Unustatud asjad..

.. jep, eile unustasin paar asja ära.
1. tsiteeriksin Merle blogi: "Pärast mäkki suundusin ühte suurde poodi, mis meenutas veidi meie maksimarketit. Riideid seal polnud aga kõike muud võis küll leida. Ning riiulite vahel liikus üks mees, kes rääkis telefoniga vene keeles. Võiks öelda, et kodune tunne tuli aga EI, ma ei kasuta seda väljendit, sest vene keel ei ole kodune."
Eip.. Mäkki ma siin pole veel jõudnud, aga ma totaalselt mõistan seda vene keele teemat. Ma olin ka poes ja jäin kohe kuulatama, kui vahekäigus kuulsin ühte naist vene keeles rääkimas. Ja samas kui te mäletate, siis tüdrukute kunstiõpetaja on ka venelanna ning hoolimata sellest, et ta lapsed on siin sündinud suhtlevad nad kodus vene keeles. Siin riigis vene keelt kuulata on hoopis teine asi, kui seda Eestis teha.
2. Mulle meeldib siinne liikluskultuur. Mulle meeldib siin autoga sõita. Mulle meeldib 90% siinsetest autojuhtidest. Kõik on nii lihtne ja kõik on nii viisakad. Ja õhtuti on kõik teed valgustatud ning siis on nii ilus. Avastasin seda alles eile :)

Nüüd vist kõik.
A no keda huvitab, siis tänane päev möödus tugeva paduvihma saatel. Midagi erilist korda ei saatnud. Käisin vanema tüdrukuga ujumas. Nende bassein on pooleks tehtud ning kõrval rajal oli samal ajal pisikeste trenn. Nii armas oli vaadata kuidas 3-aastased ujusid seal. Kõige lemmikum oli muidugi basseinist välja ronida ja siis tagasi hüpata.. nii nad seal tiirlesid välja-sisse-välja-sisse-välja-sisse. Eriti sügava mulje jättis mulle üks vaatepilt: Isa, kes oli muide ülikonnas!, istus terve trenni basseini ääres ja muudkui kiitis ja lehvitas oma pisikesele tütrele. See oli nii armas :) Ja see näitab, et ka tegusad mehed leiavad oma laste jaoks aega, kui nad tõesti hoolivad :)

Nüüd on siis küll kõik.

Siilitydruk