Sõit linna kestis 1,5h ning siis korjasime oma giidi peale ning hakkasime liikuma. Alguses oli nagu lihtsalt, et vaadake seda maja ja seda maja, ja seal on Gucci ja seal on Versace ja seal on Dior ja nii edasi.. kõigil oli Vauuu, vauuu, vauuu. Mis mind vautama pani olid need megakõrged hooned ikka.. nagu päriselt.. gaad, jõhkralt kõrged ikka. Raamatus "Minu Ameerika" kirjutas autor Epp Petrone, et pärast 11. septembrit ei tahtnud ükski firma endale kõrgele bürood ja kui ma nüüd nagu päriselt nägin neid maju, siis mul oli kaa.. et eem jah... ise ka ei tahaks eriti. Aga siis me nägime maja kus elasid kunagi Olseni kaksikud (Mary-Kate ja Ashely), siis sõitsime mööda Times Square'st ja Central Parkist. Ja siin on nagu nii naljakas see, et kui ühel tänaval müüakse juveele, siis nagu nii ongi, et terve tänav on lihtsalt juveelipoode täis. Nendega on veel nii, et hommikul pannakse nad vaateakendele ja õhtul siis korjatakse ära. Siis oli veel aksessuaaride tänav, poed täis kotte, salle, ehteid.. mulle seal meeldiks raudselt :D Ja samamoodi jäi mulle silma "Tattoo and piercing" (tätoveeringud ja augustamine). Siis käisime monumendi juures, mis seisis 2 torni vahel ja sai tornide kokku kukkumisel kahjustusi. Meil oli selline vahva giid, kes pani bussis käima Alicia Keys laulu "Empire State of Mind" ja siis sai meie bussist PartyBus :) Lisan ka video siia:
Siis me sõitsime mööda kohast, kus filmivõtteid tehakse ja meie giid ütles, et kuna siin on hetkel kaubikud ees, siis ilmselgelt käivad hetkel ka võtted seal. Edasi viis meie teekond Staten Island'le, st, et me sõitsime väiksemat sorti laevaga Manhattanilt New Jersy'sse ehk siis me möödusime Vabadusesambast :) Pärast seda viis meie teekond aga tagasi :) Ja jällegi video:
Ja põhimõtteliselt sellega saigi meie ekskursioon giidiga läbi :) Pärast seda oli meil 2 tundi aega teha linna peal seda mida ise tahame. Esimese asjana läksime me Rockefeller Center'sse. (Vajutades sellele lingile, saab kodulehekülge näha). Seda kutsutakse ka Top Of The Rock's ning selle hoone tipust avaneb 360kraadine vaade New York'le:
Miskipärast ei lase ta mul pikemat ja paremat video laadida, niiet peate leppima sellega :) Aga see oli tõsiselt lahe.
Pärast saime kokku Teresa kahe tuttavaga, üks oli Itaaliast, aga elab NYs ning teine oli Seattlest, kes samuti elab NYs nüüd. Nemad tegid meile ka linna tuuri. Kõigepealt viisid ühte mega lahedasse kohta sööma. Sisenesime mingisse peenesse hotelli, kõndisime administraatori lauast mööda ja siis seal nurga taga oli nagu selline pubi moodi asi, mitte viisaka pubi, vaid sellise kus kõik on täis joonistatud ja igast pabereid ja sildikesi ripub. Seal oli lahe. Tüdrukud sõid hamburgereid ja friikaid, ma võtsin aint juua :) Edasi siis tahtsime minna Times Square'le, selleks pidime metrooga sõitma, mis tähendab pilet ostu... agaa... meie õnneks, läks masin korraks rikki ja me kõik saime jänest sõita(A). Jeah, just kolmapäeval politseinik rääkis, et pm iga asja eest võid vangi minna ja ärge reegleid rikkuge ning meie tegime seda juba järgmisel päeval. Yeah..we are bad girls(A) Igastahes Times Squarile me jõudsime:
Pärast seda aga kiirustasime tagasi kohtumispaika, et bussist mitte maha jääda ja ikka korralikult kooli tagasi jõuda:)
Kooli jõudes hakkasid toakaaslased mul oma asju kokku pakkima, aga ma tegin selle juba eelmisel õhtul ära.. lihtsalt mõned asjad vajasid hommikul kohvrisse viskamist.
Reede hommikul oli meil hommikusöök ja ärasaatmiskohtumine, kus jagati meile brošüür erinevate puhkamisvõimalustega ning pisikene esmaabi kott. Siis jooksime oma tubadesse, andsime voodipesu ja toavõtme üle ning edasi bussi peale. Ees ootas reis perede juurde. New Yorkist Atlantasse sõitsin ma siis kahe tüdrukuga :) Teresaga ma saan väga hästi läbi, aga Patriciaga eriti suhelnud ei ole. Kohvri eest pidime maksma 25 dollarit. See oli nagu nii imelik, et tavaliselt on lubatud kaasa võtta üks kohver, mis kaalub 20-23 kilo, siin aga pead esimese kohvri eest maksma 25, teise eest juba 35 dollarit. Kui kohvreid läksime ära andma, siis need teenindajad seal vaatasid Patricia 3 kohvrit ja küsisid, ega need kõik kingad ei ole :D Siis läksime edasi turvakontrolli: ja jällegi, jope seljast, püksirihm ära, sall kaelast, läpakas kotist välja ja alles siis läbi turvavärava. Õnneks piiksuma ei hakanud, aga turvamehed palusid mul kampsuni kaeluse üles tõsta ja kui ma seda tegin ka keerutasin, siis nad naersid hullult, sest kogu mu pea oli ju krae sees. Aga nad olid seal lahedad. Kõik küsisid, et oi, te olete Au Pair'd, kust maalt pärit olete ja kuidas siiamaani Ameerika meeldib ja sellised hästi kihvtid sõbralikud. Lennukis olid meil kõigil erinevad kohad, aga kuna rahvast oli vähe, siis stjuardessid lubasid mul Teresa kõrvale istuda :) Ja jep.. ka õhus tegin ühe videokese:
Atlantasse jõudes tulid mulle vastu pere praegune lapsehoidja Lucia koos tüdrukutega. See oli nii armas, üks hoidis silti Welcome ja teine Liis ehk siis "Welcome Liis".. kohe tulid ja kallistasid ja sellised hästi hästi sõbralikud. Siis hakkasime kodupoole sõitma. A see ka, et tüdrukutel oli koolist vaba päev, tegelikult terve nädal oli vaba, sest neil oli siin "hästi palju" lund maas.. aga jep... nagu meie õpetaja Joyce korrutas meile koguaeg "Me oleme ameeriklased, meile meeldib teistest erineda. Supriseeee!" niiet jah. Kojusõit kulges hästi, kuigi mul oli küll koguaeg, et gaad.. kas ma pean ka siin sõitma hakkama.. nagu, et kiirteel on 6 rida ühes suunas ja 6 teises ja ma ei saanud mitte kui midagi aru :D Aga eks ma pean sellega harjuma. Kohale jõudes oli ainult isa kodus.. ka tema oli hästi lahke.. kohe tuli ja kallistas ja aitas mul kohvri tuppa tuua. Siis tegi Lucia meile süüa ning siis ma käisin dušši all ja hakkasin asju lahti pakkima.. eriti sellega tegeleda ei viitsinud, rohkem suhtlesin sõpradega. Varsti tuli ka ema koju ning ma andsin neile kingitused üle, mis neile väga-väga meeldisid. Sõime õhtust (pizzat) ning siis läksin Lucia ja kahe tema sõbrannaga, kes on ka lapsehoidjad, üks Saksamaalt teine Brasiiliast, kuskile karaokebaari. Koht iseenesest oli lahe ja inimesed olid hullult sõbralikud. Teenindaja küsis meie isikutunnistusi, siis ma andsin passi ja tal oli nagu et vauu Eestist, kus see veel on.. ma pean kindlasti googeldama seda :D Istusime, nemad jõid õlut, mina Spirte (ilmselgelt jätkan oma karskluse rida), varsti hakkas karaoke, kõik muudkui laulsid üle terve baari. Kohale tulid ka mingid nende sõbrad, üks oli Lucia kutt, kes hiljem Luciale ja mulle roosi kinkis.. mulle nagu Welcome roos. Lucia kolib temaga kokku, kui nüüd siit välja järgmine nädal kolib. Ainuke asi, mis mulle selle koha juures ei meeldinud oli see, et kõik võisid seal sees suitsetada ja kujutage siis ette, kuidas ma haisesin pärast:S:S Magama saime 2 öösel ning 7.30 hommikul kadus mul uni ära.. aga see oli natuke hea, sest teil seal on kell rohkem ja ma sain kohe netti tulla:P
Nii ma siis hakkasingi suhltema Krissu ja Muskaga, hiljem venna ja Mari ja Siki ja isa ja Katriiniga. Hommikusöögiks olid meil vahvlid ja puuviljad. Lõpuks midagi väga maitsvat :D Siis ma käisin jälle pesus ning tegin oma toa korda, et kõik hästi oleks:) Pärast kui tüdrukud tuppa tulid, siis neil oli vauu.. Lucial oli küll siin kõik väga väga segamini. Nii ma rääkisingi Krissu ja Sikiga Skypes konverentskõnet. Hiljem helistas mulle ka Muska, kes läks Kätsi ja Raineriga Annika sünnipäevale. Tervitused teile kallikesed ja Annikale õnnitlused vananemise puhul :D Nii hea oli Muska häält kuulda, aint jep.. jälle tulid pisarad silma. Ning siis oli lõuna aeg.. pereema tegi India toitu.. hea oli, aga suu põles ikka päris pikalt pärast. Ma ju pole eriti vürtsikate toitude inimene, aga nüüd tuleb nendega harjuda. Ja siis läksime mööblipoodidesse. Arvasin, et nad otsivad külaliste tuppa voodit, aga tuli hoopiski välja, et mina saan endale uue suuuuuure voodi, öökapi ja laualambi.. jeeee:D Ja iga asja ostmise juures on minu maitset väga palju arvestatud :) Aga siin on nagu kõik niiii lahked. Ntx kui poodi hakkasime sisse minema, siis meie ees läks üks pere ja siis Ashih (minu hostisa) ütles, et nende tütrel on niii armsad jalanõud jalas ja siis nad natuke rääkisid seal ja siis üks naine tuli küsima sama voodi kohta mida meie vaatasime ja pärast kui mööda kõndis, siis küsis, et oi me polegi veel ära läinud. Ja siis kõik teenindajad on nii viisakad, et kas saame neid aidata kuidagi moodi, mitte nagu Eestis: jookse müüjatele järgi, et mingit infot saada. Ja siin on nagu päriselt nii, et kui tahad madratsi pehmust proovida, siis lihtsalt viskadki voodisse ja pikutad seal natukene aega:D Jep.. mina olen nüüd ka seda teinud (H). Lõpuks kui kõik välja valitud sai, mis võttis u 3,5h läksime sööma siinsesse suht populaarsesse toidukohta "Sweet Tomatoes" Seda kutsutakse salatibaariks, aga seal on ka suppe ja pastasid ja igast magustoite. Aga pm on nii, et kui uksest sisse lähed ja kandiku võtad, siis laod endale taldrikult nii palju erinevaid salateid kui tahad, siis kassas maksad ühe inimese roa eest ning hiljem võid juurde võtta veel niiiiiiiii palju kui ise tahad. Kõht sai ikka mega täis. Kui ma ütlen, et mul on kõht täis, siis pereisa ütleb, et aga sa ei ole veel väsinud, seega söö veel. Õnneks sain ma nüüd õhtul öelda, et mul on kõht täis ja ma olen ka väsinud :) Pidin Lucia ja tüdrukutega välja minema, aga ma tõesti ei jõua. Kui ma poleks paljudele lubadud, et te saate ärgates mu blogi lugeda, siis ma juba ammu magaks :D
Seega jaa.. ma olen metsikult väsinud ja sry, kui kirjavigu palju on, lihtsalt tõesti ei viitsi üle lugeda. Peaksin ehk Krissu antud kirja läbi lugema, aga eks näis, kas jõuan :)
Teie olge aga tublid ning uute uudiste korral olen jälle platsis.
Nüüd aga teile pm "tere hommikust" ja mulle head ööd. Minu kell on hetkel 23.38 ning teil 6.38:)
Seega jep.. bye!
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment