Huvitav pühapäev.

(Reedest ja laupäevast ma midagi kirjutama ei hakka, sest siis midagi märkimisväärset ei toimunud)
Täna aga käisime terve perega shoppamas. Tegelikult oli asi nii, et isa kandis kotte, mina vaatasin niisama kuna kogun hetkel raha ning ema ostis endale ja tüdrukutele asju. Kuna pereema käib ainult poodides, kus on kontoririided: kostüümid ja triiksärgid ja sellised asjad, siis mina läksin tüdrukutega niisama mujale vaatama. Leidsin päris huvitavaid asju, mida kindlasti osta tahan, kui sinna tagasi lähen ja nad veel alles on. Hetkel on südame peal ainult üks väga lahe kevad-sügisene mantel, mis oleks ideaalne Eesti ilmastikuolus. Selle võib olla isegi ostan ära, kui pereema läheb mõnda asja tagastama, mis nooremale tüdrukule ei meeldinud. See oligi nii imelik, et Archita ütles juba poes, et talle ei meeldi need ja ta ei taha neid, aga ikka sunniti peale ja nüüd tahetakse tagastada, sest talle ikkagi ei meeldi. Milleks üldse siis osta?!? Aga nii see elu siin käib. Mina siiski viriseda ei saa, sest pereema ostis mulle ühed hästi lahedad püksid, mis esimesel pilgul juba silma jäid. Ise neid ostnud ei oleks ning kuna pereema teab, et ma raha kogun, siis ütles, et ma raha pärast ei muretseks ta maksab kinni :) Ja nii ma nad saingi :P
Koju tulles aga ootas mind juba Anneli - eestlanna, kes elab siin minust 10 minuti sõidu kaugusel. Edasi läksime tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva koos ülejäänud Atlanta ümbruskonna eestlastega. Olin seal muidugi kõige noorem, kuid leidsin kõigiga kohe ühise keele. Väga huvitav oli kuulda, kuidas enamus neist siia sattunud on (kusjuures enamus naissoost isikud on samamoodi Au Pairina tulnud ja siia jäänud). Paljudel oli tugev aktsient juures ning täpitähed ümaraks muutunud :) Aga vähemalt nad räägivad kodumaa keelt. On peresid kus lapsed on kahekeelsed, aga peresid, kus ainult inglise keelsed. Üks abielupaar on mõlemad eestlased ning nende laps oskas ainult eesti keelt :) Nii me siis rääkisime seal juttu, sõime Eesti toitu: rosoljet, mulgikapsaid, lihapirukaid, kartulisalatit ning vastlakukleid; lahendasime viktoriini Eesti kohta, mille auhinnaks oli Vana Tallinn ning Annekese 300g šokolaad, siiski ma seda endale ei saanud:(, aga veel laulsime Eesti laule nende hulgas hümni ning tegime grupipildi:

Pildil ei ole kõik eestlased, vaid ka nende abikaasad ja lapsed.











Väga tore kohtumine oli ja sai lõpuks emakeelt kõneldud reaalselt näost näkku inimestega :) Ning nüüd on mul ka paar tuttavat juures, kes lubasid alati murega nende poolt pöörduda ja helistada, kui vaja peaks minema :) Hästi armsad ja sõbralikud inimesed.
Vot selline oli mu päev.
Ja minu venna oli ka väga väga tubli. Kes veel ei tea, siis ta läbis 63km suusamaratoni 5h 24min 44sek :) Parem aeg kui eelmine aasta, seega korralikult ületatud end!
Olen uhke su üle üle, Kallis Venna! :)
Panen siia veel kaks pilti, mis selles majas tegin, mis mulle meeldisid:

Nüüd aga poen rahuliku südamega põhku! :)

Siilitydruk