Muutused

Kindlasti juba kõik ärevuses ootate, et ma kirjutaks.. ega nii väga siin kirjutada pole kui ainult natukene. Esmaspäev kulges ladusalt kui välja jätta probleem, et Aartika haigestus koolis ja ma pidin talle järgi minema. Palavik 100,9F mis peaks siis olema 38.2C. Kuna ma midagi talle kodust anda ei osanud, siis tegin piparmündi teed ning palusin tal magada üritada, mida ta siiski ei suutnud. Siis tuli pereisa töölt kähku-kähku koju ning andis talle mingit ravimit. Õnneks sai ta ka magada.
Eile kulges päev aga rahulikult ja võiks isegi öelda et lõbusalt kuni õhtuni. A üks väike vahejuhtum oli: pärast ujumist tulime koju, ta käis dušši all ja ma palusin tal end kuivatada ja riidesse panna. Ise läksin vaatama, mida õhtusöögiks teha. 5 minutit hiljem läksin vaatama, kaugel ta on ja ta lihtsalt seisis vannitoas käterätt ümber. Küsisin, et miks ta end kuivatanud ei ole ja riidesse pannud, ma tean, et ta saab sellega hakkama kuna on seda varem teinud. Ja vastuseks sain ma "Sa ei aita mind!". Ütlesin, et ta sai eile sellega hakkama ja saab ka nüüd. Siis vastas, et kuna ta eile tegi ja ei saanud mitte midagi selle eest, siis ta täna enam ei tee. Ma vaatasin talle otsa ja küsisin, kas ta teeb nalja. Iga asja tegemise eest, eriti mis on su enda heaks, sa ei saagi mitte kunagi mitte midagi. Aga okei, jant hakkas aga pihta õhtul: Kunstitunnist jõudsime koju 7.45 ning Archita hakkas Aartikaga telekat vaatama, ma keelasin tal seda teha kuna oli hilja.. ta pidi hambad pesema ja voodisse ronima. Kui ma palusin tal tegutsema hakata, ta ignoreeris mind.. palusin kolm korda veel, aga ei midagi. Lõpuks seisin talle ette ja palusin viimast korda. Siis lülitas Aartika ka teleka kinni. Läksime Architaga tema tuppa kooliriideid valima ja ma andsin kahe teksapüski paari vahel valida, ta ignoreeris mind järjekordselt ja hakkas kõikide oma pükstega iini-miini-taini-moe (w mis iganes see ei ole:D) tegema. Siis ma ütlesin talle, et kui ta mind kuulata ei taha eks siis ootame ta isa ära ja vaatame mis siis saama hakkab. Läksin kööki oma toimetuste juurde, kuid Aartika sai aru, et midagi on valesti. Üritas siis Architaga rääkida ning tuli välja, et mina olen siin kõige õelam ja seda tänu Aartikale, kes on koguaeg õel tema vastu. Siis ma üritasin talle seletada, et ma ei taha olla õel temaga, aga ta ise lihtsalt ei kuula mind ega tee kunagi mida ma palun teha. Siis tuli välja, et mina olen süüdi, et ta peab koolis käima, kodutöid tegema, erinevates trennides ja ringides käima, ennast pesema, juukseid kammima ja üldse kõiges olen mina süüdi. Siis me üritasime Aartikaga talle selgeks teha, et mina olen siin, et nende eest hoolt kanda ning mina allun nende vanematele ja ei saa sinna midagi parata, et tema kõikki neid asju tegema peab. Siis ma aga ütlesin talle, et kui ta mind siia ei taha eks ma siis räägin tema vanematega ja avaldan soovi peret vahetada. See mõjus Aartikale, kes hakkas nutma ja Architale seletama, et tema ei taha, et mina ära läheks, kuna ma olen hea ja sõbralik ja abivalmis. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et mina annan talle rohkem vaba aega, mitte ei sunni koguaeg kõike tegema nind tema hakkab minu sõna kuulama. Kogu arutelu võttis meil aega 40 minutit, mis tähendas, et kella 8 ajal, sai ta kell 9 voodisse. Oma tuppa tulles olin ma kogu sellest värgist niii kurnatud, et ei suutnud enam midagi teha. Siis kuulsin, kuidas pereisa koju tuli ning Aartika talle kõik ära rääkis. Minu poole ei pöördutud.. arvasid, et ma magan juba.
Täna hommikul oli Architat raske üles saada, kuid lõpuks pika palumise peale hakkas end liigutama. Kohe kergem hakkas kui ta oli kooli ära läinud. Kodus arutasin asja Musi, Kätsi ja Krissuga.. ja aitäh teile, et mind kuulasite ja toeks olete! See on mulle äärmiselt tähtis. Selle aja jooksul mõtlesin välja, et kui ta nii tahab siis mida iganes.. tehku mida tahab, mul on täitsa ükskõik. Ja kui midagi hakkab valesti minema, siis ma saan Aartika abiga ära tõestada, et ta ei allu minu palumiste peale. Tegin ka plaani valmis, kuidas ülejäänud päev temaga üle elada. Siis aga läksime Aartikaga arsti juurde. Ja siin on ikka imelik süsteem. Nad hakkasid uurima, kes mina olen ja kuna vanemad ei ole neile mu nime andnud, siis ei tohi mina last arsti juurde tuua. Mille jaoks selline poliitika vajalik on?!? Kui laps haige on, siis mis vahet seal on, kes ta arsti juurde toob.. võhivõõras ikka ju ei saa tulla. Eriti kui mul on veel tema ravikindlustuskaart ja maksekaart. Lõpuks pidime hostemale helistama, kes oli kuskil ärireisil jälle ning tema andis suulise kinnituse, et ma olen nende lapsehoidja ja ta volitab mind. Kaasa anti meile paberimajandust, mis tuleb hostvanematel ära täita, et ma ikka võin lapsi arsti juurde viia. Minu jaoks vägagi imelik süsteem. Aga eks nendel ole siin hea niimoodi. Pärast läksime apteeki ravimit ostma ja poodi mõnda söögikraami, mida hostisa eile osta unustas. Selle aja jooksul aga jõudsin ka järeldusele, et ma ei anna alla.. ma lihtsalt ei ole nii nõrk! Kui Architale kooli järgi läksin üritasin superhea ta vastu olla, et ta minuga koostööd teeks. Kuna ma Aartikaga ujuma ei pidanud minema, siis andsin Architale tund ja 15 minutit vaba aega teha seda, mida ise tahab. Siis aga palusin natukene kodutööd teha ja imekombel sai ta selle vähem kui 10 minutiga tehtud. Olin meeldivalt üllatunud. Ka õhtusöök möödus meil kenasti ja ka pesemine läks ladusalt. Juuste kammimise aeg.. ja hakkas jälle pihta. Pidin talle 10 korda (ma muide lugesin seekord nagu tõsiselt) ütlema "Archita, palun mine vannituppa ja kammi oma juuksed ära." Lõpuks hakkas see juba Aartikat ka segama, kes sekkus asjasse ja küsis, et miks ta seda juba ometi ei tee. Vastuseks saime, et ta tahab oma eelneva asja ära lõpetada ja siis kammima hakata. Kuna ta ei teinud eelnevalt mitte midagi, siis huvitas meid väga, mida tal lõpetada on - juukseharjaga mängimine. Kas tõesti!?! Ja tuli ka välja, et ta ei kammi juukseid, sest ma koguaeg korrutan talle, et ta juba palun teeks talle. Üritasin selgitada, et ma eeldan, et ta saab esimesest korrast palumisest aru ja teeb seda, aga ilmselgelt olen valesti eeldanud ja selle pärast korrutan. Aega võttis 25 minutit ennem kui ta omadega valmis sai - aega oleks läinud 5 minutit, kui ta oleks kohe tegutsenud. Siis läksin ma Aartikaga ühte mängu mängima ning Archita tuli vaatama ja kõik oli ilus ja tore jälle. Natukene enne 9t jõudis ka pereema ärireisilt koju ning tõi kingitusi.. ka mina sain see kord :) 3 võtmehoidjat, ühe loksutaja ning keraamilise Mehhiko kübara või mütsi või mida nad seal kannavad :) Siis aga polnud mina enam ainuke, kes Archital magama käskis minna.. ka hostema tegi seda ja mõne minuti möödudes, kui hostisa koju jõudis, lisanud ka tema kurjade inimeste nimekirja :D
Õnneks aga kõik magavad ja nüüd olen ka mina lõpule jõudnud, et tuttu jääda :)
Hästi negatiivne ja palju halba sisaldav tuli see sissekanne, aga hei.. ma olen ju kange Eesti naine ja ma pean vastu! :) Muretsemiseks pole põhjust:)

PS!
Kõige suurepärasemalt ilusamat sünnipäeva sulle, Airi!
Suured Kallid siit kaugelt! :)

Siilitydruk