Aeg lendab

Oeh.... ma olen niiiiiiiiii surmväsinud ja kõik kohad valutavad, eriti selg :S :S :S
Ja see kõik sellest, et teen asju, mis tegelikult minu töökohustuste hulka ei kuulu. Aga okei, hakkan otsast pihta.
Kõige pealt tahaksin mainida, et plaanis oli eile blogi kirjutada, aga hakkasin Monikaga msnis rääkima ja aeg lendas kohe. Teile tutvustamiseks, siis Monika oma imetore Eesti neiu, kes on Au Pair New Yorki lähedal. Tal on keeruline pere 5 lapsega. Ja ta on ainuke inimene, kellega õhtuti suhelda saan, sest kellaaeg on meil sama :)
Aga siis, esmaspäev ja teisipäev ja kolmapäev ka, olid sellised tavalised rutiinsed, kus pärast kooli kodutööd ja trennid/huviringid. Söömine toimus ikka veel väljas.
Nüüdseks lõpuks on köök nii kaugel, et saame hakata sisse tagasi kolima, mõned nipet näpet asjad on teha vaja neil töömeestel veel. Aga mu tänane päev oli siis selline:
Ärkasin ikka kell 6, ajasin lapsed üles. Viimased päevad olen pidanud vanema plikaga kaklema, sest ta ei taha kuidagi voodist välja tulla ning kui me peame 6:55 lahkuma, siis tema ronib välja 6.45 ja nii jääme alati hiljaks. Ja mind ajab see nii vihale, sest meie Architaga peame ootama tema järgi. Igastahes sain nad kooli viidud, siis tulin koju ja hakkasin pesuga tegelema, see võttis aega täpselt nii kaua kuni tüdrukud koolist koju tulid. Vahepeal korrastasin nende tubasid, sest täna käisid uued koristajad - neile pidin ka mõnda asja seletama. Eelmine koristajaneiu ei sobi enam, sest ta tegi viimane kord ainult põhikorruse (pereisa lubas nii) ning tahtis palka saada terve maja koristamise eest. Pereema läks selle peale muidugi marru ja ütles selle koristaja sõbrale (tema teeb meil kööki korda), et püksid kuuluvad siin majas tema jalga ning pereisa sõna ei tohi üldse kuulda kuna tema ei tea asjadest midagi. Siis ma mõtlesin küll, et no tore abielu - minu ette kujutus ikka abielust/kooselust on selline, kus kaasad on partnerid ning arutavad ja otsustavad asju koos ja toetavad teineteist - aga eks see siin ole rohkem jah rikaste ja võimukate ärinaiste värk.
Aga edasi tegin siis tüdrukutele näksimiseks natuke võileibu ja siis läksin nooremaga võimlema. Pärast seda tulin koju ja olin nagu orav rattal asjade kööki toomisega keldrikorruselt. Ma pole vist kunagi ühe päeva jooksul trepist nii palju üles ja alla käinud, kui seda täna tegin - lohutuseks endale: tuharad saavad vähemalt ehk trimmi :D Vahepeal aitasin nooremal tüdrukul pesemas käia ning käskisin tal koolitööd teha. Kell on 22 läbi natuke ja ma olen nagu laip. Silmad lihtsalt vajuvad kinni ja keha karjub ka puhkuse järele.

Teile aga ilusat reedet - nädalavahetus on ukse ees :)
Ja täna on ju kuninglik pulm.... jeiiiiii :D

Head (t)ööd :)

Siilitydruk