Hakkan nüüd meenutama, mis kõik kuna toimunud on.
2. juuni: Hommikul käisime tüdrukutega klaveris, seal on nii igav istuda: tund aega tühja. Lugesin oma raamatut (Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu") ja jõudsin sellega ka lõpule. Koju tulles tegin jällegi pesu, sest eelmine päev jäid mõned asjad tegemata. Vahepeal sain Muskaga juttu ajada ning ka ema ja vennaga paar sõna vahetada ning mõlemalt poolt sain kurbi uudiseid ja tuju läks kohe täiesti nulli. Pärast seda käisin Architaga ujumas ning siis sättisime kinno: mina, tüdrukud, Aartika sõbranna, pereema vend - Rakesh ning peresõber Rajiv. (Igaksjuhuks kirjutan nende nimed, kui tuleb veel neist juttu, siis saan nimedega kirjutada. Loodan, et jäävad meelde). Vaatasime filmi Kung Fu Panda 2 - poisid naersid enne filmi, et mis lastekat me vaatama lähme, aga filmi lõppedes olid mõlemad ikka väga rahul selle valikuga :D Ja ka mina jäin rahule, selline mõnus multikas. Soovitan. Pärast läksime Yogli Moglisse, mis on külmutatud jogurti kohvik - mis siis, et minu jaoks see jäätis on. Ostsime tüdrukutega sealt siis jogurtit/jäätist ning tulime koju. Kodus hakkas pereisa ajama, et poisid lähevad välja ja, et mina lähen nendega kaasa. Ei teadnud, mida teha kuna tundsin nagu nad ei tahaks mind, aga kuna 15minutit hiljem tulid nad vaatama, kas olen juba valmis, siis polnud muud valikut, kui end valmis panna ning minna. Kuna nemad ühtegi kohta ei teadnud, siis läksime "Moondogs", kus ma tavaliselt väljas käinud olen. Minu käest küsiti dokumenti, näitasin oma rahvusvahelist juhiluba ning turvamees ütles, et see on valedokument - mul jäi suu lahti, et mismõttes, New Yorkist tellisime, maksime 37 dollarit ja nemad ütlevad, et see on võlts. Näitasin siis oma Eesti juhilube ning seletasin, et olen Euroopast ning ning need on mu koduriigi load. Poisid ehmatasid täitsa ära, et ma niimoodi vaidlema hakkasin turvamehega ning ka too tüüp ütles mulle, et ta laseb mu sisse kuna saab aru, et olen vanem kui 21 :D Ilmselgelt pean oma passi hakkama kaasas kandama, et enam jamasid ei tuleks, sest tegelikult ka politseinikud võivad mulle nende eest trahvi siin teha - kas pole imelik või mis. Igastahes baaris vaatasime NBA finaalseeria teist kohtumist, kus Dallas Mavericks võitis Miami Heat'i 95:93, pool baari kaasaarvatud baarmanid ja Rajiv (ta elab Dallases) olid õnnest pöörased. Pärast seda mängisime natukene piljardit, no kuna mina ei ole selles eriti osav, siis ma enam jaolt vaatasin ning nautisin muusikat, mida seal lasti. Kella 4 paiku hommikul saime koju.
3. juuni: Päev, kus me ei teinud mitte midagi. Ainuke, mida meenutada suudan on, et hommikul tulid Aartika sõbrannale vanemad järgi ja nad läksid kuskile ergutustüdrukute võistlusele - Aartika läks nendega koos. Enam jaolt kõik lebotasime, tegelesin oma koolitööga ning tüdrukud tegid hiljem "isa tööd". Õhtul käisime poistega jällegi klubis.
4. juuni: Minu jaoks oli see koolipäev. Uni oli meeletu ja mitte midagi aru ei saanud uuest osast. Õnneks pisike test jäi ära. Küll aga sain teada, et oma vaheeksamist sain 96%, mis on väga hea saavutus :) Pärast kooli käisin Aartikaga ujumas - ta on terve maja peale sellel kellaajal ainukene õpilane. Alguses jäi treener temaga väga rahule, aga kui pidi liblikat ja konna ujuma hakkama, siis sai Collin (treener) pettumuse osaliseks, sama oli ka peaka hüppamisega. Ütles, et kuna Aartika on ainukene, siis nüüdsest on ta Projekt Aartika, mis tähendab, et kursuse lõpus peaks olema ta sama hea ujuja kui treenerid on :D Sellega kaasneb ka igapäevane jooksimine vähemalt 45 minutit (selle koha pealt oleme luuserdanud kõvasti). Õhtul käisime kinos vaatamas "Hangover II" ja pean mainima, et esimene osa oli ikka kõvasti parem.
5. juuni: Võtsime ette reisi Tennessee osariiki - sihtkohaks oli kolm erinevat paika. Teel sinna aga kohtasime tornaado tagajärgi, kus hooned olid konkreetselt laiali lennutatud, lihtsalt üks osapool majadest oli minema lennanud. Kahjuks pilte ei teinud, aga vaatepilt oli küll õudne. Meie esimeseks sihtpunktiks oli aga "Ruby Falls" - Ameerika kõrgeim maa-alune kosk, mille kõrguseks on ligikaudu 45 meetrit. Meie tund aega kestev tuur algas maapeal, kus seletati mis meid ees ootab ning mida tohib teha ja mida mitte. Pärast seda sõitsime maa-alla, vaatasime pisikest videot koopa ja kose ajaloost ning siis hakkas ekskursioon pihta. Kõige parema ülevaate sellest saab loomulikult seda ise külastades, aga üritan teile piltides edasi anda seda tunnet ja kogemust:
Kuna tuuri kõndis kaasa ka pereema vanaema, siis nende aegluse tõttu jäid nemad kahekesi koske vaatama teise grupiga, meie ülejäänud sõitsime tagasi maa peale ning jäime neid ootama. Kõndisime ka üles tornitippu, et sealt vaadet imetleda:
Kui pereema oma vanaemaga ka üles jõudis võtsime ette meie teise sihtkoha "Incline Railways" - maailma kõige järsem raudtee. See oli neist kolmest kõige igavam. Sõitsime lihtsalt rongiga alla ja tagasi üles:
Meie viimaseks sihtpunktiks oli "Rock City" - ehk siis tõesti sõnasõnalt kivilinn. See oli hästi lahe. Käisime jalutasime erinevatel teedel ja meeletult suurte kivide vahel, teekonnal olid erinevad peatuspunktid, kus midagi näha või teha sai. Kõige huvitavamaks oli järjekordne veekosk ning selle juures asuv panoraamvaade 7 erinevale osariigile:
Selle kivilinnakese juures oli ka üks väga vahva Muinasjutumaa. Pildid eriti head ei tulnud kuna välguga ei jäänud see efekt samaks ning välguta on udused, aga midagi ikkagi sai:
Ja siis ma tegin mägironimist esimest korda enda elus. Niiiii lahe oli, natuke raske, aga siiski lahe. Kergema mäekülje peal jõudsin tippu ning keskmise raskustasemega mäekülje peal pidin poole pealt alla tulema.
I Survived The Rock City Climbing Wall!
Koju jõudsime jällegi suht öösel.
6.juuni: Käisin Rajiv'i ja Rakesh'iga Ameerika lõbustuspargis "Six Flags". No selliseid sõite pole ma veel teinud. Üks oli kõrvalt vaadates eriti hull - 40 minutit seisime järjekorras ning ma ainult värisesin ja paanitsesin. Hommikul loomulikult midagi ei söönud kuna oksendamise hirm oli päris suur. Kaamerat ise kaasa ma ei võtnud, kuna seal nagunii pilte teha poleks saanud, aga googeldades leidsin mõned atraktsioonid, mis me edukalt läbisime:
Õhtul käisin tüdrukutega tennises ning siis oli aeg koduste toimetuste jaoks.
7.juuni: Minu jaoks tihe kodune päev: mängisin Aartikaga Wii'd, käisin poes, pärast Rajivi avastust, et köögi kraanikauss lekib, pidin seda koristama hakkama, et töömees saaks seal midagi ära vahetada, samal ajal üritasin oma õppimist teha ning kuna pereema vanaema (ma muideks ei tea ta nime, sest kõik kutsuvad teda Naniks) tahtis süüa teha, siis pidin köögis olema ja aitama tal asju leida. Õhtul käisime tüdrukutega kunstis, kus ma oma pildi ära lõpetasin. Koju tulles viskasin kutid pubisse Dallase ja Miami järgmist mängu vaatama, ise tulin koju ning hakkasin kööki koristama. Nii tihe oli, et isegi Christinega kinno ei jõudnud. Aga minu esimene meistriteos näeb välja selline:
8.juuni: World Of Coca Cola ja Georgia Aquarium. Ehk siis pereema ostis meile kõigile Atlanta City Passi, mis sisaldab endas 5 erinevat atraktsiooni: Coca Cola muuseum, akvaarium, CNN stuudiotuur, loomaaed ja mingi ajaloo muuseum. Kolmapäeval tegime esimesena algust Coca Colaga. Kõige pealt viidi meid eelruumi, kus tutvustati Coca Cola ajalugu, sellele järgnes iseseisev tuur majas - tegime pilti Coca Cola reklaamist tuntud tegelastega, vaatasime erinevate riikide pudelikujundusi, vaatasime kuidas tehakse Coca Colat, külastasime maitsemiseruumi, kus saab proovida ülemaailma tuntud erinevaid Coca Cola Kompanii poolt välja toodetud jooke ning vaatasime 4D filmi Coca Cola maitse arusaamast. 4D efekt sisaldus 3D prillides, toolide liikumises, tuules ning vee näkku pritsimises. Pildis nägi aga kõik välja selline:
Pärast seda suundusime aga Akvaariumisse, mis oli ka päris huvitav. Seal pm kõndisime ringi ja vaatasime erinevaid vee-elukaid:
Pärast seda aga kiirustasime koju, et ma saaksin tüdrukutega tennisesse minna. Seal on neil need masinad, kust saad juua või mingit näksimist osta. Aartika aga kogub nende abil mulle münte, et mu kollektsioon täiuslik saaks olema. Paneb raha sisse ja vajutab nuppu, et soovib raha tagasi - sellise meetodiga olen endale juba mingi 6-7 münti saanud :)
Koju jõudes tegelesin pesuga (hommikul ärkasin kell 6 üles, et pesu pesta), siis helistas pereema, et ta ei saa kontorist minema ning ma pean süüa ka veel tegema ja siis oli üldse see hetk, kus mul kõik pea kohal kokku lõi ja ma emotsioonide valla pääsesin. Tunne oli aint selline, et ma pean sealt minema saama. Ainuke inimene, kellega rääkida sain oli Aartika ning temast oli palju abi. Koju tulles kutsus pereema mind enda tuppa ning siis rääkisime ka asju selgeks, sest ma tõesti tunnen, et ma olen rohkem kõike muud hetkel kui lapsehoidja. Palus enda käitumise pärast vabandust ning kallistas mitu korda. Tol õhtul olin lihtsalt ülimalt õnnelik, kui lõpuks voodisse sain. Tahtsime poistega kinno minna "Fast Five" vaatama, aga pereema pm keelas ära, sest meil oli pikk päev selja taga.
9.juuni: Hommikul käisime tüdrukutega klaveris, mis läks neil suht halvasti, sest nädal aega keegi midagi harjutanud ei olnud - nagu nad oleksid sellest ka huvitatud. Koju jõudes tegin lõunat ning jällegi pärast seda koristasin kööki. Siis aga Architaga ujuma, kodust läbi pessu ning terve perega hulgilattu. Seal palusin pereemal endale raamatu "White Oleander" osta, kuna ma jumaldan seda filmi. Siis aga läksime õhtust sööma "Sweet Tomatos". Sealt otse läksime Rajiv'ga pereisat lennujaama viima - läks Orlandosse mingi tantsukursusele või laagrisse või ma ise ka pole kindel kuhu. Koju jõudes korjasime Rakesh'i peale ning edasi kinno, lõpuks nägime ära ka filmi "Fast Five" - päris hea oli ning Vin Dieselit lihtsalt peab armastama, kuigi siiski arvan, et esimene osa on neist parim - nagu alati.
A neljapäev oli see päev, kus mul hommikul terakestki häält ei olnud ja mu haigus seal pihta hakkas. Pärast sidruni-meetee joomist hakkas küll parem, aga ikkagi kurk oli imelik. Kinost jõudsime 1.30 koju, tegin endale veel teed ning istusime rääkisime niisama Rajiv'ga köögis juttu. Kella 3 paiku sain magama - sel ajal olid veel tüdrukud ka üleval, kes mingit arvutimängu mängisid... pidin nemad ka magama peksma, sest reedeks olid plaanid tehtud.
10.juuni: Plaan oli külastada CNN'i ja loomaaeda, reaalselt saime hakkama ainult esimesega. Tuur oli küll huvitav, aga mitte nii muljetavaldav, kui seda lootsime.
Ülejäänud õhtu toimetasime kodus asju ja aeg lendas kuidagi nii kiiresti, et siia ma kahjuks ei jõudnudki.
11.juuni: Hommikul 10.30 sain Anneliga kokku. Ta lendas täna Eestisse ning saatsin mõned asjad temaga koju ning siia lasen endale tuua Eesti komme. Kui keegi tahab veel midagi mulle saata, siis andke aga teada :) Pärast seda läksin aga kooli, mis oli jällegi suht igav. Tunnikontrollis sain 10st 10 ning uus osa on imelihtne. Järgmine nädal on lõpueksam - peab vist ennem seda ikka õppima. Koju jõudsin kell 17 ning jäin Aartikat ootama, kes Archita ja Rakeshiga veeparki läksid, nimelt pidime temaga ujuma minema, aga kuna nad ajataju kaotasid, siis sinna me temaga ei jõudnud. Kuna pereema palus mul raamatukokku minna, siis hüppasin ka ujulast läbi ning ütlesin Collinile, et see kord Aartika kohale ei jõua ning ta ei pea seal passima 45minutit ja ootama. Siis mingi 7 paiku hüppas Anneli mul kodust veel läbi, tõi mulle eesti keelseid raamatuid. Palusin paari kolme, ta tõi 12 - huvitav mitu ma neist läbi lugeda jõuan :D Ülejäänud õhtu läks jällegi nii nagu ta läks. Kella 3 ajal öösel viisin Rajiv'i lennujaama ning kell 4 sain magama.
12.juuni: Käisime jälle Stoun Mountain Park's. Seekord aga tegime erinevaid atraktsioone. Kõige pealt vaatasime mingit kahtlast, kuid siiski naljakat etendust, kuidas karu üles aetakse. Mitmete ürituste tagajärjel lõppes asi niimoodi:
Siis aga läksime 4D Yogi Bear'i seiklusfilmi vaatama, kus oli jällegi tuult, rohkelt vett ja toolide värinat. Siis käisime rongiga sõitmas, mis mäele ringi peale teeb:
Pärast seda sain ka esimest korda elus minigolfi mängida, mis oli päris huvitav.
Siis aga suundusime mingi asja peale, millega saab üles mäkke sõita. Kuna tormihoiatus oli, siis pidime pm tund aega niisama surnuks lööma. Väsimus ja kuumus olid tapvad, aga ega koju tagasi ju ka ei suunduta. No lõpuks läks vihm üle ning pilved laiali ning meie teekond üles algas:
Üleval klõpsasime paar pilti, kuna see on meie jaoks juba ebahuvitav, ning olime ka tunnistajateks pulmas. Jah - üks neiu ja noormees koos paaripanijaga sõitsid meiega koos üles ning viisid oma laulatuse seal läbi:
Minu meelest oli see nii armas ja romantiline, kuigi sugulasi või sõpru oleks võinud ka olla - selle asemel oli hunnik võõrast rahvast. Hiljem aga suundusime seiklusrajale, mis oli mõne koha pealt päris pähkel. Archita ja pereema andsid teise taseme poole peal alla ning lasid end alla tuua, Rakesh lõpetas teise taseme ära ning mina läbisin ka kolmanda - no ei saa lihtsalt alla anda. Ka siit mõned pildid, mis Aartika klõpsas - kuna tema kardab kõrgusi, siis ta ei hakanud sinna ronimagi.
Pärast seda aga oli aeg siis nii kaugel, kui hakkasime pereisale lennujaama järgi sõitma, olin nii läbi, et vajusin autos magama.. üles äratati, kui olime restoraini "Chili's" ees. Sõime õhtust ning oligi aeg koju tulla. Lõpuks. Hakkasin blogiga tegelema, rääkisin natukene Monikaga ning siin ma nüüd siis olen. Minu kell on 3.40 öösel, homme on vara äratus, et jälle kuskile minna ning lõpuks saan vist põhku pugeda.
Üritan tõesti tihedamalt kirjutada, aga tean, et ka see nädal saab hullumaja olema kuna pereema vanaema ja Rakesh lendavad alles 20ndal tagasi Singapuri.
Vähemalt nüüd mu pere ja tuttavad teavad, kuidas mul läheb ning millega tegelen, sest aega mul suhelda pole mitte kellegagi :/
Olge paid!
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment