Hommikul vara üles, kiire hommikusöök ning 6 tunnine sõit Philadelphia poole võis alata. Kõige pealt suundusime oma hosteli, aga siis tuli välja, et nad avavad 16.30 uuesti ning seal ei ole mõtet meil tund aega niisama tühja passida. Suundusime siis kesklinna, et parkimiskoht leida ning linna avastada. Muidugi maksime parkimise eest 23 dollarit :S Aga mis parata. Läksime siis edasi linna keskust otsima, et kaarti saada ja linna avastada.. muidugi polnud selle leidmine raske, sest hoone on kohe kindlasti üks võimsamaid:
Edasi võtsime suuna JFK Plazale, mille hüüdnimi on Love Park kuna seal asub Robert Indiana tehtud "LOVE" skulptuur. Skulptuur, purskkaev ja park iseenesest on väga ilusad, kuid selle ümbrus kubiseb tumedanahalistest kodututest ning see teeb vaatepildi koledaks. Aga muidu kuju on selline:
Edasi jalutasime niisama linna peal. Nägime Liberty Bell, Old City Hall, Independence hall, Ronald McDonaldit ning muid huvitavaid hooneid:
7.päev - PHILADELPHIA (neljapäev 7.juuli 2011)
Hommikul vara üles, kiirelt pesus ning minekut. Parkisime auto bussijaama juurde ning sõitsime kesklinna - bussis olid 95% inimestest tumedanahalised. Esimeseks sihtmärgiks oli City Halli torni tippu minek, mis eelmisel päeval oli kuumuse tõttu suletud. Ning nagu ikka kõrgelt oli linnale vaade lahe:
Edasi kasutasime ka selles linnas Hop on, hop off bussi. Sihtmärgiks oli Kunstimuuseumi juurde saada, kuna tahtsime jubedalt Rocky kuju näha. Meie tee peale sattus aga lippude allee, kust ei puudunud ka kodumaa lipp, mis isegi oli õiget pidi ja nimi õigesti kirjutatud :)
Üks väga lahe purskkaev
Muuseumis nägime Van Gogh'i, Picasso, Salvador Dali (kusjuures seda nime mõtlesin ma vähemalt 15 minutit ning siis hakkasin parfüüme otsima, sest tean, et see on üks mu emme lemmikuid lõhnasid :D) kuulsamaid teoseid. Minu jaoks kõige naljakam oli siiski skulptuur "nabad". Ja nagu ausalt autor oli saviplaadiga erinevate inimeste naba kujusid võtnud, mõnel võis isegi karvu juures näha. Kahju, et sellest pilti ei lubatud teha.
Peale seda aga sõitsime tagasi oma auto juurde kuna uus linn ootas meid. Nii algaski meie kahe tunnine sõit Baltimore poole, kus me ööbisime. See motel oli kõige ilusam, parem ja mugavam. Aga loomulikult oli meil meeletu paduvihm kaelas. Kohale jõudes avastasime, et meil on baar kohe kõrval ning ei pea hakkama õhtusöögi kohta otsima. Tassisime siis läbi vihmasaju oma kohvrid tuppa, käisime pesemas ning suundusime baar, kus sõime mõnusa õhtusöögi ning jõime paar õlut. Siis aga tagasi tuppa ning tuttu.
8.päev - WASHINGTON DC (reede 8.juuli 2011)
Hommikul sõitsime oma teise hosteli juurde, kus me teise öö veetsime. Väljast oli see vägagi normaalne:
Aga sisse astudes valdas meid küll kahtlane tunne. Inimesed olid kõik imelikud ja boheemlaslikud, toas oli jällegi 5 narivoodit ning hetkel seal magavatest inimestest nägime ainult mehi. WCd külastades avastasime, et akendel pole klaase ees ning seda varjab ainult ribikardinad. Otsustasime, et ühe öö peame seal vastu, aga oma kohvreid küll kaasa ei võta. Läksime tagasi auto juurde, pakkisime kokku asjad, mida õhtul/hommikul vajame ning suundusime metroo poole, et südalinna sõita. Kohalejõudes oli meie esimene suund muidugi Valge Maja poole, mis minule jättis siiski kuidagi mannetu mulje:
Siis võtsime suuna Abraham Lincolni kuju juurde, kust on võimalik ka Washingtoni monumenti näha. Monumendi esine oli katastroof ning suur pettumus ja šokk
Googeldatud pilt
Reaalsus.
Abraham Lincoln'i kuju
Edasi hakkasime monumendi juurde jalutama. Selle ette jääb aga Teise Maailmasõja mälestuspaik, kus on igal osariigil oma sammas pärja kujuga. Ühel pool väljakut on Atlantic ja teisel pool Pacific. Nende keskel suur purskkaev:
Ja siis jõudsimegi monumendi juurde:
Vahepeal oli ilm aga vihmaseks muutunud, nii suundusime edasi muuseumeid uurima. Washingtonis on kõik muuseumid tasuta. Valisime "Õhu- ja kosmosemuuseumi", kus käisime natukene niisama uudistamas ning siis vaatasime 45minutilist IMAXi filmi, kuidas kosmoselaev "Hubble" kosmosesse läks.
Alustasime oma teekonda tagasi metroo peatusesse. Teepeal nägime kapitooliumi ning FBI hoonet. FBI hoone juures oli maapinnal suur maailma kaart ja leidsin sealt üles ka kodumaa :) Saare- ja Hiiumaa olid küll olemas, aga Peipsi järv puudus:
Suundusime siis tagasi oma hostelisse. Tegime kiire neti tiiru ning pugesime voodisse. Tuli välja, et me magasime 8 mehega ühes toas, kes kõik olid omamoodi imelikud. Enamusel neist olid pikad juuksed ja kahtlane olek. Mina kuulasin oma iPodi ja sain magada, Christine ja Anne üritasid ühes voodis magada, aga kumbki ei saanud sõba silmale. Jube, jube, jube.
9.päev - WASHINGTON DC (laupäev 9.juuli 2011)
Ärkasime kell 5, käisime kiirelt pesus ning Washingtoni kesklinna poole jälle suund sisse - seekord bussiga kuna metroo nii vara ei ole veelavatud. Igal hommikul kell 8.30 antakse ära 3000 tasuta piletit, et saada Washingtoni monumendi tippu, selleks, et piletit saada peaks 7.30 järjekorras olema. Nii me ka talitasime.. Umbes 7.45 jõudsime monumendi juurde ja juba oli seal suhteliselt pikk järjekord. 45 minutit ootamist ning 10.30ks olid piletid taskus. Seni aga jalutasime Thomas Jeffersoni mälestuspaiga juurde. Istusime natukene aega seal ning siis võtsime suuna Holokausti muuseumi juurde. Tee peal sain lõpuks kokku Monikaga - aega võttis, aga asja sai ning üle mitme kuu igapäevaste vestluste tulemusena siis lõpuks ka kohtusime :) Tõsiselt hea meel oli lõpuks näost näha ja juttu puhuda.. superlahe ja meeletult kallis inimene minu jaoks! Kuna meil aega ei olnud, et muuseumi sisse minna, siis tegime niisama pilte väljas pool:
Holokausti mälestusmuuseum
Siis aga suundusime tagasi monumendi juurde, et vaadet Washingtonile ülevalt imetleda. Ja see oli võimas:
Edasi käisime Holokausti muusemis sees, aga kuna see on nii suur ja et kõike näha, pidi mingi 9dollarilise pileti ostma, siis pm piirdusime ainult ühe 15minutilise filmiga, mis rääkis, kuidas Hitler võimule tuli. Edasi suundusime lõunasöögi otsingule ennem, kui hakkame oma 8 tunnist sõitu Charlotte poole ette võtma. Välja aga jõudsime sellega, et käisime ära ka Vana Postimaja torni tipus ja seal vaatas mulle vastu üks kihvt vaatepilt:
Tahaks endale hullult sellist katuse aeda :)
Washingtonis toimus mingisugune Columbia festival, hüppasime korraks ka sealt läbi, et ehk leiame midagi isuäratavat söömiseks, aga siiski ei leidnud. Tahtsin aga ühte pilti seal saada, kuid Monika rikkus oma sarvede tegemisega selle ära:
Siis leidsime lõunastamiseks hea koha ning pärast seda suundusime tagasi metroo poole, et auto juurde jõuda. Nii alustasimegi sõitu Charlotte poole. Kuna Christine ja Anne olid magamata ööst nii väsinud, siis alustasin mina sõitmist. Nemad mõlemad magasid. Natukene üle 2 tunni saime sõidetud, kuni uuesti bensiini vajasime. Siis tegime ka juhi vahetuse, Christine rooli, mina tagapingile magama. Kella 10 paiku õhtul jõudsime kohale. Ööbisime Ingridi juures - ja no see oli meie kogu tripi parim ööbimispaik. Natukene rääkisime Ingiridiga juttu, siis aga keerasin magama.
10.päev - CHARLOTTE (pühapäev 10.juuli 2011)
Hommikul lubasime endale magamist nii kaua kuni und jätkus, siiski kella 9 paiku olime üleval. Käisime pesemas ning suundusime linna peale. Käisime prantsuse kohvikus söömas, kus sain üle pika aja Napoleoni kooki, mis oli vahepeal üks mu lemmikumaid. Siis aga kõndisime natukene linna peal, aga kuna see on pm pühapäeviti välja surnud, siis otsisime suveniiri poe, kust saaks midagi osta. Edasi läksime Euroopa toitude poodi, kust ma sain sprotte ja Eesti õlut. Edasi suundusime mingi järve äärde, kus Ingridi sõbrad meid paadiga ootasid. Läksime järvele, võtsime natukene päikest, käisime ujumas, jõime õlut ja niisama naudisklesime. Siis aga alustasime tagasisõitu Mariettasse. 4 tundi loksumist ja kodus me olimegi.
Selline on siis kokkuvõte minu pisikesest puhkusest. Jäin igatepidi rahule ja olen õnnelik, et sellise retke ette võtsin. Kui kedagi peaks huvitama, siis kokku sõitsime 2355 miili, mis on 3768km.
Nüüd tahaks veel Läänerannikul ka ära käia, aga eks näis, mis tulevik toob :)
Siilitydruk
Mulle meeldis lugeda , ja ootan nüüd suure huviga et mida edasi teete ;)
ReplyDelete