Hommikul saatsin Archita ilusti kooli ära. Ajasin Aartika üles, tegin talle hommikusööki ning sättisin end Archita klassi - olin salajane lugeja. See tähendab, et... ma nüüd ei tea, kas just iga reede või üle nädala reedeti... käib nende klassis kellegi lapsevanem ühte raamatut ette lugemas. Kuna minu perevanemad seda elusees ei teeks, siis panin ennast kirja, et Architale rõõmu valmistada. Lapsed olid nii vaimustuses, kui kuulsid, et ma olen Eestist ja meil talvel nii palju lund on. Kõigil oli, vauuuu.. ma tahan minna sinna. Nii naljakas oli. Raamat, mida lugesin oli Teresa Bateman "Fionas Luck":
Pärast seda tulin koju ning vedelesin niisama kuni enda koolini. See oli täitsa normaalne, rääkisime edasi oma hiina esimesest impeeriumist. Pärast kooli olid mul suured plaanid, mida kõike teha, kuid jah.. hakkasin hoopis Krissuga videokõnet tegema, pärast seda natukene issi ja emmega ning juba oligi aeg, kui Archita koolist koju tuli. Kiire snäkk ning läksime neid kujukesi tema sõbrannadele laiali vedama, mis kõik augustis tema sünnipäeval tegid. Sealt otse kiirustasime ujuma. Koju tulles käis ta pesus ning me läksime kolmekesti neid Aartika koogikesi müüma. Polnud nii edukas päev, kui neljapäev, aga natukene ikka. Igastahes nägime üliilusaid ja võimsaid maju.. kahju, et fotokat kaasas ei olnud. Mingi 2,5 tundi kõndisime ukse tagant ukse taha, lõpuks olid jalad jumala väsinud ning läksime koju ära. Soojendasin üles toidu, mille pereema eelmine õhtu enda jaoks koju tõi, aga ära ei söönud. Koristasin köögi ning pm oligi minu päev läbi, st töönädal. Kuna kuskile välja ei läinud, siis panin hoopis Archita varem magama. Ise hakkasin seda filmi vaatama, mis Fabiano jaoks tookord talumatu oli. Polnud nii hull midagi, algus oli natuke jube, aga muidu mulle meeldis väga.. selline hea ja sügavamõtteline:
Tund aega sain vaadata, siis vajusid silmad kinni ning keerasin magama ära.
Laupäev, 25.september:
Ärkasin 8.20, vedelesin natukene, sättis end trenniks valmis ning teel sinna ma olingi. Bodycombat. Miskipärast oli meid ainult 4 inimest trennis, aga see ei teinud seda vähem nauditavaks. Jumaldan! Siiamaani seljalihased annavad tunda. Koju tulles käisin pesus, vaatasin niisama natukene netis ringi ning lõpetasin oma filmi ära. Edasi ilmselgelt vedelesin ka niisama, sest hetkel ei meenu, mis ma tegin. Siis mingi aeg hakkasin Carloselt ja Edilt sõnumeid saama, et mis kell ja millega ma Atlanta Midtown Muusikafestivalile lähen, et nemad on kella 5 paiku valmis lahkuma, kui sobib võiks koos minna. Nii siis sättisingi end kella viieks nende juurde. Sealt edasi Atlantasse Piedmont parki, kus festival aset leidis. Niisama vaatasime ringi, kuulasime bände, kes parasjagu laval olid. Jõime natukene õlut.
Sain ka Anneliga kokku ning kohtasin tema meest esimest korda. Nii sõbralik mees on tal :) Ja üks sõbranna oli tal ka kaasas. Hea oli jälle näha ning natukene eesti keeles loomulikult rääkida.
Hiljem ühinesid meiega Jonas, Douglas, Tiago, Jasmin ja Raul.
Ning veel hiljem liitus meiega Fabiano. Õhtu peaesinejaks oli Coldplay. Pole nende fänn, aga pean mainima, et päris huvitav ja võimas kontsert oli! Mulle meeldis :) Kuna ma olin liiga lühikene, et pilte teha, siis Fabiano võttis mind kukile natukeseks ajaks, seega siit ka pildimaterjal:
Pärast festivali läksime ööklubisse "Cosmolava", kus toimus prantsuse tüdruku Ade viimane pidu Atlantas. Neljapäeval lendab ta koju tagasi. Pidu oli lahe - palju sõpru, uusi inimesi, tantsimist. Väga lahe pidu. Ade oli metsikult õnnelik, et nii paljud inimesed ilmusid kohale tema peole. Minu jaoks oli naljakas see, et kui latiino rütmid tulid ja tantsima hakkasime, siis üks sõbranna Kolumbiast koguaeg korrutas mulle, et ma ei saa mitte mingi valemiga Eestist olla, et ma olen ju ikka totaalne latiino - minu jaoks on see kompliment.. hehe :D Loomulikult kui klubis pidu läbi sai, ega siis meil pidu ju läbi saa - edasi ühe kuti juurde maja peole. Muusika põhja ja trall kuni hommikuni. Ma täpselt ei mäletagi, mis kella paiku me Fabiano juurde jõudsime, mingi 4 ja 5 vahel oli kindlasti.
Pühapäev, 25. september:
Ärkasime mingi 9 paiku üles, aga olime liiga väsinud, vajusime magama tagasi. Nii suikusime kella poole üheni umbes. Siis ajasime end voodist välja ning võtsime suuna Marietta Squarele, et päeva esimest lõunat nautida. Kohaks valisime Austraalia kohviku. Sõin mingit tuunikala võileiba, ega küll ei ütleks, et nüüd mingisugune eriline vahe oli teiste maade toiduga, aga vähemalt oli maitsev. Pärast seda jalutasime natukene väljakul ringi ning suundusime antiigipoodi - Fabiano ostis vinüülplaate, et nendega elutoa seina kaunistada. Tagasi sõites möödusime õigest teeotsast ning nii pidime ringi peale tegema, sest me kumbki ei teadnud, kus kohas me oleme. Tee peale jäid meile aga mingid suvakas inimesed, kes istusid mingi maa lapikese peal tee ääres ja müüsid igast kraami. Fabianole jäi silma üks suur ilus must pildiraam, mille ta $3 eest ostis!!! Selline raam poodides jääb vähemalt $60-$100 vahele. Tagasi nende juurde jõudes olid Raul ja Douglas juba nende juurde jõudnud ning ettevalmistused grilliks käisid. Mina aga võtsin suuna koju, ei teadnud, mis mind siin ees ootab. Pereisa oli Charlottes nädalavahetusel ning pereemale ütlesin, et tulen kella 3 või 4 ajal öösel koju, tegelikult jõudsin 12 tundi hiljem. Ma saatsin pereemale SMSi hommikul, et ööbin sõbra juures, minuga on kõik korras ning tulen hommikul. Kella veerand nelja ajal päeval koju jõudes sain teada, et ta telefon ei võta sõnumeid vastu ning ta isegi ei tea, kuidas neid saata või vastu võtta, aga ta ei muretsenud mu pärast.. teadis, et kõik on korras. Tänasin teda selle usalduse eest ning kiirustasin pessu. Kuu viimane pühapäev tähendab LCC kohtumist. Saime kokku Kennesaw mäe juures - pidime jalutama minema, aga kuna aint mina Margaritaga välja ilmusin ja meil oli ka kiire koju tagasi, sest Margarita pidi tööle hakkama, siis istusime niisama ja rääkisime igasugustest asjadest. Aga kindlasti tahan sinna tagasi minna, et jalutada ning pilte teha. LCCga rääkides sain ka teada, et kui ma pikendan, siis ainult mina pean maksma 285 dollarit, pere peab aint pabereid täitma. Ja siis LCC ütles, et teoreetiliselt võiks pere selle summa kinni maksta, aga see ei ole nii ettenähtud. Lubas ka kirja perele ettepanekuga saata, et nad minu eest selle kinni maksaks - oleks tore :) Ma ei julge neile küll öelda, et nad võiksid maksta. Ning lootus on ka uuest aastast natukene rohkem palka saada.
Pärast kohtumist läksin poiste juurde grillipeole. Tähendab, kui mina juba sinna olin jõudnud, siis enamus toit oli otsas, aint joogid alles ning Edi bänd pani oma tehnikat üles. Tegid meile siis väikse kontserdi, istusime kõik koos teki peal küünlavalguses, jõime Carlose valmistatud imelisi kokteile ning nautisime niisama olemist. Poole kaheteistkümne paiku sain koju.
Esmaspäev, 26. september:
Hommikul saatsin tüdrukud kooli, ise hakkasin enda kooli ootama.. vahepealse aja sisustasin Krissuga jällegi rääkides. Koolis hakkasime arutama naisõigustest täna. Kui me kursust alustasime, siis meil oli aint kolm inimest, nüüd muudkui tuleb juurde ja juurde - tänagi tuli uus mees.. nüüd on meil 4 meessoost isikut ning 2 naissoost - no koos õpetajaga 3 :D Igastahes hullult unine olin, aga õnneks läks aeg kiirelt. Koju jõudes lendas aeg Leanikaga rääkides, natukene issiga ka. Broneerisin hotelli ära laupäevaks Nashville, niiiii ootan juba. 3 Doors Down kontsert! Üks unistus läheb lõpuks täide! :) Lõpuks oli ka aeg kui Archita koju tagasi tuli, aitasin tal kodutöö ära teha ning andsin vaba aega kuni Aartika koju tuli ja tennisesse oli vaja minna. Seal alustasin oma blogi kirjutamist. Pärast tennist nagu ikka õhtusöök, Archita pesu, köögi koristus ja nüüd ma siin siis olengi. Ingrid (Eesti tüdruk, kes siin lapehoidja oli esimesena) helistas ka mulle ennem ning rääkisime igasugustel teemadel juttu. Nüüd vestlen Monikaga ning varsti tuttu. Jube uni on ka ju tegelikult.
Aga kui teie seda juba loete, siis on.. tähendab, teil juba ongi 27. september.. see tähendab, et minu tädil on sünnipäev:
Palju palju palju palju õnne ja rõõmu ja raha ja armastust ja tervist ja üldse kõike head ja paremat Sulle!! :)
Kallistan palju-palju, kõvasti-kõvasti!
Ülejäänud lugejatele pai!
Head ööd/tere hommikust!
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment