Lihtsalt niisama

Midagi huvitavat eile ei toimunud. Hommikul jällegi lapsed ilusti kooli ja pärast seda niisama laisklesin jällegi :) -ilm oli nii kole ja vihmane, et midagi teha ei tahtnudki. Ja kuna ma pereisaga autot jagan ja ta ütles, et ta kontorisse läheb, mida ta siiski ei teinud, siis ei hakanud ise ka plaane tegema, et kuskile minna. Kui tüdrukud koju jõudsid, siis aitasin nooremal kodutööd teha ning siis vanemaga ujuma. Hiljem õhtusöök ning magama. Kui ma Architat magama panin, siis ma istusin seal ja mõtlesin, et loomulikult on vaesel lapsel raske uinuda: ta ootab iga hetk, et ema koju tuleks. Lapsed pole oma ema täpselt 3 päeva näinud, loomulikult nad igatsevad. Isegi mina, kes olen perest tuhandete kilomeetrite kaugusel, näen oma ema ja isa tihedamini kui nemad siin. Ja minu meelest on see meeletult kurb, et vanematele töö tähtsam on kui oma lapsed :(
Täna hommikul toimus meil aga äratus hästi lõbusalt, mis mind ennastki imestama pani. Terve hommik ainult naersime ja see oli hästi positiivne. Siis aga rääkisin jällegi Krissu ja Siki ja isaga. Käisin kähku pangas, et kui hostisa ärkab saab kohe kontorisse minna, mida ta täna ka isegi tegi. Siis aga hakkasin pesu pesema ning lapsi koju ootama. Kui nad kohale olid jõudnud, käskisin Archital osa kodutööst ära teha enne kui võimlemisetundi läksime. Ja siis hakkas nii kõvasti rahet sadama. Samal ajal kui Archita võimles, lugesin mina raamatut. Plaan on ikkagi raamat läbi lugeda, film ära vaadata ja muuseumit külastada. (Kui kedagi huvitab, siis jutt käib toesest "Tuulesti viidud"). Pärast seda lõpetasime selle nädala kodutöö, õhtusöök ning klaveritundi, mis muidu toimub laupäeviti, aga see nädal oli täna. Ja see oli väga halb, sest koju jõudsime 9.15 ning Archita jäi väga hilja magama ja homme on teda veel raskem üles saada. Sama lugu saab olema ka Aartikaga, sest ta teeb praegu (10.50) veel oma koolitöid, kuigi peaks juba ammu magama. Enne klaveritundi minemist teatas hostisa, et tema sõidab.. kuigi ma teadsin, et ta ei tule üldse kaasa. Tal käivad sellised imelikud hood vahepeal. Isegi kui ma tüdrukutele kooli järgi pean minema, siis viimasel sekundil teatab ta, et tema sõidab ja kui ma uurin, kas ma pean siis kaasa minema, saan jaatava vastuse, sest tegelikult on see mu tööaeg juba.. Ma lihtsalt ei mõista, mis mõtet on meil seal mõlemal passida. Näiteks täna: klaveriõpetaja on neil pärit Koreast või Jaapanist või kuskilt seal ja ta on hästi range. Tund aega pidime istuma seal täielikus vaikuses samal ajal kui tüdrukud klaverit õppisid. Ma oleks saanud kodus viimase masinatäie pesu kokku panna ja köögi õhtusöögi järelt ära koristada, aga ei.. ma pean nägema, kus nad klaverit õpivad, et kui kunagi vaja peaks minema, siis oskaks neid sinna viia. Loodan, et vaja ei pea minema, sest mulle seal ei meeldinud ning pealegi nädalavahetustel tegelevad nendega vanemad, mul on siis vabad päevad :)
Plaan on nüüd veel tunnike üleval olla, siis on teil kell 7 ning Musi tuleb ehk netti, saan ka temaga rääkida, mis tema ülipika ja raske tööpäeva tõttu täna tegemata jäi :(

Midagi huvitavat nüüd siia ei saanud, aga vähemalt ma ei valmistanud pettumust kallile tädi Liale, kes siin iga päev ikka piilumas käib:) Niiii armas! :) Kallid Sulle.

Olge paid!

Siilitydruk