22.09.2011

Hommikul olid tõsised jamad Architaga. Ma ei kujuta ette, mis kell ta magama jäi, sest kui mina 10 paiku kodust lahkusin oli tema veel üleval. Üritasin siis teda kuidagi üles saada, no ei õnnestu. Kobisin siis ise tagasi voodisse. Siis mingi aeg läksin, et hakkan pesuga tegelema ja oi üllatust, pereisa polnud nende pesu alla toonud. Panin vähemalt teksapüksid pesema. Neid kooli ajal jälle terve masinatäis. 6.20 läksin siis tagasi teda üles ajama, õnneks võttis pildi ette ja oli võimeline isegi riided ära vahetama. Ülejäänud aeg läks temaga kergesti õnneks. Aartikaga nagu ikka ka kergelt. Kuni trennini rääkisin Monika ja Krissuga juttu. Trenn oli ka täna superhea, raske, aga mõnus. Ja kujutage ette pärast trenni oli mul sõnaotsest mõttes higimullid otsa ees. Nii naljakas oli neid peeglist vaadata.
Igastahes koju jõudes olin energilisem kui varematel päevadel olen olnud. Käisin pesus, hakkasin natukene pesupesemisega edasi tegelema, siis koristasin tüdrukute toad ära, tegin küpsiseid, koristasin kööki, käisin poes ja raamatukogus. Hiljem läksin Architale kooli järgi ning sealt otse hambaarsti juurde. Õnneks on see uus koht teistsugusem eelmine. Ei pea mingi tund aega passima, et ta saaks mänguautomaatidega mängida. Kutsuti kohe sisse ning hakati tegelema :) Mingi pool tundi läks u. Istusin ja lugesin Cosmopolitani niikaua. Pärast ainult öeldi mulle, et pereema peab mingid paberid ära täitma ning järgmine kord nendega minema, et mina kui lapsehoidja ei tohi seaduse järgi midagi allkirjastada ning mingeid otsuseid vastu võtta. Kahjuks ei saa pereema sellest aru ning seletab mulle, kui loll süsteem ikka ja miks see nii on ja miks naa on. No kust mina pean teadma?!?!
Igastahes koju jõudes läksime Aartika ja Archita neid koogikesi müüma, mida Aartikal vaja on teha. Viies majas käisime, neli neist ostis koogi. Siis hakkas vihma sadama ning me pidime koju tagasi tulema. Siis hakkasin õhtusööki tegema: ahjukartulid kanafileega. Kartulid ei tulnud niihead kui kodus emme või vanaema tehtud, aga ikka paremad kui mitte midagi. Õnneks jäid tüdrukud ka rahule. Architale kana ei meeldinud, aga ma sundisin teda seda sööma, ähvardades teleka välja lülitada, siis läks küll kana kiirelt kõrist alla. Koristasin jällegi köögi ära ning aitasin Archital pesemas käia. Nüüd loeb ta raamatut ning ma lähengi kohe ja panen ta magama. Ma arvan, et kulutasin enda energia totaalselt ära, sest mul silm vajub siin juba kinni poole lause pealt.
Aaa mäletate rääkisin sellest üllatusest, mis mu pere tegi, kus pani elutuppa minu ja plikade pildi suurelt üles. Täna kui üksi kodus olin tegin teile pildi, kui suur see siis ikkagi on:

Nagu hiiiglaslik minu meelest! Ja ma pean seda igapäev nägema. Oh jah. Aga tore, et tegid - järelikult tähendan ka neile siis midagi, sest teistest lastehoidjatest või Au Pairidest neil küll mingeid pilte kuskil seina peal üleval ei ole.

Aga olgu. Kupatan Archita voodisse ja hoolimata kella vähesusest kolin ise ka unedemaale :)

Siilitydruk