Ma ei ole siia ikka päris mitu kuud midagi kirjutanud... just vaatasin, et viimane oli mai kuus. Lühikokkuvõttes siis suvel tüdrukute ja perega mitte midagi huvitavat ei teinud, lihtsalt läks kuidagi mööda. Juuni lõpp ja juuli algus käisid emme ja issi ja venna külas. Vaatasime siin Atlantas tähtsamate vaatamisväärsuste juures ringi ning nädalakese veetsime Miamis ja Key Westil. Miamis külastasime alligaatoreid ning käisime parasailimas, Key Westil nägime ära Ühendriikide lõunapoolseima tipu ning snorgeldasime:
Mu pere kohtus ka minu poiss-sõbra Gabrieliga. Isa ja vend said koos temaga lasketiiru nautida, hiljem käisime ka Ameerika mägedes. Kahjuks peale minu ja Gabe see kellelegi ei meeldinud :D Lasketiirus küsis Gabe mu isalt luba minuga abiellumiseks ning ametlikult laskus ta põlvili minu ette 4ndal augustil.
Kuna süda kuulub siia, siis jaanuarist mind koju oodata ei ole mõtet - siiski on plaanis esimesel võimalusel kodumaale koos külla tulla :)
Juulis oli veel üks kurb päev, kui Kerli pidi tagasi Eesti lendama. Lennujaamas panin isegi turvatöötaja nutma.
Meie viimane pilt koos Ameerikas
19. augustil käisime Linkin Park kontserdil - meeldis meeldis meeldis.
Tüdrukud läksid augustist ka tagasi kooli: noorem 4ndasse ning vanem 7ndasse klassi. Nendega midagi huvitavat teinud ei ole.
Oktoobris käisin esimest korda Ameerikas olles telkimas. Kahjuks ei olnud see selline, mida sõbrad mulle pakkuda lootsid, kuid lubasid, et ma saan selle õige telkimise osaliseks ka kindlasti.
Samuti oli meil 31. oktoober Halloween. Tegin traditsioonide kohaselt ka oma elu esimese kõrvitsa, tänu Gabe emale, kes mind sellega aitas. Ning kuna noorem tüdruk ei saanud kellegagi kommi norima minna, siis ajasin enda mesimummu kostüümi selga ning nii me tatsasime kaks tundi ukse tagant ukse taha. Tema oli see aasta Indiaanlanna kostüümis:
17-18.nov veetsin Nashvilles, kus toimus nädalavahetuse kursus Ameerika traditsioonidest ja pühedest ja valitsuse ajaloost. Tõsiselt igav oli, aga viisa jaoks saadud kreditid on kergelt taskus. Sain ka tuttavaks väga laheda Eesti tüdruku Leenega:
See aasta sain ka enda esimese tõelise Ameerika Tänupühad. Neljapäeval käisime lõunal Gabe ema, õe, vanaisa ja tädiga (viimast kahte kohtasin esimest korda - kuuldu järgi sain mõlemalt ka heakiidu... haha). See oli niisama kohvikus söömine, aga süüa sai palju!
Reedel läksime Gabe ristivenna juurde, kus sain siis täidetud kalkunit kartulipudru ja makaroni-juustuvormiga, tegin neile ja tuunikala võileiva torti, sest võileiva tort siin riigis on justkui suur imede ime - mitte keegi pole sellest kuulnud, aga kõigile maitseb. Paar kilo nende pühadega ikka vast juurde võtsin. Õnneks andis pereema mulle pika nädalavahetuse ning puhanud tunne on kohe sees.
Minu Au Pairi elu lõpuni on jäänud 54 päeva ning siis algab täiesti uus elu periood, mida mina oma elu jooksul veel kogenud ei ole ning loodan, et see jääb ka mu ainukeseks õnnelikuks perioodiks - nimelt jaanuari alguses lähme kohtumajja, et oma abielu registreerida ning minust saab ametlikult proua Human. Õnneks perekonnanimi eriti ei muutu, -man jääb ju ikka samaks :) Suuri pulmi me ka ei tee, sest paberimajandus läheb palju maksma ning Ameerika kommete kohaselt maksab pulmad kinni üleüldse pruudi isa.. Õnneks ei ole Gabe sellistest kommetest väga hoolija ning tahab, et me koos ikka oma asjadega hakkama saaksime :)
Eriti pikk see postitus ei tulnud, aga parem natuke kui üldse mitte midagi :)
Hakkan nüüd raamatut lugema, sest mu nimekiri raamatutest, mida lugeda soovin on lõputu... :)
Pärast eelmise postituse lõpetamist läksin kinno. Filmiks valisin "Vanne" (The Vow) ja seda eelkõige Channing Tatumi pärast. Olen nii erinevaid arvamusi kuulnud ja mina kuulun nende gruppi, kellele meeldis. Ja emotsionaalne nagu ma olen tihusin ka nutta nii vähemalt kolm korda. Ja filmi lõpp oli ka täiesti üllatuseks mulle.
Pärast filmi läksin Gabe poole. Alguses istusime natukene naabrite juures ning siis läksime koju kuna pidime "Lohe tätoveeringuga tüdruk" filmi vaatama. Esimesed 10 minutit ja ma olin unedemaal - no ei suutnud silmi lahti hoida. Pühapäev läks ta 11ks tööle, aga kuna väljas oli supervihmane ilm, siis oli ta varakult kodus tagasi.. mina käisin see aeg kodus, et emale ja vanaemale emadepäevapuhul helistada :) Edasi oli meil totaalselt laisk päev - ja see mulle temaga koos olles meeldibki, et meie vabadel päevadel sõna otseses mõttes vedeleme niisama, vaatame filme ning tukastame vahepeal :) Ta ei ole selline, kes koguaeg midagi teha tahab ning mind imelikult vaatab, kui ma laiselda tahan.
Esmaspäeval oli mul msni kohting Krissuga - jeiiiii... Üle pika aja saime oma juttudega järje peale! Nii hea oli! Teisipäeval käisin jälle Gabe juures, kolmap ja neljapäev olin tubli ning vedasin end trenni.. oh jeerum. Pärast kolmapäevast BodyPumpi mu jalad olid nagu pakud.. jube raske oli liikuda.
Reedel oli mu nooremal tüdrukul ergutustüdrukuks saamise katsed.. kuna ma seal kolm tundi istuda ei viitsinud, siis läksin tagasi koju.. sisustasin aega oma seriaali vaatamisega. Kuna Netflixis veel "Kõmutüdruk" viimast hooaega üleval ei ole hakkasin vaatama "Vampiiri päevik" esimest hooaega. Kella poole kaheksa paiku tõin ta koju tagasi ning sättisin Gabe poole. Istusime jällegi naabrite juures ning koju magama saime mingi 2 paiku öösel. Tal on õnneks superlahedad naabrid, kes mu hästi kiirelt omaks võtsid :)
Laupäeva hommikul oli tal plaan mind päikesetõusu vaatama viia, aga kuna saime aint mõned tunnid magada ning mul oli liikumispuue, siis lükkasime selle plaani tulevikku. Õhtul oli meil naabrimehe 30. sünnipäev. Kui nad pidutsevad, siis hakkavad nad ühte superlahedat mängu mängima. Väljas asfalti peale oma 10 meetrise vahega on pandud kaks lauda, mille sees on augud - kummaski lauas üks auk. Tiimis on kaks liiget ning sinna auku peab loopima pisikesi kotikesi (4 kotti).. auku saades saab 3 punkti, laua peal maandudes ühe puntki.. mäng on läbi, kui üks võistkond saab kokku 21 punkti.. mida rohkem joomas olek on, seda huvitavamaks mäng muutub.. Kuna ma kunagi varem mänginud ei olnud, siis ehk oli mul alguses algaja õnn, aga päris hästi läks.. poisid naersid, et raudselt on meil Eestis selle peale meistrivõistlused... hahaha :D
Pühapäeva hommikul polnud just kõige parem olla, aga hommikusöök ja dušš tegid olemise tunduvalt paremaks. Kella kaheks läksime naabripoisi sünnipäevale.. pisike sai 3 aastaseks :) Pärast seda oli mul igakuine Au Pairi miiting, mis seekord toimus Kreeka festivali raames. Vaatasime natuke Kreeka tantsu, sõime sööki ja jalutasime niisama mööda niiöelda turgu ringi. Miitingult otse kiirustasime Gabe sõbra babyshowerile - ma päris kindel ei ole, aga paari kuu pärast peaks neile pisike poiss sündima :) Seal olime umbes kolm tundi.. koju jõudes tegin tiiru "Vampiiri päevikut" jälle ning varakult unedemaale.
Esmaspäeval olin laisk ning ei suutnud end voodist enne 11 välja ajada (lapsed saatsin loomulikult kooli ikka ilusti). Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev käisin korralikult trennis. Tubli Liis! Kuna lastel on viimane nädal kooli, siis kolmapäev ja neljapäev olid lühendatud päevad, reede on üldse vaba. Kolmapäeval pärast kooli ja enne tennist käskisin neil toad ära koristada.. mõlemad tegid super tööd. Neljapäeval viisin nad jäätist sööma ning pärast seda käisime raamatu poes - ostsin neile mõlemale ühe raamatu, mille lugemiseks on neil aega 3 nädalat, siis lähevad nad 3 nädalaks Singapuri ning enne seda tahan ma raamatu kokkuvõtet saada.. vähemalt motiveerib midagi tegema kui aint telekat vaadata. Nüüd istun noorema tüdrukuga tema viimases võimelmise tunnis, pärast seda vanemaga tennisesse. Ja kuna ei taha jälle üli pikka vahet sisse lasta, siis mõtlesin, et hea vaba aeg oleks natukene kirjutada. Täna kuidagi selline hea päev ja tuju ka sees :)
Homme lähme pereema kontorisse, kuna ma ei ole seal veel käinud ja nad kolivad teise kohta üle varsti.. Eks näis, mis meid see 3 nädalat ees ootab kui nad koolist vabad on ja ära lennanud veel pole...!
Seniks aga päikest teile!
Oeh.. jälle on mingi pikk vahe sisse tulnud, ei teagi, kas asi on aja lendamises või lihtsalt laiskuses - arvan siiski pigem viimast.. haha :)
Igastahes 26.-30. märts oli täiesti tavaline töönädal, ei midagi erilist.. Trenni tagasi ma ikka veel siiamaani jõudnud ei ole (jube kohutav kohe, motivatsiooni, mis sinna viiks üldse ei ole).. Oma vabadel hetkedel olen ühe erilise sõbraga palju aega koos veetnud.
Laupäeval pidime mu sõbra juurde maja peole minema, aga kuna nad hakkasid peoga nii hilja pihta ja enamus mu sõbrad olid igale poole laiali sõitnud (lastel hakkas kevadvaheaeg), siis läksime hoopis Gabe sõpradega kohalikku baari, kus sai ka tantsida ja niisama lõbusalt aega veedetud. Pühapäeva hommikul tulin koju, käisin pesus, sättisin end valmis ning läksin Kerlile lennujaama järgi. Ning kuna meil mingeid plaane ei olnud, siis vedelesime terve päeva niisama. Kerli pere läks mõnepäevasele puhkusele, siis Kerli elas meiega nii kaua.
Esmaspäeval tüdrukud mul kooli ei läinud kuna oli ju vaheaeg. Tegime suure koristuspäeva - nemad mõlemad tegid põhjaliku koristuse enda toas mina aga natuke köögis ja elutoas. Terve päev sõnaotses mõttes läkski selle alla. 5.30ks läksime tennisesse, kus nad enda niiöelda isa tööd tegid, kuna ülemineku eksamid olid ukse ees.
Teisipäev kulus meil talveriiete ärapakkimise ja suveriiete välja võtmise alla. Kerli ka imestas kui palju mõnel lapsel ikka riideid võib olla - JUBE! Kunsti meil too päev ei olnud, sest õpetaja sõitis puhkusele oma perega.
Kolmapäeva varahommikul läksin vanema tüdrukuga nahaarsti juurde ning edasi hakkasin pesuga tegelema, sest neljapäeval pidime Orlandosse pereema vennale külla sõitma. Sain aga üllatuse osaliseks, kui lõuna paiku pereema helistas, et ta saab kella 3st vabaks ning me sõidame kella 4st ära. Sain nii vihaseks kuna see lõi kõik minu plaanid sassi, mis mul kolmapäeva õhtuks tehtud olid... Ütlesin, et eelistan koju jääda, aga kus sa sellega, luba ju ei antud. No pakkisime siis asjad ja jäime teda ootama.. Sain aru küll, miks mind vaja oli - ma pidin sõitma, kuna pereemal olid töökõned. Miks ei võiks siis rahulikult oma kõned kodus ära teha ning sõitma hakata, siis kui algselt plaanitud on?!?! Jobud noh. Ega me kolmapäeval ei jõudnudki Orlandosse - peatusime poolteist tundi enne Orlandot mingis hotellis, kus siis öö veetsime.
Neljapäeva hommikul hakkasin jällegi mina sõitma kuna pereemal järjekordne konverents kõne.. Arghhh! Igastahes Orlandosse jõudes viisime asjad pereema venna juurde ning edasi läksime lõunat sööma. Nende juurde tagasi jõudes läksime basseini äärde. Plikad said ujuda ja mängida, mina aga üritasin päevitada. Pisikesed randid sain, aga mitte midagi hullu :)
Reedel viis pereema meid tüdrukutega Seaworldi, kus on siis igasugused erinevad showd vaalade, delfiinide ja hüljestega. Teemapargi kaardi ja showde ajad kätte saades tegi Aartika kohe plaani, kus mis ja mis kell :) Hästi mõnus oli nii ning ükski show ei jäänud vahele.
Shamu - pargi kõige suurema vaala näidis
Esimeseks showks oli meil One Ocean - Vaalade show, kus nad näitasid, mida oskavad, tehes palju hüppeid, pritsides inimesi märjaks, lehvitades meile ja kõike muud huvitavat.. kogu selle showga kaasnes hoogne muusika ning treenerite väike tants:
Järgmiseks showks oli üks teatrietendus "Elmo and Abby's Treasure Hunt" (Elmo ja Abby aaretejaht). Natukene lapsik oli, aga keegi pole öelnud, et me ei või ju lapsikud olla. Selline naljakas ja omapärane.. siiski soovitan seda vaatama minna peredel, kellel on pisemad lapsed - nii 4 eluaastast.
Edasi siirudsime merilõvide showle "Clyde and Seamore Take Pirate Island". Selline lõbus piraatide show, kus demonstreeriti trikke, mida on merilõvidele õpetatud:
Kui see mees üritas võrdselt kalu jagada, siis vasakpoolne merilõvi tegi sohki süües enda oma ära, kui mees ei vaadanud. Üritades talt niimoodi rohkem kalu välja petta :)
Kavalpea selline
Ma isegi ei taha teada, kui palju see elukas kaalub.
Järgmiseks hüppasime "Pets Ahoy" showle - see oli koertel ja kassidel põhinev show ning neile õpetatud trikkide näitamine.. mitte midagi erilist, mida enda õpetatud lemmikuga teha ei saaks ning kuna sarnast, kuid natukene huvitavamat showd jaanuari alguses juba Disneyworldis ja Universal Studios nägime, siis ei olnud see mitte midagi uut ja huvitavat.
Järgmiseks aga olid meie kolme lemmikud delfiinid showga "Blue Horizon":
Pärast seda läksime komöödiashowle, kus parodeeriti populaarsemaid Seaworldi showsid. Niikaua kuni rahvas koguned tegeles ülessoojendajana seal üks superlahe ja naljakas mees, tegin temast ka väikse video, mida ja kuidas ta täpselt tegi. See ei ole küll üks naljakamaid, aga pisikese ettekujutluse saate ikka:
Pärast showd tuli pereema meile järgi ning kuna me olime kõik superväsinud, siis vajusime kohe magama.
Laupäeva hommikul viis pereema meid tüdrukutega veeparki, ise läks jällegi shoppama. Veepargis käisime niisama basseinist basseini, tegime ka paar atraktsiooni, aga eriti ei saanud kuna tüdrukud ei julge mul midagi teha - vanema veel oleks nõusse saanud, aga nooremat küll mitte. Vahepeal lasin neil niisama üksi olla, et natukene päevitada. Kuna veepark pandi kella 6st kinni, siis tuli pereema meile järgi.. käisime kodus kiirelt pesus ning ohooo - mul oli mõnusalt tugev päikesepõletus! Punane nagu vähk! Pärast pesu läksime õhtust sööma ning siis tahtis pereema shoppamisega jätkata, kuna ma olin selleks liiga väsinud, istusin keset kaubanduskeskust maha ning hakkasin raamatut lugema. Koju jõudsime jällegi suht hilja ning kohe ka magama.
Pühapäeva hommikul algas meie tagasisõit ning erinevate vahepeatustega olime kella 5ks kodus. Käisin pesus ning läksin Kerlile järgi.. lebotasime niisama Atlanta peal ringi kuni saime ühe sõbraga kokku. Tema viis ka Kerli koju, et ma saaksin otse sealt oma sõbra juurde minna. Koju jõudsin kuskil ühe paiku öösel.
Uuest nädalast hakkas jällegi rutiinne kooliaeg pihta ning lisaks igapäevastele tegevustele midagi huvitavat nädala sees ei juhtunudki.
Laupäeva päeval korraldas Kristel grillpeo. Tal tulid ema ja õde Eestist külla paariks nädalaks ning ta tahtis neile siinseid sõpru tutvustada.. Selline hea ja mõnus istumine oli :)
Laupäeva õhtul läksime LC ja Kebimi maja soojenduspeole, tegemist oli ka ühtlasi Kebimi sünnipäevaga ning nad tegid sellest mütsipeo. Üle pika aja nägin jälle kõiki oma sõpru ning võtsin kaasa ka enda sõbra Gabrieli, kellega oleme nüüdseks paar kuud koos olnud. Pidu ei olnud küll mingi superhea, aga natukenegi sai lõbusalt aega veeta ning kõige tähtsam, et korraldajad ise rahule jäid :)
Kerliga
Pirates of the Caribbean :)
Gabrieliga
Pühapäeva veetsin Gabrieliga ning päev otsa lihtsalt vedelesime.. vaatasime filme ning vahepeal tukastasime. Kella 8ks läksin Kerlile LC ja Kebimi juurde järgi, et ta koju viia, kuid siis tuli välja, et Kebim läheb ema juurde ning Kerli kodu jääb talle tee peale. Nii tulingi koju ja viskasin varakult magama.
Järgmine koolinädal ei erinenud eelmisest... kõik on üks ja seesama vana rutiin. Reede õhtul SMSis Andrea mulle, et välja kutsuda.. kuna ma peole minna ei tahtnud, siis läksime Starbucksi istuma ning olime seal täitsa südaööni väljas.. :)
Laupäeval läksin Gabe juurde, kust edasi läksime ta töö juurde, võtsime ta töögraafiku, käisime lõunat söömas ning läksime ta venna juurde. Tutvusin siis ta venna ja tema perega ning veetsime niisama natuke lõbusalt aega.. muidugi oli kõigile jälle küsimuseks, et kus see Eesti veel on... :)
Hiljem läksin Kerlile järgi ning hakkasime end peoks valmis sättima. Kõik tip-top korras, läksime Andreale järgi ning sealt edasi Kebimile.. Sihtipunktiks oli meil esialgu ööklubi Cosmolava.. nemad kõik jõid mina aga istusin oma Red Bulliga tantsuplatsil:
Pühapäeva hommikul läksime jäätist sööma, siis tegime niisama väikse shopingutuuri ja tsillisime linna peal ringi Kerli ja Kebimiga. Mingilt brasiilia grillpeolt hüppasime ka läbi, kus ma sain grillitud kanasüdant maitsta :D Maitsel polnud väga vigagi... Koju magama sain jällegi varakult :)
Esmaspäevast reedeni sama igav töönädal.. vahepeal noorema plikaga kaklesime jälle, aga suutsime lõpuks rahu jälle majja tuua. Neljapäeval vedasin end ka tagasi trenni, aga sellest peab hakkama endale kohustust tegema, et hommikuid niisama mitte maha magada.
Laupäeval käisin juuksuris, lõikasin 10cm juukseid lühemaks, et katkistest otstest lahti saada. Pärast seda läksin tunniajalisse massaaži - leidsin siin enda lähedal kooli, kus teevad samamoodi õpilased massaaži nagu mina oma praktika ajal tegin. Pärast seda hüppasin Andreaga Starbucki kohvile ning siis läksin Kerlile järgi. Tulime minu juurde ning hakkasime end valmis sättima mu õhtuseks sünnipäeva peoks - nimelt kutsusin sõbrad kõik Cosmolavasse kokku. Kuna pereisa oli nõus mulle kaine autojuht olema, siis hakkasime Kerliga ettevalmistusi tehes juba vaikselt alkohoolseid jooke jooma, et mõnusa peotuju enne klubi sisse saada. Klubisse jõudes ei olnud alguses mitte kedagi mu tuttavatest seal ning nii tantsisime Kerliga ning lõime uusi tutvusi:
Ma ausalt ei mäleta selle tüdruku nime, aga ta kiitis meile, et oma pikade blondide juuste abil võib ta ka öelda, et on Skandinaaviamaadest pärit :)
Mida rohkem aeg edasi läks seda rohkem rahvast tuli ning ka mu sõprade seltskond oli kohale ilmunud..
Pildilt on mõned siiski puudu, kuid õhtu oli lõbus ja meeldejääv ning kui pereisa meile kolmveerand kolme ajal öösel järgi tuli olime Kerliga juba suht kapsad..
Pühapäeval äratas mind pereema kella 9 paiku üles, sest mulle oli telefon - nimelt Cathlyn helistas, et õnne soovida... nii armas temast :) Siis läksime hommikust sööma ning pärast seda üritasime uuesti magama heita, mis oli siiski suht võimatu, sest plikad karjusid koguaeg või keegi saatis mulle jälle SMSi. :) Kella 4 paiku hakkasime end siis valmis sättima: Kerli Kebimiga välja ning mina Gabe juurde. Midagi erilist me ei teinud, sest ta ütles, et see oleks just see, mida ma ootan ning ta ei saaks mind üllatada siis. Istusime niisama naabritega ja rääkisime juttu. Hakkasin ühele naisele massaaži tegema ning poole tunni pärast, kui valmis olime ei suutnud ta mind ära kiita ning andis mulle 20 dollarit :) Lisaraha kulub alati ära.
Järgmine nädala tipp sündmuseks oli kolmapäevaõhtune Nickelbacki kontsert. Sain vabaks 4.45 ning sättisin kiirelt valmis, korjasin Kerli peale ning juba olimegi teel Atlantass Philips Arena poole. Kohutava liikluse ning hilinemise tõttu jäime kahjuks ilma My Darkest Days ja Seether esitusest, kuid Nickelback oligi ju see kõige tähtsam. Kontsert oli super ja unustamatu elamus:
Reede õhtul läksin jällegi Gabe poole, vedelesime niisama ning siis läksime naabritele külla. Lasupäeval oli tal kella 2ks tööintervjuu kokku lepitud, et ma siis sõitsin koju.. vahepeal helistas mulle LC, kelle sünnipäev oli ning küsis, kas ma hüppan sealt restoranist läbi. Niisiis vahetasin kodus riided, läksin Kerlile järgi ning sõitsime LC sünnipäevale, kus sai nii süüa kui nemad ka juua, tantsida ja niisama nalja:
Kebimiga
Kerli ja LCga
Kerli pidi kella 8.30st tööle hakkama, viisin ta koju ning ise lendasin ka koju.. käisin pesus ning sättisin end valmis Gabe naabruskonna peole. Alguses on raske nendega jutu peale saada, sest nad kõik on tuttavad oma vahel juba mingi 7-8 aastat, mina aga uustulnuk ning lisaks räägivad kõik nii kiirelt ja oma slängis, et mul võtab ikka aega nendest ameeriklastest aru saada..
Pühapäeval vedelesin niisama kodus kuni kella viieni, siis läksime Gabe, Kerli ja LCga Kerli sugulase lõpetamisele, sai jälle grillpeol natukene aega istutud.
Esmaspäevast jällegi uus koolinädal ning kõik vanaviisi. Kaks nädalat veel, siis on õnneks tüdrukutel kool läbi.. eks siis näis, mis saama hakkab. Eile õhtul läksin Kerli poole, tegime kahekesi tüdrukute õhtu - laenutasime filmi "Eat Pray Love". Väga hea oli, ning soovitan kõigile naistele kindlasti (või ka meestele, kellele naistekad meeldivad):
Täna hommikul sain siis 11 paiku koju, vedelesin natukene niisama ning hakkasin blogi kirjutama.. Kell saab nüüd juba 6 õhtul ning lõpuks olen ma ka ühele poole sellega jõudnud.. Nüüd tuleb aint valem leida, kuidas laiskusest üle saada ja mitte nii pikka vahet sisse lasta :)
