Esmaspäev, 3. oktoober:
Kulges sügavalt mujal maailmas viibides. Magama sain siis 4.30, üles ärkasin 6. Ajasin nooremal tüdruku üles, kes teatas mulle, et ta ei lähe kooli, sest on ikka veel haige. Kontrollisin vanemate käest - õigust räägib. Miks nad ei oleks võinud mulle helistada või kirja jätta?!?! Ma poleks ju nii vara pidanud üles ärakama ilma asjata.. Arghhhh! No panin siis äratuse 7.15 ja kobisin uuesti voodisse. 7.20 ajasin Aartika üles, nii kaua kui ta end valmis sättis mina magasin, siis ajas mind üles - läksin tegin talle hommikusöögi ning panin snäki kotikese valmis ja tagasi voodisse. 9.20 äratus - kiire pesu ja kodutöö. Kui laisk üks inimene võib olla?!? Ma tean üle nädala, et mul on vaja see ülesanne teha ja üle kuu aja, et see on esmaspäev, kus ma mõned tunnid ainult magada saan ning ikka jätan viimasele minutile. Igastahes sain ilusti tehtud ning kooli sätitud. Õnneks oli pereisa kodus, ei pidanud Archita pärast muretsema, kui ta midagi vajaks. Teel kooli hüppasin jälle Starbucksist läbi ja kakao - ma olen sellest vist ikka tõsiselt sõltuvuses, aga mina ei saa ka ju midagi teha, et see niiiiiiiiii hea on! Iga üks, kes Starbucksi teab, teab millest ma räägin :) Koolis siis tegime enda ettekanded, minu oma oli Hiina Esimese Impeeriumi haua avastamine. Sain teada, et mingi farmer läks endale kaevu kaevama ning avastas suure haua sõduritega, sealt edasi teise haua, kus olid hobused kaarikute ja sõduritega ning kolmanda haua mingite ülemustega ja lõpuks nende lähedalt esimese valitseja haua. Päris hea eksju - peaks ka minema vanaema aeda kaevu kaevama, ehk avastan ka kellegi kuulsa inimese haua, kes on 210 a enne kristust maetud. Hiljem hakkasime rääkima meesõigustest tänapäeva maailmas. Isegi pidasin täitsa ärksalt vastu, kuigi kuulmise osa nõudis pingutatud tähelepanu.
Koju jõudsin tagasi poole ühe paiku ning ühe ajal küsisin pereisa käest nõusolekut väikeseks uinakuks, sest tegelikult oli mul töö aeg, kuna Archita oli ju kodus. Õnneks ka loa sain. Nii põõnasin magusalt ühest poole neljani. Siis ajasin end vaikselt voodist välja ja toimetasin köögis natukene. Ülejäänud aja vedelesin jällegi niisama, kuna Archita tennisesse ei saanud minna ning Aartika oma algas 6.30. Seal ma tõmbasin oma Nashville pildid arvutisse, käisin need läbi ning vaatasin ka videod üle. Tund aega möödus kiirelt. Edasi pidime pereema ootama, sest nad läksid Aartikaga shoppama kuna mingis noorteriiete poes head allahindlused - nagu neid riideid neil niigi vähe oleks :/ Mina aga läksin koju ja tegin Architale omletivõileiba, sest muud ta süüa eriti ei või. Ka Aartika midagi muud ei tahtnud. Nii läks õhtusöögiga kergelt. Pärast panin Archita voodisse ning kobisin ka ise suht varakult magama.
Teisipäev, 4. oktoober:
Ärkasin nagu ikka kell 6 üles, et Archita kooli saata. No oli juba riides ja aeg täitsa üles ärgata, tema teatab, et tal kõht valutab. No loomulikult võib laps ju koju jääda. Pooleks tunniks jällegi voodisse. Aeg Aartika üles ajada. Temal ka kõht valutab ja tema käis just oksendamas. Muidugi võib laps koju jääda. Tagasi voodisse. Niimoodi põõnamist vaikselt 11ni. Siis andsin neile natukene süüa ning vedelesime terve päeva lihtsalt niisama. Mina kuskile minna ei saa, nemad midagi teha ei saa. Vaatasid telekat, mängisid wiid, mina pm istusin arvutis enamuse ajast. Isegi kunsti tunnis ei käinud. Õhtusöögiks tegime Tacosid. Ja siis oligi aeg Archita voodisse saata raamatut lugema ning varsti ka magama. Ise sättisin kinno. Selle nädala filmiks oli Captain America:
Minu jaoks oli kuidagi liiga fantaasia. Vaadata võis, või noh, vähemalt olen ära näinud, eriti vaimustuses pole ja lõpupoole kiskus isegi uni peale, aga imelik on ju kinos magada. Eriti ei põe, et käisin, sest pilet ju nii odav. 3D filmi puhul 3 dollarit. Koju sain südaöösel ja loomulikult oli kohe voodi mu parim sõber.
Kolmapäev, 5 oktoober:
Kell 6 üles, Archita valmis, hommikusöök ja bussipeatusesse. Hea, et buss 15 minutit hiljaks jäi - aga ei kurda, vähemalt läks laps kooli. No siis aeg Aartika üles ajada - tema jälle öösel oksendas ja kõht meeletult valutab ja jälle lubasid vanemad koju jääda. Kuidagi imelik on, et terve päev on kõik korras ja siis kui on kooli vaja minna, tulevad kõik hädad välja. Käisin siis pesus, kell 8 helistasin arstile ning 8.45 olime arsti vastuvõtul. Täna lubati koju jääda, aga homme peaks ikka kooli minema, kui midagi viga ei ole. Koju tagasi saime kümme minutit enne kui pidin hakkama enda kooli minema. Temaga eriti ei muretse, et hakkama ei saa, kui midagi juhtub ja pereisa oli ka veel kodus, kui ma ära läksin. Koolis rääkisime edasi meestest ja nende õigustest - neil ju sada häda, et naised tahavad nendega võrdsed olla :D :D Terve tund möödus nii igavalt täna kuidagi, et pool sellest ajast olin ma totaalselt omas maailmas ja pooluimas. Koju tagasi jõudes nagu ikka vedelesin niisama, sest Aartika midagi ei vajanud ja enesetunne oli ka hea. Hakkasin uurima erinevaid õppimisvõimalusi, kui ma tagasi tulen. See vist ainult hetke vaimustus, aga nii väga tahaks midagi õppima minna uuesti. Natukene juba tean ka, mis huvi pakuks, nüüd peab ainult uurima, mida teada on vaja, et õpinguid alustada. Kui see vaimustus veel pooleteise aasta pärast alles on :)
Siis aga oligi aeg minna Architale bussi vastu, käisime läbi tema koolikotti ning tegime ära kodutöö. Nii tubli oli kodutööga, üldse ei vingunud ja nii kiirelt läks - aga eks ikka vist sellepärast, et matemaatika ülesanded olid kõik rahaga seotud ja raha on miski, mida ta meeletult armastab. Siis oli pool tundi niisama vaba aega ning tennisesse tulek. Seekord siiski ainult Architaga. Aga nii ma siin nüüd siis istun ja kirjutan oma blogi. Eks koju minnes nagu ikka pesu, õhtusöök ja uneaeg.
Ma olen seda ka kindlasti varem maininud, et ameeriklased on oma erinevate pühade tähistamisega hullud. Halloween on 31. oktoober ja juba 1st oktoobrist on igal pool majad ja aiad kaunistatud. Üritan homme ka jalutama minna ja ümbruskonnast mõned pildid teha, siis saate ehk aru. Ja kõrvitsaid on ka metsikult palju igalt poolt välja hüpanud müügilettidele. Jube, mis toimub. Ega kostüümi peab ka minema ära ostma, sest muidu varsti enam ei saa.. nad siin täitsa kreisid.
Eks ma nüüd siis lõpetan jällegi ja üritan võimalikult ruttu teieni tagasi olla. Nädal aega pole trenni ka jõudnud, alguses ise hullult nohune ja siis lapsed haiged. Loodan, et Aartika läheb homme kooli, siis saan mõnusalt jälle higistama minna :)
Ja inimesed vaatavad mind siin ikka imelikult, kui soovitan mõnel küüslaugu leiba süüa või sidruniteed meega juua kui haiged on. Sama on ka pohmelli puhul hapukurgivedelikuga. Ma võin kihla vedada, et vähemalt Brasiilia poisid jäävad mind mäletama, kui hapukurke näevad :D Vaatavad ikka väga imelikult mu pihta, kui neil seda juua soovitan hommikuti pärast raskeid pidustusi. Hahaha... eks eestlane ongi üks imelik rahvas, kes sööb verivorsti ja verikäkki ja sülti... iuu :D Mmmm.. isu tuli peale. Kristel kah muudkui oma Selveri pasteedi ja suitsukalaga ajab mul siin isu peale. Kui teda üks kord nüüd lõpuks uuesti näen, eks ikka ühe tutaka talle kirja annan.
Aa.. teen ka nimekirja, mida Eestist jälle tahta. Anneli tuleb novembri keskpaigas sinna, siis saab jälle pakikese tellida :) Kommide kaal suurenes ning kuivatatud piparmünt hüppas ka nimekirja. Ei jõua juba ära oodata :)
Teie aga olge paid ning vahest ikka piiluge siia lehele. Mul juba avalikult 21 jälgijat, ja neid mitteavalikke jälgijaid on ka oi oi ma ei tea, kui palju! Igastahes üks suur PAI teile kõigile!
Siilitydruk
No comments:
Post a Comment