Esmaspäev: Võtsime ette järjekordse teekonna loodusesse. Seekord läksime viiekesi, kuna Aartika teatas, et ta on liiga väsinud, et kaasa tulla ning eelistab pereisaga koju jääda. Meie (mina, pereema, Archita, pereema vanaema ja Rakesh) võtsime suuna meie esimesse sihtpunkti: "Tallulah Falls" - üks silmapaistvamaid kanjoneid USA idaosas - 3,2km pikk ja 304,8meetrit sügav. Oma rännakut alustasime kõik viiekesi - tegime mõned pildid alguses ning siis jätkasime kolmekesi - mina, Archita ja Rakesh - kuna läbisime vähemalt üle 500 trepiastme, siis uskuge mind: ma tundsin kuidas rasv mu jalgades asendub lihasmassiga :D See oli nii meeletult raske - konkreetselt lihtsalt kanjoni põhjast tüürida treppidest üles mäe tippu. Imestan, et järgmisel päeval mu jalad ei valutanud. Alguses kõndisime treppidest alla, siis ületasime rippsilla, mis on 24m kõrgusel kärestiku kohal, teekond jätkus veel kord treppidest alla, et jõuda kose juurde. Kohale jõudes oli aga vaatepilt muidugi meeletult ilus. Klõpsasime jällegi pilte ning alustasime retke mäetippu - teekond, kus me kõik "surime", kohutav on ikka nii paljudest treppidest jutti üles kõndida. Kuid jällegi - pilt, mis avanes. Lihtsalt imeline. Siis aga kõndisime jällegi treppidest alla, mis oli muidugi imekerge, ületasime sillakese ning treppidest üles. Vastu suutsime pidada ainult teadmisega, et kohale jõudes ootab meid ees joogivesi. Nüüd aga pildimaterjali teile:
Sealt edasi sõitsime järgmise kose juurde: Toccoa Falls - 60m kõrge kosk. Õnneks selle juurde pääsemiseks eriti kõndima ei pidanud ning trepid üldse puudusid, siis oli lihtne tripp - aga samas jällegi vaatepilt oli ilus:
Kodusõit kestis 2h ning selle magasin ma sõna otseses mõttes maha. Kohale jõudes aitasin siis pereemal süüa teha ning hiljem kööki koristada. Voodisse sain jällegi hilja.
Teisipäev: Äratus oli kell 8 - loomaaeda minek. Tüdrukud tahtsid vara üles ärgata, et avamise ajaks sinna jõuda, siis näeme kuidas elevanti ja lõvisid toidetakse. Kuna ma olin nii väsinud ja tüdrukud ei tahtnud ärgata, siis muutusin ma tujukaks. Tegin hommikusööki, pärast mida jällegi Aartika teatas, et ta ei tule jällegi. Siis sain ma veel rohkem vihaseks kuna tema oli just see, kes eelmisel õhtul ajas, et lähme varem, lähme varem. Lõpuks oli kell siis kümme läbi, kui lõpuks kodust minema saime. Ja kokkuvõttes veetsime imetoreda hommikupooliku. Alguses käisime viskasime kõikidele loomadele silma peale, kõige õõvastavamad olid minu jaoks siiski maod - huuh, jubedad. Hiljem läksime lasteloomaaeda, kus saab kitselisi paitada, rongi ja karuselliga sõita. Ja ausalt öeldes, ma ei mäletagi millal ma viimati karuselliga sõitsin - niiii vahva oli.
Koju jõudsime kella 2 paiku, siis tegin lõunat, pärast mida koristasin kööki ning edasi kunsti tundi. Hakkasin uut joonistust tegema, aga no ei tulnud välja. Ei tea kas väsimus oli peal või on mu kunstianne nüüd totaalselt kadunud :) Ehk järgmine nädal. Hiljem jällegi õhtusöök ja köögi koristus. Siis sai lõpuks ka voodisse.
Kolmapäev: Iga üks võis magada nii kaua kui tahtis. Nii ronisin mina mingi 10.30 voodist välja. Tegin hilist hommikusööki ning kui teised said endale laiska päeva lubada, siis minu jaoks oli see ikka töökas: pesu pesemine ning söögi tegemine. Archita oli vahepeal ka haigeks jäänud ning tema eest pidin ka hoolitsema, isegi haigena ei taha ta voodis püsida. Tennise jättis ta vahele, seega käisin seal aint Aartikaga ning vihma, müristamise ja äikese tagajärgel tegid nemadki ainult pool tundi. Siis aga koju, kus lõpetasin viimased pesud ning hoolitsesin ka õhtusöögi eest.
Neljapäev: Hommikul käisin Aartikaga klaveris, mis ei läinud kuigi hästi kuna ta polnud üldse harjutanud. Õpetaja kordab küll mulle koguaeg, et nad peavad harjutama, muidu pole mõtet seal käia. Ma aga ei saa midagi teha, kui nad lihtsalt ei harjuta. (mõtlen praegu, mis ülejäänud päeva tegime). Architaga ujumas ei käinud - siis ilmselgelt saatsime päeva kuidagi niisama igapäeva toimetusi tehes mööda.
Reede: Pereema läks hommikul Aartika ja Rakeshiga shoppama, pereisa läks tööle ning mina jäin Archita ja pereema vanaemaga koju. See oli laisk päev minu jaoks kuna pidin aint lõunasööki tegema ja see polnud eriti raske, sest eelmisest päevast oli jäänuseid alles :D Pm koristasin oma tuba, suhtlesin netis sõpradega, kuulasin muusikat ning laisklesin niisama. Plaan oli õppida, sest laupäeval oli lõpueksam, kahjuks ma selle juurde ei jõudnud. Õhtust sõime India restoranis ning pean tõdema, et seal oli parem söök, kui see mida kodus olen siiamaani saanud - kuigi mõni asi siin on ka ikka väga hea. Tagasi tulles käisin pesemas ning sättisin end valmis õppimiseks. Siis aga tuli Archita minu tuppa ning hakkas mul juukseid kammima ja soenguid tegema. See oli nii hea ja lõõgastav, et lõpuks vajusin ma magama. Öösel kui tundsin mingit imelikku kondist asja enda pea all, avastasin, et ta magab minu kõrval :)
Laupäev: Ärkasin 9.30 kuna lubasin ühele kooli kaaslasele, et saame kell 11 koolis kokku ning ma aitan tal eksamiks õppida kuna ta on viimased kaks nädalat puudunud. Kokkulepitud ajal oli meid seal aga rohkem ning nii istusime ja arutasime asju läbi. No mitte kui midagi aru ei saanud ja viitsimist ka polnud. Kell 1 hakkas tund pihta, kus kontrollisime kodutööd, mis oli seekord vabatahtlik teha ning mul oli muidugi tegemata. Siis tegime väikse pausi ning 2.30 alustasime oma testiga. Minul võttis aega pool tundi ning kuna üldjuhul esimene instinkt on õige, siis ei hakanud midagi üle kontrollima ja parandama. Viisin ära. Lõpueksam 90% õige ning kogu kursuse lõpptulemus 95% - võib vist endaga rahule jääda. Koju tulles mõtlesin, et lähen juuksurisse kuna tahaks lõigata ja värvida, sinna jõudes aga selgus, et nad ei värvi. Mhmh - juuksurisalong, kus sa ei saa juukseid värvida. Mis siis ikka - peab uue koha otsima. Kella 17.45ks läksin Aartikaga ujuma ja no tema ujumisõpetaja kohe peab meeldima. Hakkas uurima, mitu korda me oleme jooksmas käinud selle kahe nädala jooksul ja siis vaatas mind kurja pilguga, kui ma ütlesin, et ma ei taha sellest rääkida :D Ja kui ma ütlesin, et Aartikale ei meeldi merineitsid pärast Kariibi mere piraatide neljandat filmi, sai ta veel "kurjemaks", et ma ta seda filmi vaatama viisin. Isegi Aartika ei saanud ujuda kuna pm me lihtsalt naersime kogu selle aja seal. Lõpuks ta ütles, et me veedame ilmselgelt liiga palju aega koos ja ma käitun nagu 16-aastane :D Tunni lõpuks muutus see number 5-aastaseks :D Suutsin teda ka solvata pakkudes ta vanuseks 27, tegelikult on 24 ja mina ei ole süüdi, et see habe teda niimoodi vanemaks teeb :D Selline hästi sõbralik ja lahe inimene on :)
Pärast seda olen niisama siin vedelenud ja blogi kirjutanud. Vahepeal käisin õhtust söömas ja nüüd vedelen jälle. Mõtlesin homme terve päev otsa voodis vedeleda, aga siin on 19. juuni isadepäev ja ma sain sellest alles 5 minutit tagasi teada :/ Peab vist hommikul jälle shoppama minema. Eks näis, mis saab :)
Nüüd aga pean endale tegevust otsima, sest und veel ei ole ja netis ka kellegagi suhelda pole.
A see ka, et kirjutasin oma Miami pildid plaadi peale ja siis kustutasin arvutist ära ning nüüd kui vaatama hakkasin, siis minu arvuti ütles, et plaat on tühi - Aartika arvutist sain mõned kätte, aga pooled ikka läinud :/ Loodan, et saan ikka kõik tagasi :)
Ning juuli esimene nädal on mul vaba. Lähen Christine ja tema sõbrannaga pisikesele tripile: Destin, Charlotte, Boston, Washington DC, New York, Philadelphia. Ootan juba :)
Teile aga palju päikest!
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment