Selline oli siis silt, millega mulle lennujaama vastu tuldi :) Nüüd ripub see mu toas seina peal.
Aga minu esimestest päevadest siin. Eile hommikul pärast hommikusööki, mis oli tglt suht lõuna ajal, läksime Lucia ja Juliaga (Au Pair Brasiiliast) Waffel House'i. Mina süüa ei tahtnud, aga nemad tellisid ühe prae endale kahe peale. Neile meeldib käia seal, sest seal saab suht sellist kodust toitu: mune ja peekonit ja kartulikotlette. Pere, kus ma järgnev aasta olen, ei söö oma usu tõttu peale kana- ja kalaliha mingit muud liha. Aga igastahes... ma sain oma esimese autosõidu siin tehtud:P Siin polegi raske liigelda, lihtsalt ma nagu ei tea, kus mis asub ja seega on natuke keeruline, aga Lucia ütles koguaeg ette mulle "left, right, straight". Ja autos on GPS ka, et nüüd selle nädala jooksul paneb ta mulle kõik tähtsamad kohad mälusse, et siis on kergem sõita. Ainult, et ma pean harjuma arvestamist miilides, mitte kilomeetrites :) Siis pärast viisime hostema raamatu tagasi raamatukokku. Siin käib nagu asi nii, et sõidad raamatukogu ette, seal on mitu kasti väljas ja siis lihtsalt viskad raamatu sinna sisse ja ongi kõik. Koju tulles suhtlesin veel sõprade ja perega ja olin niisama. Siis aga läksime Luciaga Architale (noorem tüdruk) järgi, ta oli sõbranna sünnipäeval hobusetallides kuskil. Ja siis sünnipäevalt ära tulles sai ta kaasa kinkekoti, kus oli sees harilik pliiats, duššigeel ja huuleläige. Siin vist ongi nii, et isegi külalised saavad väiksed kingitused endale. Hiljem lebotasin jällegi niisama, Lucia kutsus mind kinno, aga kuna filmi alguseni oli kõigest 15 minutit, siis ma ei viitsinud kiirustada. Jäin koju ning suhtlesin sõpradega. Kuna Muska pani FB meie pildi üles imelise luuletusega, siis mõned ikka mainisid mulle ära, kui südamlik ja armas see on:) Nende mainijate seas ka Leanika, kellega hiljem päris mitu tundi msnis rääkisin. Ma poleks elu sees uskunud, et temaga kunagi läbi saama hakkan, kuna ta on tundunud kõik need aastad, mil teda tean, nii ülbe ja üleolev, aga me rääkisime selle teema juba omavahel selgeks ja tegelikult on ta ülimalt armas inimene :) Hiljem aitasin Archital "isa töö" ära teha. "Isa töö" tähendab seda, et nad peavad iga laupäev ja pühapäev tegema matemaatika ja inglise keele ülesandeid kokku 15 lehte, pühade ajal 10 lehte. Igastahes nagu ma aru olen saanud siis tüdrukud ei taha eriti teha neid ning hostisa oli väga üllatunud, kui Archita oli kohe nõus tegema, kui mina palusin ja nii ta korrutabki tüdrukutele koguaeg, et ma meeldin talle ja et ma olen karm Eesti tüdruk. See peaks tüdrukuid sundima tublideks. Pärast kui Archital said lehed tehtud hakkasime filmi vaatama. Neil on siin keldrikorrusel nagu väike kinotuba, kus on suuuuur telekas ja 6 reguleeritavat tooli. Ma üritan ka pilte teha mingi aeg :) Pärast seda olin ma niii väsinud, et läksin magama ära. Siiski und ei tulnud ja nii ma passisin pool ööd üleval ning magama jäin alles vastu hommikut ja siis nägin ka suht jubedat und.
Hommikul ärgates käisin dušši all ning läksin hommikust sööma ja kuna mul oli jälle kampsun seljas, siis nad küsisid, et kas mul on külm, ma ütlesin, et jaa ning et mu tuba on ka väga külm. Pärast hommikusööki läks hostisa siis vaatama ja tuli välja, et minu toast oli küte maha keeratud, sellepärast oligi külm :S Nii ta pani siis kütte tagasi ja nüüd on mul juba palju palju soojem siin :) Pärast hommikusööki läksid hostvanemad ja Lucia poodidesse, nad küsisid, kas ma tulen kaasa või jään koju, kuna tüdrukud tahtsid koju jääda, siis ma jäin ka. Aitasin Archital jällegi "isa töid" teha ning jälgisin, et Aartika homseks testiks õpiks. A see ka, et täna (17.01) on siin Martin Luther Kingi päev, see tähendab, et tüdrukud ei pea kooli minema ning vanemad tööle. Pärast kui me valmis saime tegid tüdrukud seda, mida ise tahtsid ning mina suhtlesin Muskaga. Siis kui hostema helistas, et nad jõuavad 15-20 minuti pärast koju ning me lähme välja sööma peaksid tüdrukud pesus käima ning end valmis seadma. Aartika saab kõigega ise hakkama, aga Archita üritab viilida, seega peab temal silma peal hoidma. Aga esimese korra kohta saime päris ilusti hakkama :) Siis läksime sööma Itaalia Restorani "Olive Garden". Seal oli hästi lahe. Meil oli hästi lahe teenindaja Franco, kes tundus Itaaliast olevat. Koguaeg käis ja küsis, kas meil on ikka kõik korras ja kas me soovime midagi. Hästi lahe oli vaadata, kui lõbusalt ta Architaga rääkis:) Selline hästi sõbralik. Alguses sõime salatit ja mingeid kanasnäkke, mis olid väga head. Siis aga toodi põhiroog, mina tellisin Chicken Alfredo: see on siis grillitud kana spagettide ja kastmega. Väga-väga maitsev oli. Joogiks tellisin maasika-mango limonaadi, mis tundus pildi pealt hullult ahvatlev, aga maitse polnudki nii hea. Igastahes seal on nii, et kui sa lõpuni süüa ei jõua, siis tuuakse sulle karbikene, kuhu saad kogu oma toidu panna ja koju kaasa võtta. Täissumma eest ikka täis teenindus :) Mulle meeldis. Koju tulles oligi aeg tüdrukutel hambad pesta ja magama minna, sest homme on kooli päev ja see tähendab seda, et mina pean üles ärkama 5.50, kuna 6.30 peavad tüdrukud juba riides ja pestud olema, et hommikust süüa ja koolibussi peale kõndida.
Natuke ka asjadest, mis siin veidrad on:
1. WC potid on igal pool nagu lennukis või laevades, sellised hästi imelikud.
2. Postkastidel on küljes need punased lipukesed, et kui sul on midagi postkastis, siis see lipuke on püsti ja kui ei ole, siis on pikali.
3. Nad käivadki siin jalanõudega toas. Mitte just koguaeg, aga oma jalanõud on oma toas ja kui kuskile minema hakkad või kuskilt tuled, siis paned jalga ja võtad jalast oma toast. Muul ajal kõnnime siin sussidega.
4. Nad magavad iga öö erineva pidžaamaga ja kannavad iga päev erinevaid riideid. Kui oled midagi ühe päeva kandnud, siis on see nende jaoks must.
5. Jalakäijate valgusvoorid on siin sellised, et kui sa ei või minna, siis on sul ees punane stop-käsi ning kui võid, siis selline hele kõndiva inimese kujutis.
Eeeem.... nüüd vist ongi tänaseks kõik. Keeran ka tuttu ära, et hommikul ikka üles saada, mis on minu jaoks äärmiselt raske, aga eks näis :)
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment