda kui olin käskinud tal juuksed kammida ja hambad pesta, lahkusin enda rahustamiseks ta toast. Köögis nende lõunakarpi kokku pannes ja hommikusööki serveerides suutsin rahu tagasi saada. Kiirustades neid takka, jõudsime kooli ainult paariminutilise hilinemisega. Siis aga tulin koju tagasi ja sain hostemaga kokku. Rääkisin talle situatsioonist Architaga ning ta käskis mul seda asja hostisaga arutada, aga nii et Archita ise seda ei kuuleks. Siis aga tulin ja keerasin magama ning ärkasin mingi 11 paiku. Rääkisin isaga ja emaga, siis Krissuga ja siis Muskaga. Pärast läksin pesema ning hommikust sööma. Siis sain ka hostisaga kokku ning rääkisin talle jutu ära ja ta lubas Architaga rääkida. Vestlesin veel natukene Muskaga ning siis valmistusin Architaga ujumistundi minema, kui kuulsin, et pereisa mind hüüab. Läksin sinna ja tuli välja, et Archita ajas päevad segamini ning magas koolibussi maha - Ashish läks talle järgi. Samal ajal tuli Aartika oma sõbranna Nikitaga koju, andsin neile puuvilju ning ootasin kuna Ashish tagasi jõuab. Ma ei lasknud Archital isegi autost välja tulla, sest me olime juba hiljaks jäänud. Ujula juurde jõudes ütlesin talle, et meil on kiire ning palusin autost välja ronida, kuid tema otsustas alles siis väljuda kui ma talle autoukse lahti olin teinud. Tundi hilines ta 15 minutit ning kui ma ta õpetaja ees vabandasin, siis too vastas mulle "Pole midagi, täpselt õigel ajal!" Me oleme veerand tundi hilinenud ja me oleme täpselt õigel ajal. Päris hästi, mul pole muud öelda :D Siis aga koju, Architale pesu, küünte lõikus ning natuke kodutööd. Siis aga pidin õhtusööki tegema kuna pereema palus mul enne kunsti tundi nüüdsest süüa anda, sest pärast on juba hilja. Tegin siis spagette juurviljade ja tomatipastaga. Pärast seda aga kunstitundi. Ja kuna ilm on siin terve päev meeletult vihmane olnud, siis otsustasin seal neid oodata ning tegin pisikestest kunstnikest ka mõned pildid:
Kuna Aartikal on komme oma särgi peale ka joonistada, siis pidi noorem õde ikka vanemat jäljendama, mille tulemuseks oli see, et terve ta kõht oli värviga koos - ja kodus uuesti dušši alla. Seekord õnneks aitas teda isa, kuna mina pidin Nikitat koju viima minema. Siis aga lasin neil natukene lugeda ning siis magama heita.
Alati kui midagi Architaga toimub, siis ma võrdlen teda Beritiga (mõlemad on 7-aastased). Ja koguaeg ma mõtlen, kuidas saab üks nii saamatu olla ja teine nii hakkaja. Nii palju kui mina olen Beritiga koos olnud, siis ta saab kõigega hakkama ja annab alati endast parima. Archita laseb lihtsalt pooled asjad enda eest ära teha ja kui midagi ei meeldi hakkab nutma ja siis on kõik teised pahad.
Raske on temaga natuke, aga samas on see mu jaoks hea väljakutse ja õppetund, millest ma üritan õppida ning enda jaoks järeldusi teha tulevikus oma laste kasvatamiseks :)
Nüüd aga magama, et hommikul jälle pea ees võitlusesse asuda.
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment