Tüüpiline neljapäev, kus pesin pesu, tegin Christinele massaaži. Siis käisime Fabianoga lõunal ning kella veerand nelja paiku oligi aeg Architale kooli järgi minna. Kodus kiire snäkk ning võimlemisse, seal lugesin natukene raamatut, aga no selline uni tuli peale, et oleks või magama jäänud. Et sellist situatsiooni vältida läksin välja jalutama natukene. Aega oli veel üle ning läksin autosse ja hakkasin asju korrastama - viskasin kogu üleliigse kraami minema ning ülejäänud asjad sättisin ilusasti. Siis aga oligi juba aeg koju tagasi tulla. Ja nagu ikka õhtusöök, pesu ja magama. Ise läksin ka magama, et end nädalavahetuseks välja puhata.
2. september:
Tüdrukud kooli saadetud hakkasin autot koristama, kõik üleliigne välja, vajalik alles - tolmuimejaga istmed, matid korda, aknad puhtaks.. võttis ikka päris pika aja ära. Siis käisin korjasin need kujukesed peale, mis lapsed Archita sünnipäeval tegid. Ei tea ainult kuidas nad need nüüd kätte saavad, pean vist kõigi juurest läbi käima ja üle andma. Edasi hakkasin asju pakkima, sest ees oli ootamas 3 päevane puhkus Myrtle Beach, Lõuna Carolinas. Vahepeal tuli Archita koju, siis käisime ujumas temaga ning hiljem lõpetasin oma pakkimise, tegin perele süüa ning olingi valmis lahkuma. Käisin võtsin Andrea peale, kes esindas meie autos Austriat, edasi korjasime Fabiano peale - ehk siis Brasiilia esindus, sõit kulges Brasiilia Kohvikusse, kust haarasime nö kerge õhtusöögi, suund Ade järgi - Prantsusmaa esindaja ning 7 tunnine sõit ookeani äärde võiski alata. Autos niisama lobisesime ja õppisime teineteist paremini tundma (Andrea ja Ade kohtusid esimest korda). Öösel kella 2 paiku jõudsime siis oma ööbimiskohta ning pärast kiiret pesu vajusime kohe magama ka.
Ööbisime üürikorteris, kus oli 2 tuba, 2 vannitoaga ning avatud köök/elutuba ja rõdu.
Myrtle Beach, SC Day 1 (3.september):
Hommikul ärkasime üles ning sättisime end poodi, et toidukraami osta, kuna korteris oli külmkapp, siis on odavam ise midagi süüa teha, kui välja sööma minna. No kodus tagasi siis sõime - hommikuhelbeid, võileibu, omletti ning putru - kes, mida tahtis. Ja loomulikult puuvilju. Pärast seda sättisime end randa minekuks valmis ning kui kõik olid valmis lahkuma võtsime suuna uuesti poe poole, et jooke ja snäkke kaasa osta.
Ning järgmine sihtkoht oligi rand, kus vedelesime niisama, käisime ujumas, mängisime võrku, jalgpalli, Ameerika jalgpalli, reketidega ning loopisime lendtaldrikut. Carlos võttis kaasa ka enda kanuu ja kummipaadi, aga nii kui nad vette said, oli rannapatrull kohal ja käsutas nad veest välja.
Siis käisime vahepeal Fabianoga niisama jalutamas mööda rannaäärt, et natukene teistest eemale saada ning aega teineteisele pühendada:
Tagasi meie platsi juurde jõudes oli tüdrukutekamp juba tagasi korterisse läinud, aga see ei takistanud meil lõbutsemast ning nii sai ka järelejäänud kambast üks korralik pilt tehtud:
Üleval: Andrew (Ameerika), Ade (Prantsusmaa) ja Edi (Brasiilia)
Keskel: Fabiano, Natalia ja Carlos (kõik Brasiilia)
All: mina (Eesti... hahaha, nagu te ei teaks eksju :D) ning John (Ameerika)
Pakkisime oma asjad kokku ning suundusime õhtusöögi otsinguile. Meie teekond kulges mööda Broadway tänavat, kus enamus elust toimus. Enamus kohtadest olid seal suveniiri poed, tätoveeringu/augustamise kohad, jäätise poed, baarid. Üks lahe muuseum oli ka "Belive it or not" (usu või mitte), aga see oli teiste jaoks liiga kõhedusttekitav, et sisse minna. Rändasime siis niisama ning tegin endale ka tätoveeringu:P
 |
| Minu õnn |
Et te kõik ikka väga ära ei ehmuks, siis tegemist oli siiski Henna tätoveeringuga, mis 45päeva pärast ära tuhmub. Minul aga oli selline õnn, et 5minutit pärast poest välja astumist tuli Fabiano kallistama ning enamus tätoveeringust oli tema käe peal laiali :)
Kõhud täis söödud suundusime ka tagasi korterisse, et pesemas käia ning peole sättida. Esimesel õhtul ma sinna kaamerat kaasa ei võtnud ja seega pilte teile näidata pole, aga pm käisime lihtsalt ühes klubis, kus oli nii palju rahvast, et isegi tantsida ei saanud. Jõudsime sinna mingi südaöö paiku, aga kõik kohad pannakse kell 2 kinni, siis suht igav oli ning suundusime tagasi korterisse. Ja nii jäimegi magama, et järgmisele päevale vapralt vastu astuda.
Myrtle Beach, SC Day 2 (4.september):
Hommik algas siis jällegi kosutava hommikusöögiga ning meie edasine teekond viis randa jalutama ning niisama ümbrust uudistama. Käisime selle suure silla peal, mille all eile pilte tegime. Tegelikult tahtsime juba eile minna, aga kuna sissepääs oli 1 dollar ja meil ei olnud raha kaasas ning see mees ei usaldanud, et talle homme tagasi toome, siis ei saanudki minna. Seal nägin esimest korda elus haid vabas ookeanis. Sattus ühe kalamehe õnge otsa, murdis selle pooleks ning jätkas ringi sebimist seal, et veel süüa saada:
Siis aga läksime lõunat sööma, baar iseenesest oli ilus, aga toit mitte nii maitsev - siiski sain tasuta ananassimahla sealt :)
Edasi läksime randa, kus see kord tõesti lihtsalt puhkasime: käisime ujumas ja vedelesime niisama. Mingi hetk kutsus Fabiano mu jälle jalutama, aga tegelikult viis hoopis parasailing'ut tegema. See oli mu elu üks mälestusväärsemaid ja paremaid hetki. Lihtsalt kahekesi taeva ja ookeani vahel hõljuda, vaikust ja vaadet nautida - see oli lihtsalt kirjeldamatu. Nägime ka ühte suurt kilpkonna ujumas :)
Maandumine vees
Pärast randa suundusime tagasi koju, kus käisime pesemas ning niisama vedelesime ja rääkisime. Siis tegi John meile õhtusöögi, mida kõik jumaldasid:
Kuna ma olin hommikust saati juba Fabianole peale käinud, et ma tahan hullult jäätist süüa, siis päeva lõpuks läks mu soov ka täide. Käisime kolmekesi, meile lisaks ka Ade jäätise kohvikus, kus töötasid ainult venelased, siiski oli jäätis niiii hea :) Hüppasime läbi ka ühest suveniiripoest, sest ega ilma särgita ikka ju tagasi tulla saa, seal sain tuttavaks kutiga, kes on Rumeeniast - hästi sõbralik ja abivalmis ja tore oli :)
Edasi ühinesime teistega klubis "Seńor Frog's", mis oli hästi huvitav just sisekujunduse poolest. Üldjuhul sees ruumis lasti igasugust muusikat ning välisruumis oli ainult ladinamuusika.
Karin piilub sealt tagant :)
Kariniga
Edasi käisime niisama jalutamas ja ümbrust uudistamas. Tegelikult oli seal üks lahe hoone, mis oli totaalselt tagurpidi. Pidavat mingisugune muuseum olema, aga vaevalt, et kell 3 paiku öösel meid sinna sisse lastakse :)
Edasi kodus toimus jällegi vaikne istumine, mina pesin õhtusöögi nõud ära ning korrastasin kööki, kuna järgmisel päeval pidime kella 10 paiku lahkuma, siis teadsin, et hommikul pole aega ning mulle ei meeldi segadust endast maha jätta. Pakkisin ka vaikselt oma asjad kokku, et hommikul rabelema ei peaks ning mingi kella 4-5 paiku saime magama.
5. september:
Kuna ilm oli hommikul suhteliselt kasin, siis läksime jällegi niisama rannaäärde jalutama. Olime seal paar-kolm tundi, käisime Iisraeli restoranis söömas, kuna mul kõht tühi polnud, siis mina ei söönud - Fabiano ja Ade jäid aga väga rahule. Ning algaski meie tagasitee Mariettasse. Kuna kõik tahtsid linnast välja saada, siis tavalise 7 tunni asemel sõitsime pea 10 tundi. Õhtul koju sain 11.30 ning vajusin ka kohe magama, sest väsimus oli meeletu.
6. september:
Hommikul saatsin tüdrukud kooli ning ülejäänud aja võtsin endale puhkamiseks ja mõtlemiseks. Vahepeal tegin ka Christinele massaaži, näitasin reisi pilte ning ajasime niisama juttu. Nii meeletult kahju on, et ta juba 20. septembril tagasi Saksamaale lendab :( Üks lähedasemaid ja paremaid inimesi siin. Hiljem käisin Archital koolis järel ning niimoodi kulgesimegi oma vaba ajaga kuni kunsti tunnini. See tunnikene plaanisin Starbucksis veeta kakod juues ning natukene uurimust tehes. Avastasin, et unustasin muidugi enda pangakaardi koju ning sularaha võtsin ka hommikul rahakoti vahelt välja. Siiski leidsin autost münte, natukene imelik oli, aga mis seal ikka. Minu õnneks see meesteenindaja mu raha vastu ei võtnud ning sain tasuta suure kakao. Kodus soojendasin söögi üles, pärast mida tüdrukud pessu ja magama. Ise läksin kinno Christine ja Andreaga. Vaatasime "Zookeeper", mis minu jaoks oli siis teistkordne nägemine. Kuna see oli aga Christine viimane teisipäevane filmiõhtu, siis läksin ikka kohale.
7. september:
Hommikul ärkasin meeletult unisena üles ning kui plikad kooli olin saatnud, siis keerasin uuesti magama, mis aga minu jaoks tähendas enda kooli hiljaks jäämist. Siiski midagi halba sellest polnud ning koolis pole enam ka nii jube ja raske, kui alguses tundus. Hiljem ma ei mäletagi enam, mis ma tegin, aga eks see siis midagi nii tähtsat ka ei olnud. Kui Archita koju tuli andsin talle natukene vaba aega ning siis kimasime tennisesse. Jätsin tema trenni, ise aga tulin tagasi koju Aartikale järgi. Tema tunni ajal üritasin raamatut lugeda, aga kuna olin niiii väsinud, siis pm tukkusin seal natukene. Koju tulles jällegi õhtusöök ning magama. Ka ise vajusin varakult ära, siiski ei maganud üldse hästi.
8. september:
Pesupäev. Vahepeal jällegi Christinele tund aega massaaži. Kella 4 ajal Architaga võimlemisse. Sellele järgnes jällegi õhtusöök ja uneaeg. Ise läksin paariks tunniks Fabiano poole. Selline tüüpiline ja rutiinne päev oli.
9. september:
Hommikul jällegi tüdrukud ilusti kooli, ise enda klassi algust ootama. Eelmisel õhtul rääkisin Fabianole, et üks mu lemmikumaid bände tuleb Nashville esinema, see on lähimkoht, kust neid leida võin, kas ta oleks huvitatud minemast. Minu õnneks jäi ta nõusse :) Nii siis ostsin ka piletid ära ning nüüd ootan suure huviga 2. oktoobrit! Enne kooli minekut magasin veel üks 40 minutit, kuna panin äratuskella, siis seekord jõudsin õigeks ajaks kohale. Ülejäänud vaba aja saatsin niisama mööda. Kella 4 paiku läksin Architaga ujuma ning kella 6ks pereema ja mõlema tüdrukuga nende tennise asendusklassi (esmaspäeval vihma tõttu jäi neil tund ära). Seal istusime niisama pereemaga, sõime jäätist, lugesime raamatut ja siis saime ka natukene tennist mängida. Natukene raske, aga pole hullu, sain hakkama küll :) Ja nagu me ütleme, siis harjutamine teeb meistriks. Õhtul läksin jällegi Fabiano juurde ning vedelesime niisama rahulikult rääkides kuni magama vajusime. Siiski me kumbki korralikult ei maganud, kuna liiga palju mõtteid oli peas. Kes teab see teab :)
10. september:
Äratuskell oli 8 pandud, kuna tema pidi tööle minema ning mina trenni. Naerukoht hahahaha.. Liis ja käib trennis. Jah, nii see on. Otsustasin, et aitab kodus istumisest ning tuleb midagi ette võtta. Minu ammuseks unistuseks on proovida Les Millsi Bodycombat trenni, tegin natukene uurimust ning leidsin siit kodulähedalt naiste fitnesskeskuse, mis pakub erinevaid Les Millsi aeroobika trenne. Helistasin neile, panin aja kirja ning sain tasuta proovi tunni. Panen siia ka video, et saaksite umbes aimu, mida bodycombat endast kujutab:
Trenn oli supermõnus, õpetaja superlahe ja feeling kirjeldamatu. Pärast tundi rääkisin treeneriga ja ta ei uskunud, et see minu esimene kord oli, et tema arvates tuli mul superhästi välja. Läksin siis vastuvõtu lauda ning sõlmisin nendega aastase lepingu. Sellega ma tean, et kuna iga kuu maksan, siis olen ka sunnitud kohale minema. Koju tagasi tulles rääkisin natukene sõbrannadega juttu ning siis kutsuti mind elutuppa, et mulle üllatust näidata - ja üllatus oli see tõesti. Ainukesed pildid, mis siin majas seina peal ripuvad on tüdrukutest või ainult perest ning järsku oli kamina kohale ilmunud hiiiiiiiiglaslik pilt minust ja tüdrukutest. Ma ei osanud kohe midagi selle peale kosta - ma vist ikka meeldin väga sellele perele. Igastahes lähipäevil, kui üksinda kodus olen, siis teen pilti ka ning panen siia üles, et aimu saaksite, millest jutt käib. Kui tüdrukud aga pereemaga klaverisse läksid heitsin mina magama, sest uni oli kohutav. Hiljem hakkasin blogiga tegelema ning Fabiano kõnet ootama, et teaksin, millal liikuma võin hakata. 7.30 paiku siis saingi SMSi. Hiljem läksime ühe sõbra Tiago sünnipäevale, kus istusime, rääkisime, jõime õlut, sõime kooki, tegime pilte ja üldse veetsime niiöelda kvaliteet aega. Kella 2 paiku hakkas Fabiano ajama, et teeks midagi süüa või telliks pizzat - Jonas haaras härjal sarvist ning hakkas pastat tomatikastmega tegema. Kuna soov oli krevette saada ning mina olin ainuke konditsioonis autojuht, siis läksimegi. Laenasin Carlose autot - ma ei oska teile öelda, mis marki see auto on, aga ma pidavat uhke olema, et sellega sõita sain :D
Koju saime mingi kella 5 paiku hommikul või noh voodisse see kell.
11. september:
Kella poole ühe paiku ärkasime, tegin hommikusööki, millele järgnes loomulikult söömine ning niisama natukene lõõgastumist. Siis läksime Fabianoga jõe äärde jalutama ning kuna me mõlemad naudime looduses olekut, siis oli see meie jaoks kui paradiis. Paljude loodusnähtuste ja hetkede puhul tundsin puudust oma kaamerast, aga ma lähen sinna kindlasti sellega koos tagasi. Kuna Fabianol oli paar asja vaja korda ajada, siis tulin kella poole seitsme paiku koju. Rääkisin natukene Monikaga ning siis hakkasin blogi kirjutama ning nii ma siin nüüd siis olen: küünlavalguses rahuliku Enya või sellele sarnaneva muusikaga voodis lõõgastumas ning valmis magama minema, et uuele nädalale ootusärevalt vastu astuda:)
Loodan, et te mu peale pahased ei ole, et nii kaua ei kirjutanud ning nüüd romaaniga hakkama sain. Üritan ennast parandada ning iga õhtu või vähemalt paar korda nädalas aega leida, et teid ikka oma tegemistega kursis hoida :)
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment